Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Wikipeedia andmetel on päkapikk väikest kasvu inimtaoline mütoloogiline olend. Eesti rahvausundis selliseid tegelasi ei tuntud. Tänapäevases Lääne rahvatraditsioonis on päkapikud jõuluvana abilised, kes valmistavad ja vahel ka toovad lastele jõulukingitusi.
Päkapiku metsas võib neid väikeseid mehikesi kohata ka. Kuna GPS-i levi on selles paigas üsna hüplev, siis jagan igaks juhuks väikese õpetuse, kuidas aaret leida:
Logiraamat on päkapiku käes. Päkapikk peidab ennast kuuse all. Tema leidmiseks tuleb ronida puu otsa. Mingit erivarustust selleks vaja ei ole. Kogu tegevus jääb valvurite vaatevälja.
Logiraamatusse võib igaüks ka oma väikese soovi jätta. Päkapikk teab täpselt kellele ja kuhu selle toimetama peab.
Meeldivat aardeleidu!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (16), lahe_teostus (11), lastesõbralik (5)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC66Z10
Logiteadete statistika:
151 (99,3%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 153
Vahelduseks nii tore aare! Aga tõesti väga libe oli ronida.
Kes elab metsa sees? Kes elab paksu metsa sees? Kes elab metsa sees? No teadagi kes. Ja saigi temal nüüd külaski käidud. Tänud peitjale.
Lähenemistee sai valitud neis kõige ebamõistlikum. Aare viisakas ja korras. Tänud peitjale.
Lägane tee ja vesine metsaalune. Pisut libe oli see puu, millel turnima pidi, aga sain kenasti hakkama. Vahva aare. Tänud!
Veidike üritati siin meid eksitada, aga lõpuks saime gepsuga kaubale ja see viis ikka õige majakese juurde. Aitäh peitjale nunnu aarde eest!
Kuigi täpselt õiges kohas olid tee ääres autjäljed ehk see koht, kuhu minagi parkisin, polnud täna päkapikul keegi külas käinud. Erivarustuseta sain hakkama ja aare oli ka selline pop-up stiilis, kõik kargas kohe mööda ilma laiali. Sai logitud ja jälle korda seatud.
Kirjelduse järgi ootasin natukene teistsugust lahendust, aga kohale jõudes tundus see lahendus täpselt selline, nagu võiks olla. Tänud!
See on täpselt selline selline koht, kus päkapikud elavad. Tänud!
Mulle on ka väiksest saati õpetatud, et paksu metsa sees elab väike päkapikk. Lõpuks sai see mets välja peilitud ja pikkudele külla mindud. Ma tuvastasin aarde ja Silcer tegi musta tööd. Küll aga tegi ta seda väga väga hästi ja tänu talle sai logitud.
Olen ju varem ka siit mööda sõitnud, kuidas ma küll enne pole juba peatust teinud. Täna sai see viga parandatud. Tormasime suure hooga metsa poole. Ei pannud tähele, et kraav oli täidetud lumega. Seega järsku kadusin kuhugi ootamatusse sügavusse mille põhjast küll hiljem paistis vesi, kuid jalg jäi õnneks kuivaks. Geps hakkas vägis oma jonni ajama ja suunas aarest kaugemale. Merle õnneks suunas õigele rajale tagasi. Ja enam ei läinud kaua, kui huvitav leid silma jäi. Tuli veel ainult natuke käsi määrida ja uksele vähe kõvemalt koputada ning tehtud ta saigi.
Tore tükk. Tänud.
Head uut aastat!
Ei ole ju ometi võimalik nii ilusa talveilmaga toas passida! Käisime uue aasta esimesel päeval lumises metsas talve nautimas ning noppisime seejuures ka mõned aarded :)
On ikka vahva see siinne aare, täpselt talviseks leiuks loodud :) Suur tänu peitjale!
See aare tekitas hea tuju tükiks ajaks, ehkki tema logimine oli omaette katsumus. Suured tänud!
