Kuusepuu saatus

Tänud aarde eest!

Täna oli maapind külmunud,nii oli päris mõnus astuda.Aitäh!

 1 

Ma täpselt ei tea, mis hetkest kiiva hakkas kiskuma, aga ometigi tabas meid kuri saatus. Sihukest põdrakärbeste, maltsa, kuumaastiku ja veetakistuste hunnikut ei osanud me prognoosida ja kohapeal oli tugev nutuvõru ümber suu. Hea, et käidud sai.

Mõistatus oli ammu lahendatud, aga külastama kuidagi ei jõudnud. Karge mõnus sügisilm tundus kuusepuu saatuse uurimiseks hea aeg. Kartsin hullemat ja matka alustades mõtlesin küll, millega see vaene kuusepuu küll peitja ära pahandas, et ta sellisesse kohta pagendati, aga tegelikult oli kokkuvõttes täitsa tore jalutuskäik pargis :). Veidi vesine park oli, aga jalgealust valides matkasaapaga tehtav. Aitäh!

Tee oli kohati rohkem järvede kett, aga tänu ilmastikule oleks ka kingades kohale saanud, matkasaapad olid muidugi mugavamad.

See oli ikka nii sokilõhnaline mõistatus nagu terve polk oleks jõuluõhtul kuusepuu all oma kirsad jalast tõmmanud ja siis see olekski vaese kuusepuu saatus :) Väikse nügimisega sai asi lahenduse, enda loogika selle peale ei tulnud, eriti kui kirjelduse abil saab mustmiljon potentsiaalset lahenduskäiku tekitada. Tänane veidi pikem jalutuskäik, mis ilusas lumises metsas üldse nii pikk ei tundunud, oli hoopis meeldivam. Osaliselt juba natuke tuttavad kohad ja siis ka jupp seni käimata radu. Sellel lõigul tutvusime kopra töömaaga ja vaatasime, millised laiad trassid ta sisse vedanud on oma tähtsat puude laasimise tööd tehes. Maa oli ilusti külmunud, sopaga tegemist ei olnud ja isegi lõpumeetrite võsa oli hetkel selline vitsade vahelt läbi pugemine. Puhastasime natuke aardekarbikest ja panime ka logiraamatu koos donodiitidega minigrippi, sest oli pisut niiske. Oli täitsa meeleolukas käik selle kuusepuu juurde. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Tänase päeva peamine eesmärk. Lumi oli siin põlvini, õnneks enamuse sammudest kandis. Paar veetakistust tuli ka ületada. Olime kartnud hullemat teekonda. Tänud

Lahendus oli ammu juba tehtud, kuid miskipärast kipuvad mõistatuste lõpud väga tihti sellisesse kohta kukkuma, et igasugene kiire ununeb hoobilt ära.

Täna aga juhuse tahtel olin nii kui nii suht sobivas piirkonnas ja otsustasin selle retke lõpuks ette võtta. Alguses oli lausa viisakas rada olemas, kuid viimased 30m kiskus ikka padu padrikuks ära. Lisaks oli teele seatud küpsete vaarikate lõks, kust vabanemine oli ikka väääga raske. Lõpuks see siiski õnnestus ja aare sai leitud ning tagasi jalutasin oluliselt lihtsamat maastikku mööda kuivanud oja põhjas.

Tänan peitmast.

Minul ignoorlisti ei ole. Kõigi keeruliste aarete puhul tuleb lihtsalt vaadata, kelle tentsikuks end kaubelda õnnestub ;) Sedapuhku oli tööd muidugi natuke rohkem. Näiteks oli veetakistuse ületamine märksa lihtsam ja kuivem tegevus, kui pisut hiljem raiete poolt rikutud veerežiimiga metsas teed mööda liikumine. Lupsti imes rööpamülgas kummiku enesesse ning jalg oligi märg. Aga pärast - jõuga! Kuni lõpuks premeeriti pisut ilusama vaate ja mugava konteineriga.

