Tammemäe hiis

Tammemägi on looduslik pikliku kujuga (54,5 x 15 m) paari meetri kõrgune moreenküngas. 1921. a kaevas künka kaguotsa väikese prooviaugu prof A. M. Tallgren, 1925. a uuris Harri Moora künka loodeotsa jäänud suure kivi ümbrust ning 1930. aastal tegi mäel täiendavaid kaevamisi geograaf August Mieler. Uuringutega inimtekkelist kihti mäel ei tuvastatud ning Lembitu kalmu asupaik on tänaseni jäänud saladuseks. Tammemägi on oluliseks Lembitu mälestuspaigaks ning pühakohaks. Mäel on mälestusmärk 1217. a toimunud Madisepäeva lahingu ning selles langenud eestlaste väepealiku Lembitu auks. Teksti “Lembitu 1217” raius kivisse 1936. a Viljandi kodu-uurija Jaan Vellema. 1987. aastast on Tammemäel kohalike meeste Enn Mägi ja Jaan Kapi tehtud puust kilp ja mõõk. Tammemäele nime andnud iidsed tammed said täiendust 1999. aastal, mil madisepäeval istutasid Viljandimaa omavalitsustegelased siia noori tammesid lisaks. “Määratu ärevus valdas mind, kui astusin “Tammemäe” kalmekünka päitsile Rattama koplis /.../. Juurdlemisest tekkinud, kahtlusi väärav aimdus ütles: siin on Lembitu 1217. aasta lahinguväli, need kolm hauaküngast on Lembitu maleva hauad, kus uinuvad tuhande neljasaja sõduri luud, varisenud mulda ühes Lembituga,” kirjutas dr Juhan Luiga 1921. aastal.

Aare on ümber peidetud, pange tähele uusi koordinaate!