Kõik oligi täpselt nii nagu kirjelduses öeldud. Igati vahva aare. Tänud!
Lõpuks jõudis kätte terve tripi eesmärk - Soomaale minek. See oli esimene peatus. Hüppasime kolmekesi üle kraavi ning olimegi umbes nullis. Kõigepealt valdas kõiki ühtlane geopimedus. Mingi aja pärast hakkasin ideid tulistama ning ühega seoses jäigi Airile aare silma. Koostöös oli leid vaatamata tingimustele turvaline ja tore. Armas teostus, aitäh!
Paterdasime nulli ja alustasime tulemusetu otsinguga - vat nõnda pimedad olime lihtsalt. Üks hetk piilusin maastiku raskusastet ja ei saanud pihta, kus siin taoline koht võiks asuda. Veidi peale seda piuksatas Loona oma ideest ja üsna pea jäi Airile õige asi silma. Peidukat ta siiski ei reetnud ja ootas, kuniks ka meie otsitavat objekti märkame. Ahhsa nugis, selline püha loom siin siis. Kambakesi saime logiraamatu niivõrd-kuivõrd turvaliselt kätte ning pääsesime vigastusteta. Aitäh!
Oioioioi, selles päkapikumetsas olid täna niiiii libedad puud ja seetõttu oleks erivarustus täna küll ära kulunud aga tüdrukud toetasid mind ronimisel ja ma sain taaskord kinnitust, et meie koostöö on lihtsalt imeline. Aitäh Sven!
Leitud sai, veidi pidi vaeva ka nägema ligi pääsemiseks. Tänud
Päev oli asjatusi täis ja selleks ajaks kui Soomaale jõudsime, oli juba jõudnud pimedaks minna. Ei harju ma sellega kuidagi ära, et kell 17 juba on hämar või lausa pime. Õnneks ei pea päkapikkude külastamiseks detsembrit ootama, sobib ka soe november. Lugesin Taavile kohustuslikku kirjeldust ette kui ta hõikas, et leidis. Olin seal juba ka Exega käinud aga aare siis küll silma ei jäänud. Ülesminekuks kasutasin ohtralt tuge, kuid alla tulin nagu parkuuri äss! (570) Aitäh!
Vaidlesime, et kui pikad need päkapikud siis on ja kas nad eelistavad kõrguseid või meenutades Tolkieni pigem hoopis maaluseid piirkondasid. Leid tuli niiruttu et vestlus ei jõudnudki lõpuni. Tore mets sellel päkapikul
Soomaal LK seeria toredaid aardeid külastades jäi ka salapärane päkapiku mets teele. Muidugi tahtsin päkapikku näha, mis siis et alles suvi, see tegelane on ikka vahva. Tore kodu tal siin, oli tõesti vahva. Aitäh peitjale rõõmsa aarde eest.
Hoolimata pisut kahtlasest kirjeldusest oli aare täpselt seal, kus lubatud. Tore pesa päkakal. Tänan.
Päkapiku kodu kah üle vaadatud. Tänud peitjale
Tänane päev aarete otsimine algas päkapikuga ja nüüd siis lõpeb sama tegelasega. Saab tõdeda, et jõulud pole enam kaugel. Tänud peitjale aarde eest.
Kõige keerulisem oli aardeni jõuda ja leida tasakaalu logimiseks.
Ja koduteel veel viimane aare. Kena, nunnu punkt päevale. Aitäh, aare kuiv ja korras.
Ronida sain mitu korda, pidi ju topsi pärast logimist ikka maha pillama.
Ka mina olen üks nendest, kes kohapeal luges et #%&@!, nüüd on vaja hakata kuuse otsa ronima. Aga laabus täitsa lihtsalt, ka plika suutis õige koha tuvastada ning talle täitsa meeldis :) Peitjale tänud!
Päkapikk oli täitsa kodus ja saime oma soovid talle edastatud. Tänud peitjale!
Meie tänase geotuuri esimene aare. Oi, kui armas üllatus!
