No me ei saanud seda eriti otsimagi hakata. Staadionil tehti vasaraheidet ja ehk veel midagi ning aardest ca 15m kaugusel chillis üks boheemmugu kitarri tinistada.

Tundub et see aare on jalutama làinud. Tuhlasime ja turnisime ysna tükk aega.

Sai siis järgmine päev sama aaret sihikindlalt uuesti otsima tulla. Seekord tulin valges ja abivägedega. Otsisime ja turnisime pikalt, aga seekord jäime taas ilma.

 2 

Esimene sissekanne umbes 6 kuu jooksul või nii. Kuna mitu päeva oli mõttes juba olnud, et võiks mõne aardekese leida, siis täna pimedal ja külmal (1 kraad sooja vist), kuid õnneks kuival sügisõhtul otsustasin seda kodust 12 min jalutuskäigu kaugusel olevat aaret otsima minna. Turnida ka ju meeldib. Pimeduses puuotsas ronimine on aga omaette seiklus. Ronisin ja vaatasin iPhone'iga (loe: taskulambiga) ringi. Ja sama järgmisel ning järgmisel ning järgmisel oksal. Järsku olingi ootamatult kõrgel pimedas puuotsas, kui tuuleiil puud kõigutama hakkas. Pastakas otsustas ka millalgi puuotsas olles omapead alla tulla. Kartis kõrgust vist. Nagu me kõik teame, kuidas iPhone'i aku külmaga vastu peab, siis peagi oligi taskulamp ka otsas. Ei tea kas otsisin liiga kõrgelt või liiga madalalt, või hoopis vale puu otsast, kuid tuleb siia valges tagasi tulla ;)

Teate tüüp peaks olema praegu: näen, aga ei saanud veel kätte :) Pillel oli terav silm, nagu ikka, aga ronijal ei olnud täna võimlemiseks sobivaid riideid seljas, et ilma sinikateta pärast koju jõuda :) Tuleme kindlasti tagasi. Tänane oli ka väga saagikas retk. Imeilus päikeseloojang ja sellest pildid ning palju maasikaid metsas.

Ei näinud isegi midagi. Ehku peale ronima ka ei hakanud.

Või õigemini - ei otsinudki. Staadionil mängisid "mustad poisid" jalkat ja vaadates enda riietust, siis jah... tuleb tagasi tulla sobival ajal ja varustuses.

Eelmine minu leiulogi on ekslik, see aare jäi mul püüdmatuks.

Märkasin aaret maapinnalt aga üksi vist poleks saanud. Mugusid ka päevasel ajal piisavalt. Teinekord siis. Veidi arusaamatuks jääb aarde asukoht, natuke nagu reeglitevastane.

Ronisime küll, aga midagi silma ei jäänud. Eks saab veel tagasi tulla.

Leidsin aga kätte ei saanud. Ei olnud riideid ka, mida oleks raatsinud määrida. Natuke üritasin aga liiga lihtsaks ei ole seda ronimist tehtud :) Eks kunagi tagasi kas ronimiskõlbulike riietega või miskise abivahendiga.

Ei otsinudki... Sorry

Juba teist korda ei saanud logida. Küll lootsin, et kell 23.00 enam mugusid pole, aga ikka üks venekeelne seltskond istus seal lähedal. Liiga kahtlane oleks olnud taskulambiga ronima minna.

Ei meeldi mulle selliseid linnaardeid üksi otsida. Eks tuleb orav kaasa võtta, siis ehk hakkab meeldima. Kohapeal oleks parema meelega taldrikuid lennutanud, nagu kõrval staadionil tehti.

Oeh, jälle ronimine. Mõtlesin, et proovin vähemalt visuaalselt aarde tuvastada ja siis otsustan, mida teha, aga ei õnnestunud sedagi. Teinekord võtan oravad kaasa.

Kahjuks ei saanud proovidagi. Puust mõnekümne meetri kaugusel mängis üks tegelane oma drooniga. Ta minu poole küll ei vaadanud, kuid tähelepanelikumal vaatlusel selgus, et tal spetsiaalsed prillid ees. Droon edastas otsepildi talle prillidesse ehk nägi pidevalt kõike mis toimus TTÜ staadioni ümbruses. Ei hakanud liigset tähelepanu endale püüdma ja lonkisin tagasi auto juurde

 2 

D ja K. Talv, Väljas -12C mis ei tundunud nii krõbe enam. Kaks täiskasvanut ronivad puude otsas. Miski vilkuriga koer tuleb ja vaatab mõistmatult, haugatab (äkki vihjas midagi - aru me ei saanud). Otsime lumikatte alt ja vahelt mikro (!!!) aaret (metsas). Pole isegi vaadet kõrgemal. Ei leia, lahkume. Võibolla on tore asi, võibolla ta juhatas meid kohta kus me mitte kunagi pole olnud.... Täname.