Peitis 10.11.15 Mia-Marii, Elys-Anette, Liina, Janar [matkymbereesti]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Hoones, mille lähedale aare peidetud on, asus 1957. – 2003. aastani Kalevi kommivabrik (http://www.kalev.ee/ettevote/kalevi-ajalugu ). Tänapäeval asub kommivabrik Rae vallas Põrguväljal. Kommivabrikut on jäänud mäletama autahvel vanal kaaluhoonel. Kaaluhoones asub tänapäeval väike kommipood, mis müüb nii Kalevi tooteid, kui ka nende enda poolt valmistatud käsitöömaiustusi ( http://karamelle.ee/ ).
Lapsepõlves vanematega linnas käies külastasime sageli peretuttavat, kes töötas Kalevis. Alati andis ta meile kaasa hunnikuga maiustusi. Eriti on mul meeles Kalevi näts, mida poes müüdi pakiga, aga meie saime seda suure rullina.
Tänapäeval asub vanas Kalevi hoones Politsei- ja Piirivalveamet ( https://www.politsei.ee/ ).
Kui Sul on elus juhtunud midagi naljakat, kas kommide või politseiga, siis võiksid peale aarde leidu selle lõbusa loo siia ka kirja panna. Pärast on teistel lõbus lugeda. Nüüd, kui sa oled selle teksti läbi lugenud ja lähed seda aaret jahtima, siis jälgi kindlasti ümbrust. Üle tee on alati väga palju mugusid ja muidugi vaata ka selja taha, seal võib sind varitseda politsei. Ära roni geokuhja otsa. Kõige kindlam jalgealune on tehislik. Kuigi aarde kirst on üpris pirakas, ei ole lubatud sinna midagi jätta (ka rändureid).
Tähelepanu, esimesed leidjad: kui on soovi, võib kirstust midagi kaasa võtta, aga võtke nii, et ka teistele jääks.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (9), soovitan (6), muguoht (3), lastekäruga_ligipääsetav (2), lumega_raske (1), lastesõbralik (1), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC66P6N
Logiteadete statistika:
94 (98,9%)
1
14
1
1
1
0
Kokku: 112
Aare läheb arhiveerimisele seetõttu, et on peidetud strateegiliselt tundliku objekti lähedusse ja ei meeldi võimukandjatele. Et oleks olukord lambad terved hundid söönud ja ma ise ei peaks pidevalt mõtlema, kas täna on see päev, kus demineerijad mu aarde puruks lasevad, siis parem on see aare sulgeda. Nüüd on siis ka konteiner maast välja kaevatud ja kõik võivad rahus edasi elada.
Tseremooniale me küll kahjuks ei jõua, aga huvitab, mis põhjustel aare arhiveeritakse?
Peale viimast hooldust tunnen, et olen püha viha täis. Mõtlesin kohe mitu päeva, kas ma valan end tühjaks või mitte, aga nagu vanarahva tarkus ütleb, kui on mure, siis pool anna ära.
Aga alustame siis meeldivast. Kõigepealt väga suured tänud Kaidole, kes jõudis enne mind aardeni ja pani sinna uue logiraamatu. Endal mul kulus teatud põhjusel sinna jõudmiseks rohkem aega, aga sellest juba logi lõpus. Teine positiivne ja adrenaliini tekitav elamus oli siis, kui me läksime neljapäeva öösel pliksidega aaret hooldama ja oma suureks üllatuseks avastasime, et peidukas oli lahti ja konteiner kadunud. Kui me siia tulime, siis nägin silmanurgast ühte autot, millel silmad särasid. Oletasin, et aare oli logimiseks autosse võetud ja varsti jalutab peitur koos aardega meie juurde tagasi. Ja sealt ta tuleb, aga nii kui mees meid märkas, keeras ta otsa ümber ja aare hakkas meist eemalduma. Ei või olla, me jääme oma aardest ilma. Võtsime ka jalad kõhu alt välja ja jooksime järgi. Kui me maja nurgani jõudsime, oli peitur peaaegu autoni jõudnud. Mäletan , et hõikasin" Käed üles", aga paistab, et seda ei kuuldud ja mees liikus ikka edasi. Nüüd tekkis silme ette pilt, et mees hüppab autosse ja suure kaapsuga sõidab auto koos meie aardega minema. Suures ärevuses ei tulnud mul muud pähe, kui hõikasin "Aare". Mees peatus. Paistab, et olin hõiganud õige võlusõna. Saime oma aarde kätte, et minna seda hooldama. Tervitused Allanile ja Kadrile.
Ilus jutt sai otsa ja alustame siis halvima osaga. Kui me aarde avasime, ootas meid ees õudus. Ma ei saa aru, kas inimesed ei oska lugeda või nad ei taha teise inimese palvet täita. Panin oma soovi kirja siia kodulehele, kui ka aardesse kahes keele. Tulemuseks on see, et leidsime eest peotäie sodi. Kõige halenaljakam on see, et keegi tarkpea on mulle sinna jätnud kolm päris kommi. Need kolm roosat kommi olid sinna aardesse ära sulanud. Peale selle, et nad määrisid aarde, olin ma ise kleepuv ja mu auto kleepus pärast sellest roosast lögast. Minu meelest oli selle aarde avamise üllatusega piisavalt palju skandaali, et inimesed võiksid sellest õppida. Arulage on see, kui inimene lausa avalikult kirjutab logisse, "jätsin aardesse ränduri". Palun vabandust, kui ma kellelegi liiga tegin. Äkki oskab keegi mulle head nõu anda, mis moodi teha peituritele selgeks, et sinna ei ole oodatud mitte üksi vahetuskaup ega rändur. Sealt võib võtta ja ei pea tundma südamepiina, kui ei ole sinna midagi vastu pannud.