Juttichallenge alustamisel seisult, kus maakonna tasemel midagi roosilist järgi ei ole, on see hea omadus, et igasugu ignoorlisti ääre peal istuvad mõistatused tuleb kuidagi roheliseks värvida. Seda konkreetset isendit olen ma aastate jooksul ikka nii mõnedki korrad lahendada proovinud, aga tulemust ei mingisugust. Võtsin siis lõpuks õlekõrre ja no eks ma sellest lahendusest pärast sain aru ka, aga sellist "miks ma kohe selle peale ei tulnud" momenti küll kuskilt otsast ei tekkinud. Igatahes oli aeg lõpuks küps pooltuttavat rada mööda lõppu jalutada. Tegelikult ei olnud väga hullu seal maastikul midagi, viimased mõnikümmend meetrit jõuga, muus osas päris kena jalutamine. Peidukas oli ka täitsa tore. Tänud aarde eest!

Pean tunnistama, et selle aarde leid kukkus mulle lihtsalt sülle. Aga sama tore oli ikka lõpust leida temaatiliselt kujundatud ja läbimõeldud peidukohaga karpi, aitäh.

Leitud. Tänud

 1 

Korralik rägastik, suvel oleks kordades hullem ilmselt. Teekonnale jäi tore sild, tänud

Lõpuni jõudmiseks vajasin abistavat tõuget, mille sain juba mõnda aega tagasi. Täna oli aeg logimiseks. Natukene märg oli, aga kummikutega suurt probleemi polnud. Vaesed kuused. Tänud!

Mõistatuse lahendamine võttis päris palju aega ja päris palju valesid geokontrolle. Kohapeal ootas meid üks senimaani kõige porisemaid ja lõpus ka kõige võsasemaid jalutuskäike. Õnneks oli maa veidi veel kõva ja saime lompide ja eriti mudaste kohtade vahel hüplemisega ilusasti hakkama. Täitsa põnev oli niimoodi. Tänud!

Ei leidnud.

Aare oli juba üle aasta leidmata oodanud aga oli oma pesas endiselt kindlat paigas.

Oi mõistatust. Ainult oma teadmistega ikka roheliseni ei jõudnud. Lõppu jalutasin ja viimane lõpp oli eriti tihe. Tänud peitmast.

Kuna Annel oli aare leitud ja ta mitte ei tahtnud teist korda sinna minna siis võtsin üksi ette väikese jalutuskäigu metsateel. Täitsa mõnus astumine aarde juurde ainult viimased 35 m olid ilge lepavõsa. Aare ise jäi kiirelt silma. Aitäh.

Suvel sai koos tunkiga laevadepommitamist mängitud selle mõistatusega ja siis veel ühel sündmusejärgsel hommikul sellega kambakesi mässatud. Saabus roheline geokontroll ja seletus miks just selline variant on õige. Ma ei saanud midagi aru. Siis järgminegi roheline ja seletus. Ikka ei saanud midagi aru. Kuidagi moodi pigistasin ise ka selle rohelise välja aga jah, lõpuks täiesti arusaamatuks mulle see jäigi. Ütleme siis nii, et kõigest ei peagi aru saama.

Selle aarde olin enda minigeotuuri nimekirja lisanud aga polnud kindel kas on hea mõte minna. Olin oma päeva alustanud alles 3 ja pool tundi enne päikeseloojangut, mis oligi nüüdseks saabunud. Laiskus, talv ja soov geopeitust päevavalguse käes teha ei sobi kohe kuidagi kokku. Pistsin igaks petteks taskulambi taskusse ja asusin teele. Pool teest oli üks suur uisuväli. Saabastega uisutamist takistasid aga jääle langenud kuuseokkad. Mõnes kohas pidi otsima ka kindlamat jalgealust, sest kohati esines uisuväljal praaki allikate veesoonte tõttu. Aardeni jõudes tekkis arusaam, et nüüd täna võib jääb küll logimata. Sõrmedega ei jõudnud lahti kangutada ja üks jalahoop ei muutnud ka midagi. Pissima ei hakanud aga natukene teistsuguse meelitamismeetodiga jõudsin karbini. Sellega sai nüüd järgekordne pähkel puretud. Aitäh!

Lõputu liuväli

Oleks võinud ikka jala vaeva vähendada ja teiselt poolt läheneda autoga. Kohapeal oli kõik loogiline, tänud.