Aitäh selle eest!
Vihmamärjas metsas oli maastiku raskusaste tiba kõrgem :) Vahva aare. Aitäh
Sellest sai siis tänane viimane aare. Kui juba üsna aarde lähedal olime, lugesime kirjelduses, et tuleb puu otsa ronida. Kuna ümbruses ühtegi ronitavat puud ei paistnud, tundus asi kahtlane. Peagi aga saime kavalusest aru ja meelitasime päkapiku peidupaigast välja. Rohkem päkapikke meie ei näinud, küllap olid suvepuhkusele läinud.
Väga vahva peidik ja huvitav aarde koht. Tahes tahtmata tekkis aga küsimus, kuidas küll selline aardekoht avastati? Igaljuhul tasus auto peatamist ja vahva tegelase koju piilumist :)
Saabusime nulli ja no mida pole, on aare. Tiirutasin veidi sihitult ringi, lugesin veel kord aarde teksti ning sel hetkel hakkas Sven ootamatult ka päkapikke nägema. Peale seda enam kaua ei läinud, kui aardele said näpud taha ja nimed kirja. Aitäh toreda aarde eest!
Väga andekas ja muinasjutuline lahendus. Kohale jõudes ja märgates peidukat, mõtled, kui lahe lahendus. Aitäh
No on ikka andekaid inimesi kes lahedaid peidkaid teevad... Aitäh!
Kuuse otsa pidi ronima siiski kõige vanem, mitte kõige noorem! Tänud!
Oma geojaanijärgset päeva reisiga kodupoole alustasime siit metsast. Eks ta ole, mets elab oma elu ning on osa loodusest. Siin oli tuul veidi oma jõudu kuritarvitanud kuid see-eest said nüüd päkapikud omale ilusa kodu. Täname aarde eest!
Puud toidavad ja katavad tervet ökosüsteemi, isegi päkapikkudel on seal koht. Sadul p...
Viimane aare enne jaanipäeva. Noorpeitur alguses küll veidi põtkis, et ta ei taha metsa tulla aga lastesõbralikkuse siltidega sai ta ikka kohale meelitatud. Päris jupp aega sai seal tiirutatud enne, kui otsitav silma jäi. Kui aare nähtud, siis polnud enam küsimustki, kes raamatu alla toob ja tagasi viib. Tänud peitjale!
Peale matkarada väike metsapeatus. Eks sai metsavahel nulli gpsiga taga aetud jupp aega enne kui Anne märkas õige asja. Üles ronis noorpeitur Mirko ja mina lihtsalt kõrval üritasin ilus olla
Peale Hüppassaare järjekordset "lambarallit" koos Marko, Mirko ja geokoer Lexyega päkapikujahile. Saak oli magus ja soovitan teistelegi!Imeline Soomaa loodus, kevadine päike, armunud konnad ja varsakabjad
See oli ikka tõsine päkapikumets koos puudega mille otsa ronida.
Päkapikud olid eelmisel päeval tõsist vaeva näinud kinkide kuuse alla sikutamisega, aga kohata meil neid ei õnnestnud. Nii tekkiski mõte nad metsast üles otsida ja suur aitäh ütelda. Läks juba pimedaks, kui kohale jõudsime, õnneks oli pererahvas kenasti kodus. Tänasime neid kenade kinkide eest ja täname ka meistrit, kes päkatsitele nii uhke kodu meisterdas!!!
Väga armas päkapiku kodu, tore leida sellist aaret. Tänud peitmast!
Põrgulikult kuuma juulipühapäeva esimene leid. Ühtlasi ka ainuke päeva jooksul, kuhu kummikud jalga panime, kuigi tegelikult poleks siingi vaja olnud. Kirjeldusest aimasin kohe mingit trikki ja kohapeal avaneski arvatud vaatepilt. Vahva aare. Aitäh!
Kui 20 km on ikka läbi matkatud, siis on tore sellise aarde juurde minna ja nimi kirja panna. Vahva päkapikk! Aitäh peitjale.