Lõpuks siis natuke rõõmsamate teemade juurde tagasi. Nagu ma algul ütlesin, läks mul natuke kauem aega aardeni jõudmisega. Põhjuseks oli see, et pidin natuke valmistama aarde sisu. Kui ma kunagi seda aaret ette valmistasin, mõtlesin, et küll mul veab. Iga kord, kui jälle aaret täitma pean, saan süüa nii palju komme kui jaksan. Sellel korral, kui siis jälle seda tööd tegin, sõin ka usinasti komme. Algul oli iga komm mõnus. Ühel hetkel mõtlesin, aitab, enam ei söö. Tegin tööd edasi, aga ikka rändas vahepeal mõni komm suhu. Lõpuks tundsin, et olin ääreni täis. Aga ei ole mul iseloomu. Mingi hetk hakkas lausa iiveldama, siis hakkasin mõtlema, et äkki peaks korraldama järgmine kord ürituse "Magusa mendi talgud". Siis saavad kõik kommi süüa ja mina saan oma Mendi aarde jälle täis ja jääb oht ära, et ma geojaani ajal teile vastu veeren. Huh, palju kergem sai. Aga edu otsingutel ja palun proovige mu palvet täita.
Oot oot, mingi triangel mingi kommi pärast ;) Suur osa "aaretest" on sulaselge rämps looduses ja sobib hästi. Väike osa mis pakuvad pikki logisid ja leidjatele suurt rõõmu ei sobi kohe üldse kuna keegi tegi sealkandis suu magusaks? Pidurdage natuke oma bürokraatlikku hoogu, kallid kamraadid. Käbid, kivid, kkatkised asjad, kondensaatorid, tühjad välgumihklid, kasutatud piletid, see on täiesti ok nänn aardes, eksole? Kui juba paberimajandus geoaudiitoritel nii käpas on eks siis laske põhjalikumalt edasi. Kas on prügi või aare, kas on hooldatud, kelle maal asub , kelle loal pandud, jne. jne. Seniks aga komm hambu. Ma vabandan kui kellegi vastu ülekohtune olin sest ma ise ka ei usu, et pelgalt kommi pärast keegi kära teeb. :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Audiiori kinnitusel on aare korras ja vastavuses reeglite ning heade tavadega.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Aare on ajutiselt kättesaamatu, kuni aardepeitja aarde sisu viib reeglitega kooskõlla. Miks selline reegel on vajalik, sai peitjale juba enne aarde avaldamist korduvalt räägitud, kuid tundub, et alati mõistlik jutt ei mõju. Kahju.
Kallid kaasmängijad. Pean lisama siia väikse selgituse. Ma ei propageeri kindlasti selle aardega meie mängu reeglite rikkumist. Ammugi mitte meie seadusesilma kõrval. Nagu ma ka aarde tekstis kirja panin on võimalik esimestel endale võtta sealt midagi, aga hiljem muutub aarde sisu teistsuguseks (selleks on ka vastav ettevalmistus tehtud, ootan kasti tühjenemist). Kordan veel üle selline aarde sisu on ajutine. Aarde sünni üllatus.
Tuli teade usaldusväärsest allikast (otse tegialt), et aardega juhtus väike õnnetus. Eks tegijal juhtub nii mõndagi. Pealegi kahes logist loen, et logiraamat on ära haihtunud. Sellest oleks küll nüüd väga kahju, kui see ära kaoks. Nii ma siis ootasin pimedat. Kui saabus vaba hetk ja pimedus, läksin korjasin aarde ära. Ohoh. Siit oleks nagu tuulispask üle käinud. Õnneks oli logiraamat alles ja juba pool sellest täis. Plaanisin algul, et igasse ruutu mahub üks logija nagu mikro aardel. Muidugi paarist kilost nännist oli järgi jäänud paar grammi, aga see oligi inimestele rõõmu toomiseks. Oluline on, et aarde otsija lahkuks aarde juurest positiivse emotsiooniga. Olen oma igas aardes seda põhimõtet jälginud. Nüüd on aare jälle omal kohal tagasi ja valmis teile rõõmu pakkuma.
Hilja õhtul peale tööd sõitsin seda teed pidi koju. Olin üsna väsinud ja peas käisid pikad vaidlused teemal "kas peatuda või mitte?"... Otsustasin, et ikkagi peab ära käima, millal muidu jälle pimedas siia satub.
Ja, oh issand, kui äge aare! Teate, kui kõik aarded oleksid sellised, siis ma päevad läbi ainult geopeitusega tegelekski! Aga nime küll ei saanud kirja (ärge mõelge, et mu käed olid aardenänni nii pungil täis). Ma lihtsalt ei leidnud logiraamatut. Ei tea, kas oli nii pime, et ka mina muutusin pimedaks või oli keegi parasjagu autos logimas?
Aga ikkagi aitäh! Pole hullu, et nimi kirja panemata, ongi jälle põhjust sinna tagasi tulla :D