Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
„Entel-Tenteli” laulusaatest pärit laulu "Karulaane jenka" on esitatud lugematul arv kordi. Salvesta SEE LAUL SIIT enda vidinasse, või õpi hästi pähe, seda läheb leidmisel vaja, ka rajal olles.
Aare viib Sind Seljamäe matkarajale Punasoos. Rada kulgeb mööda oosi, rabal mööda laudteed. Matka pikkus ca 6km, rajal on varjualune lõkkekohaga. Autoparklast algab tähistatud rada oosile.
Retkel kohtad selle laulu kõiki tegelasi, kes metsas jenkat tantsisid. Igaüks laulab sulle midagi. Loomadele meeldib INFO. Ainult oravale pole infot vaja ja tema on kõrgel puu otsas aga ka tema on vaja üles leida. Lisaks on multipunktidega rajal loomadest eraldi punktid, mis suunavad sind edasi järgmisse punkti, käsevad midagi teha vms. Kord on loomad koos multipunktidega, kord eraldi. Nii-et üks jenka saab retke jooksul selgeks küll. Ühte kindlasse punkti jõudes on kõik loomad sulle midagi laulnud ja nüüd tuleb koos nendega kaasa laulda ja saad teada eelviimase punkti asukoha. Sealt omakorda leiad aardekarbi asukoha kirjelduse.
Kõik koordinaadid rajal olles on kujul MM,MMM' , kraadid on kõik siin ju 59 ja 26.
Esimese punkti asukoha laulavad loomad ise:
jänesorav° hunt0,oravilvessiil'
karumutt° siilsiil,ilvesmuttjänes'
Esimesena on tantsule palutud [sylli], kellel on täna sünnipäev.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 54/30 |
![]() |
Parkla | 59° 10.7684' 26° 45.4984' |
Aarde sildid:
soovitan (9), pikem_matk(>1km) (5), matkarada (5), lahe_teostus (4), ilus_vaade (2), 2015_aasta_aarde_kandidaat (1), piknikukoht (1), marjad (1), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1), laudtee (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC64R8K
Logiteadete statistika:
53 (91,4%)
5
5
2
0
1
0
Kokku: 66
Tuuri viimaseks ühiseks aardeks jäi Karulaane jenka üritamine. Joonas ütles kohe, et võiks pigem kirvest loopida aga ma laitsin selle mõtte maha, et vaevalt me seda sellisel viisil nii suurelt territooriumilt leiaksime. Kui nägin suunaviita sellest kui pikk see rada on, siis sain aru, et selle jalgsi läbimine oleks ajaliselt meil võimatu. Siiski suundusime matkarajale. Joonas ütles, et kui me kõnnime 8km/h siis suudame ära teha. Mega kiirkõnniga jõudsime kolmanda punktini kus sai aga mõistus otsa. Seal olid vana vaatetorni varemed hunnikus ja laiali vedeles ka uue laudtee detaile. Vihjele vastavad kohad said läbi näpitud aga midagi näppu ei jäänud. Kokkuvõttes olime omadega jõudnud juba nii kaugele, et tagasi ratasteni oli mitu kilomeetrit. Kiirkõnniga seega tagasi. Proovisime veel mõne hetke aaret otsida, kuid Rakvere rongiaeg surus tagant ja pidime lõpetama.
Rakveresse oli sõtkuda nüüd 40km, kerges vastutuules ja paistis, et iga kurvi taga ootas uus ületamist ootav tõusunukk. Mul oli mõtteis ainult üks asi - Joonase tagumine ratas. Pressisin kuis jaksasin, et hoida minimaalset distantsi ja saavutada parim tuules viibimine. Seetõttu rammisin vähemalt 5 aga maksimaalselt 6 korda oma esirattaga Joonase tagumist ratast. Hea, et ühtegi tehnilist õnnetust kummalegi rattale ei tekitanud. See tähendanuks automaatselt, et viimasele rongile ei jõuaks. Kui 2/3 maast oli läbitud, siis nõudsin järjekordse tõusu ajal puhkepausi. Esimeses ettejuhtuvas bussikas tegime peatuse. Täiesti juhuslikult oli seal juures ka üks aare, mille Joonas sai vahepeal ära logida kuniks ma pingi peal elu üle järgi mõtlesin. Tõmbasime seejärel kahepeale alla ühe spets joogiampulli, mida hoidsime erakordseks juhuks kui on vaja lisaenergiaboosti. Väsimus kadus ja rattatempo kasvas 5-7 km/h. See aga ei tähendanud, et mu elu lihtsamaks oleks läinud. Kui mina sain lisaenergiat, siis seda sai ka Joonas ja ikka pidi täiega pingutama, et mahajäämise statistikat nullis hoida. Rakveresse oli hea meel jõuda. Tegime veel kaks mitteleidu, sest ühes kohas oli aare asukohta muutnud ja teises puudus meil sobiv abivahend. Raudteeperroonile jõudsime umbes 5 minutit ennem rongi väljumist.
Teel Tallinnasse meenutasime ja vaatasime tagasi sisutihedale rattatuurile. Meisterdasime 33,3 abivahendist tuuri iseloomustava talismani, mis sai riputatud magnetiga minu välisukse siseküljele. Tallinnas lõpetasime tuuri sealt kust alustasime. Joonas suundus otsejoones edasi järgmisele tuurile ja mina otsejoones tööle.
Tänusõnad lähevad:
Vahva laul selle teekonna saatjaks, kuid aare jäi meil seekord siiski leidmata.
Peaaegu kõikide loomadega sai trehvatud, ainult orav ja magnet jäid leidmata, aga lõpus ei osanud kogunenud infoga ööd ega mütsi peale hakata. Eks veidi seedin seda asja. Aga peitja võiks orava üle vaadata kui mahti saab :)
Olime. Käisime. Nägime.
Registreerimise jätsime järgmiseks korraks.
Ilmselt pühendasin matkarajal rohkem tähelepanu rähnidele ja teistele lindudele sest mõnedest tantsijatest oskasin ma mööda minna. Sain mingi info, tundus loogiline, aardeleiuks jäi väheks.
Matkarajast ka. Olen siin käinud korduvalt ja seda juba siis kui torn alles oli. Üks mu poegadest osales kunagi kui ta veel lapstööjõu mõõdu välja andis selle laudtee ehitamisel. Ja teine vist värvis torni puidukaitsega. Nüüdseks on laudtee väsinud ja tornist vaid hunnik palke maas. Uut ilmselt ei ehitata sest lähikonnas elab elukas kelle nimegi ei tohi suhu võtta.
Tulen siia rõõmuga uuele ringile.