Tore, et päkapikk oma kodu nii tee lähedale oli teinud. Peale pikka rabamatka poleks ma kaugemale suutnud enam kõndida. :D Tänan.
Kleone jälgedes logisime ka selle mõnusa teeäärse aarde meie rabamatka lõpetuseks. Aitäh, mõnus teostus!
Tänasega said kõik minu viimased Soomaa aarded leitud. Kogu Soomaa aarete lõpetuseks sobis kenasti üks pisike ja vahva päkapik. Aitäh.
Leitud :) Selle aarde puhul tekkis kohe tahtmine Getter Jaani kombel "Nii nunnu" öelda.
Kuna talvel lumega on kruusateed sõidetavamad, siis läksime pärastlõunal Soomaale. Esimene leid tuli kiirelt. Väga tore aare, aitäh!
Puu otsas ronitud! :) Tänud peitjale!
Soojendus hilisemateks rabamatkadeks. Sedamoodi puu otsa pole pidanudki ronima. Tänud peitjale. (ilmselt kindad minu, õnneks oli teine paar veel kaasas)
Äge teostus! Võttis kohe suu naerule.
NB! Leidsime aarde lähedalt georajalt paari meetrise vahega kindad. Keegi oli täna jätnud ka logi, kuid ei suutnud nime välja lugeda. Seega, kui külastasid täna aaret ja kindad kadunud, siis võta minuga ühendust :)
Olime ööbinud Oksa aidas ja tänane siht oli Soomaa. Selle aarde võtsime nö soojenduseks, et jalad soojaks saaks. Päkapikk oli kodus, lubas sussi sisse komme ka edaspidi tuua . Tänud!
Ilus elamine päkapikul. Märja ilma ja paksemate riietega oli puuotsa saamisega raskusi :) Tänud aarde eest!
Soojendusaare, mis oli seks puhuks, kui Soomaa-aarete kord kätte jõuab, varuks jäetud. Vahva tükk, jätsime Päkale (rändur)kella seltsiks. Aitäh!
Täna jõudis kätte aeg Soomaa aardejahiks. See oli esimene. Algus on paljutõotav. Aitäh.
Oli siin logimats. Täna käisin kuupäeva vaatanas:-), 2.06.19 täna. Üks lemmik aare minul. Tänud vaeva nägemast.
Kirjeldus tundus kahtlane, aga sisuliselt leidsime aarde esimesest kohast. Väga tore peidukas.
Alati on hea meel aarete üle, millega on väga palju vaeva nähtud. Tänud peitjale!
Kui kogu see meeskond oli üle kraavi saanud...suuremad kiiremini, kuiva jalaga...väiksemad aeglasemalt, mitte just nii hästi...leidsime ka päkapikumaja koos selle salapärase tegelasega üles.
Ohhoo, tee pealt ei saa üldse arugi, missugune muinasjutumets siin möllab! Aga piisab astuda vaid paarkümmend sammu kui jõuadki juba üsna teise maailma. Vabalt kujunenud metsikud laaned on alati olnud üks mu erilisi lemmik-keskkondi, kõrgete kuuskedega, mõnede looduse mõjul maha langenud kõrgete kuuskedega ning mitut sorti rohke samblaga. Ideaalne koht päkapikkudele oma sala-asjadega askeldamiseks. Ja kui mõnusasti nad ennast siin sisse seadnud on! Aitäh muinasjutumaailma kutsumast.
Kuidagi viis elutee tõesti sedasi, et keset kuuma, suvist sügiseajastut ajasime metsas päkapikke taga. Täiskasvanud ja usuvad päkapikke. Pettuma ei pidanud, täiesti olid olemas, koos aardekarbiga lausa. Kingitusi me ei vahetanud.
Aitäh!
Vahva ja mänguline!
Keset suve päkapikke jahtimas käia on omaette põnev tegevus ;)
Oh see oli küll lihtne ja vahva leid, mis sobis suurepäraselt minu Soomaa viimaseks leiuks. Lahkusin naeratus näol ja asusin enda ööbimiskoha poole sõitma. Aitäh!
Tore aare. Anni, kes oli enne natuke unine, oli päkapiku nime kuuldes igasugu väsimuse unustanud. Aitäh!
Esmalt sõitsime nulli paralleelist mööda, seejärel jalutasime nullist mööda, siis vaatasime nulli objektist mööda ja kui lõpuks ennast kokku võtsime läksime ka päkapikule külla. Päkapikk oli kodus ja uks avanes esimese koputuse peale.
Aitäh toreda meisterduse eest :)
Koduuks oli päkapikel tugevasti kinni kiilunud, kuid nad olid siiski kodus, lasime nad korraks välja jalutama.
Peale ebaõnnestunud Oksa aida aaret, läks siin kiiresti.
Täpselt õige koha pealt saime metsa sisse ja tegelikult jäid esimesena silma aardevalvurid.
Kaaslase teravad silmad leidsid aarde. Mina oleksin teisel pool müttama hakanud. Mind alati lõbustab mõte sellest, kuidas suvalised seenelised taolistele asjadele peale võivad sattuda.
Lahe aare. Esialgu ei tahtnud päkapikud end näole anda aga siis nad leebusid. Tänud taas.
See nüüd küll üks minu lemmikutest. Nii valvurid kui päkapikk ise olid kohal. Kõik täpselt nii nagu kirjelduses. Suured tänud.
Need puud, mis seal ümber olid kukkunud, nägid nii vägevad välja. Tänud peitjale siia juhatamast. :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Üsna kiire leid. Vahva aare! Aitäh!
Tore peidukoht, aitäh mõnusasse metsa kutsumast! Aare korras!
FTF-ima sattusin siia öösel ja kuna mu geovarustus ei tunnista mingeid piikse, siis aardevalvuritest lugesin alles kodus ja oi kui piinlik siis oli! Parandasin vana-aasta võla kohe aasta algul ja kohapeal nähtu oli seda väärt, nii hästi tehtud ja minge kõik vaatama! Uus Geoaasta võib nüüd alata, Head Uut kõigile!
Kaabakate külas viis tee siia. Lähenemistee sai valitud raskem kui oleks pidanud, aare igatahes suurepärase teostusega. Aitäh peitjale.
Jälle üks väga hea idee ja teostusega aare. Paremat kodu ei oska päkapikule tahtagi. Olime talle küllaminekuga nii ametis, et õues ringimüttavaid valvureid märkasime alles siis, kui külalisteraamatusse nimede kirjapanekut lõpetasime. Ilus geoaasta algus oli, aitäh! Edasi läksime lähimale laagriplatsile lõket tegema ja päkapikkude auks sooja teed jooma.
Kiidulogid nõudsid siia ka kohustuslikku peatust ja muidugi me selle siis ära tegime. Valvurid vaatasid teraselt pealt, kuidas me oma külaskäigu kohta aruande kirjutasime, väga ruttu sellega seal ei läinud sest peremehe raamatukapp oli ikka päris kavalalt peidus… Nii mõnus aare jälle Svenilt, perfektselt sobiv päkapikuaega ja detsembrisse :). Ja õnneks on põhjust jätkuvalt Viljandimaale tagasi tulla, mul on enam kui 60 peitja aaret veel leidmist ootamas… Aitäh ja järgmise korrani :).
Väga mõnus päkapiku mets :) Ja koduke ka neil täitsa armas :)
Mul ei käi enam päkapikud :(
Kui päkapikk ei tule minu juurde, tuleb ise päkapiku juurde minna, nii lihtne see ongi. Isegi siis, kui ta elab seitsme maa ja järve taga Soomaal kuusejuure all, puu otsas. Uhh, kuidas ma nautisin üle tüki aja jälle neid lõputuid kruusateid, kahel pool vett täis kraavid ja paks mets. Täpselt päkapikkudele sobiv koht.
Sattusin lausa nii hoogu, et esialgu sõitsin õigest kohast mööda. Nullile tegin esmalt tiiru peale ja siis täpselt nõnda, nagu kirjelduses kästud. Tundus vaid, et päkapikk on talveunne jäänud ja ukse kõvasti lukku keeranud. Õnneks selgus siiski, et niiskusega oli uksepiit veidi paisunud ja tahtis natuke veenmist saada. Ja siis võis juba naeratusega päkapikku tervitada ja ulatatud logiraamatusse nime kirja panna. Jube vahva, aitäh!
Leidsin selle inimtaolise mütoloogilise olendi. Laisk tundub ta olevat, muudkui lebab seal kuuse all, oma vahvas majakeses, selili. ;) Üllataval kombel leidsin mikroaardest ka ränduri, selle haarasin kaasa.
Mida muud ühel vihmasel ja tormisel jõulukuupäeval teha,kui metsas päkapikkude jälgi ajada.Jälg sai leitud ja logi kirja.Tänud peitjale!Rändur jäi ootama.
Nii nii nii lahe ja meeleolukas jõuluteemaline aare koos lisadega :) Lapsed lihtsalt tõid jõuga mu siia seda otsima. Leidsin aarde, aga aardevalvuritele kahjuks sain vihje ette. Nii lahedad aardevalvurid ka!
Olime äsja saanud kaks sinist nägu geokrahvi aaretest kirja panna, kui ka kolmas oli jälle tema meisterdatud peidukas. Seekord tuli aardeleid lihtsamalt. Märgates aarde asukohta muutusid meie näod nutustest naerusuudeks. Raskema osaga ehk puuotsa ronimisega sai Ene suurepäraselt hakkama. See aare tegi kohe meie meele heaks ja andis jõudu järgmiste leidmiseks. Tänud.
Seda oli juba metsa sisenedes arvata, et läheb põnevaks. Natukese nuhkimise järel tuli ilmsiks peitjale omane peenelt keskkonda sulandatud peidukas. Väga kihvt! Tänud peitjale!
See sai valitud tänase päeva esimeseks otsitavaks. Ei pidanud pettuma, supperluks teostus, geokrahvi teada kvaliteet. Ainuke aare, kus ka koer puuotsa logima kaasa ronis :). Tänud!
Nonii. Kas tõesti on nii, et geopeiturid platsis? Nii asi siiski ei olnud. Kaks meest toimetasid seal mingisuguste mõõtmistöödega.
Aare ennast kergelt kätte ei andnud. Igati kivt aare. Tänud peitjale!
Olime paar tundi tagasi värskemate naaberaarete juures, kuid selle asemel, et 15 km siia vurada, keerasime tunniks Viljandisse tagasi. Enne lõbu, siis töö, siis jälle lõbu :-)
Sestap jõudsime siia juba kottpimedas. Nii pime kui pea täiskuuga olla saab. Pimedus on OK, geopimedus ei ole OK. Otsisime silmadega oma paarkümmend minutit. Korraks ma enda arvates juba päkapiku silmapaari märkasin, aga alles nina selle koha vastu pannes selgus, et see olnuks isegi Geokunni jaoks ehk liialt ehedalt looduslik ning osutus ikkagi looduslikuks hallituseks, mis kännul näo moodustas :-D
Lõpuks Marje halastas ning suunas valgusvihu ühte kohta, kuhu ma järgi läksin. Nunnu majakese uksel koputades avas ukse ei keegi muu kui Jõuluvana sulane ise. Tundis huvi meie visiidi eesmärgi vastu, pakkus teed, lubas tervitused Taadile edasi anda ning ulatas meile soovide raamatu. Soovisime siis midagi reaalset - et saaks leiu kirja panna - ning lahkusime sõpradena.
Suured tänud Svenile väärisaarde eest, mis lähenevat pühadeaeg tervitab! Aare väga heas korras, evej. Oleksime vaid enne kirjeldust lugenud, oleks ilmselt 10x kiiremini leidnud. Aga seal paksus metsas oligi mõnus aega veeta. Ja nüüd otse kodu, aitab täna ligi 400 km autosõidust küll.
No selle aarde juures olime meie täna esimesed :) Sass läks ja koputas viisakasti, päkapikk andis talle viisakasi logiraamatu ja rähn koputas metsast vastu. See oli viga, sest sellepeale keeras Sass ringi, avastas veel paar kummalises asendis päkapikku ja pidi itsitamise peale suisa alla sadama. Tänud, mõnus asi, sobib igal aastaajal.
Algul ütles Mariann, et sellises hirmsas metsas küll päkapikke ei ole. Peale aardeleidu ütles aind, et äge. Täname.
Geokrahvi aarded teevad ainuüksi kirjeldust lugedes päeva paremaks, rääkimata otsimisest. Paljude lihtsalt aarete kõrval taas üks pärl kvaliteedimärgiga. Päkapikule sai kõrva sosistatud soov geokrahv 200 aardeseeriale aastal 2016. Ühinedes eelkõnelejatega, täname väga!
Tore, et see aare veel enne advendiaega tuli, varsti on ju päkapikud kõik pidevalt lennus. Täna istus peremees veel ilusti kodus ja võttis meid isiklikult vastu. Mets on tõesti selline, et silmad piiluvad iga põõsa tagant. Väga armas aare, aitäh!
Tarvitses ainult öelda, et Soomaa mul karpidest tühi ja nagu nõiaväel tekkis üks punn juurde, või tõid päkapikud... :P. Peitja tuntud kvaliteet vist kommentaare ei vaja. Aitähh!
Lootsime muidugi olla päris esimesed aardeavastajad, kuid kahtlustasime juba, et meie sinisilmsusele vaatamata võib olla aarde juures juba käidud. Leidsimegi enne meid mitu logiteadet. Puu otsas ronitud ja päkapikul külas käidud. Väga lahe metsapäkapikk! Lapsed olid vaimustuses ja kiitsid väga aarde teostust. Vaatamata sellele, et mikroaardes ei saa vidinaid vahetada, mis on laste lemmiktegevus geomängu juures, lahkusime päkapiku metsast rõõmuhõisete ja rohkete ja elamustega. Vingeim mikroaare, mida me oleme näinud! Väga armas ja liigutav oli! Suur-suur tänu geokrahvile!!!
Aarde juurde sõites me ju tegelikult teadsime, et esimesed me kohe kindlasti ei ole, kuid ikka oli selline hasart sees ja ärevus hinges. Natuke kiirustad ikka, et ehk... Ja loomulikult oli meil õigus, teised olid kiiremad. Aga nii mõnus tunne oli üle pika aja midagi otsida. Aitäh! Päkapikule jäid soovid ütlemata, ei tahtnud, et logiraamat kohe täis saab. Tahtsin soovida geopeituritele häid ideid ning jõudu nende realiseerimiseks!
Ei ole võimalik! Mina Mulgimaal ja aardeid pudeneb kui seeni vihma ajal. Kui Pärsti aardega läks hästi ja FTF saabus meie ekipaazi, siis siia juba kiimlesin ise. Liiatigi veel kui Krahv isiklikult mängus, ma pidin seda kohe nägema. Õnneks oli me meeskond vägagi üksmeelel. Kuid kohapeal selgeltnähtavad autojäljed ees! No mis siis ikka, ühe FTF-i juba saime ehk siis pool ja pool oli mõlemal kirjas. Loivasime kohale, hargnesime, minul ju Gepsus polnud nii värsket aardelõhna ei olnud. Ja siis nägime ja Vau kui äge! Mitte üksi see polnud äge, et esmalogi polnud, vaid aare ise. Päkapikkudega on mul ilmselge sarnasus, siuke tunne, et nendest oli puudus tookord kui mind siia ilma loodi. Meil oli tore seiklus aardeni ja emotsioonilaengu sellest aardest ma sain! Tänan Sind peitja!