 2 

Ah et säherdune 2.0 mõistatus :D Mulle isiklikult suht ulme 4.5 pigem :P Siis kui esimene ideepoeg oli varemleidja poolt ette söödetud, arvasin, et ütleja ajas midagi ühe teise aardega segamini. Lihtsalt nii suur ühenduse puudujääk oli kirjelduse ja lahenduse vahel. Ka siis kui kümme aega hiljem tilkuvad lisavihjed juba päris puiseks ja punaseks hakkasid kiskuma, võttis meil Karli ja Kristeliga kolmekesi geokontrolli pommitamine aukartust äratava aja. Tõesti noh, tõstke käsi, kellele see 2.0 on :o)

Kui roheline lõpuks käes, siis ülejäänu osas ei kobise üldse, üsna meeldiv jalutuskäik, eriti kui juba osaliselt tuttavat rada pidi läheneda. Nii et tänud kohavaliku eest :o)

Mida lahendamiseks teha tuleb seda teadsin juba väga ammu. Ma ei teadnud lihtsalt kuidas täpselt teha. :D

Hommikul Moori juures lahendasime selle Tunki ja Karliga ära. Asi tuli ikka suht puust ja punaseks teha, et rohelise kätte saaks. :D

Jalutuskäik oli mõnes kohas natuke märg, kuid mitte midagi hullu. Mulle see paik meeldis ja lõpp meeldis ka, ei olnud suvaline karp juure all. :)

Tänud peitjale.

 3 

Oli see alles vahva kulgemine. Alguses pidime nuputama, kuskohast läheneda - me polnud maaaameti kaarte uuringud, aga tabasime õige koha ära. Ja siis algas õige lust. Selleks, et tee ei tolmaks, olid tulbid laiarööpalised masinad oma vaeva ära näinud ja nüüd oli siin tolmuse raja asemel sügavad, mõnusalt pehme ja endassetõmbavate servadega kanalid, milles helkis mõnusalt jahe ja taevast peegeldav vesi, mille põhja ei näinudki. Tublid kapitalistid oli ülepiiri, ülbelt ja kontrollimatult kasvama kukkunud kuused mahalõiganud ja pimeda ning sünge metsa asemel oli nüüd valgusrikas avarus oma toredate kännupukkidega. Süngete ja torivate kuukede asemel, aga mõnusalt peenike ja seksikas võsa. Kõik kohad kulgemisel vaid tordust täis. Me väga täname nii peitjat aga loomulikult ka neid tublisid altruistlike, kindlasti enesekasuta kapitaliste, kes meile niikauni ümbruse kujundasid, seda nii ninaette kui kaugusesse vaatamisel. Need tublid kapitalistid olid ka mitmed armastuse sümbolid loodusesse jätnud, me siis tõstsime need järeltulijatele teetähisteks paremini nähtavale.

alusta siit

umbes keskpaigas

sillal

ilu igavalt tolmava tee asemel

 1 

Suurema seltskonnaga on lihtsam selliseid väikseid rännakuid ette võtta,kambavaim aitab edasi.

Tänu külmanud pinnasele väga raskeks teekond ei kujunenud.Konteineri kättesaamine algul tekitas küsimusi,et kuidas selle kätte peaks saama.Külmataat oli hoopis maskeeringule oma panuse andnud.Tänud!

 1 

Minu jaoks oli tegu liiga peene mõistatusega, et veel lähiajal ette võtta. Kuna aga Kaupo oli läbi higi, vere ja pisarate lahenduse kätte saanud ja asusime õiges kandis, sobis see hästi ühismatkana ette võtmiseks. Olime veel hoiatatud, et soine maastik ja kummikuvajadus ja hirmus koht.

Vahel on asjad siiski kardetust lihtsamad :) Maa ja lombid olid jääs ning lasime lustakalt liugu, kuni null vastu jõudis. Ühe tüngapildi tõttu välistasin enda jaoks õige asja ja keskendusin eemale, samal ajal kui teised algset mõtet edasi arendasid ja peagi ka edukalt karbini jõudsid. Jälgede järgi paistis, et teiselt poolt on tõsisema tehnikaga vist tõesti võimalik ka kohale sõita. Igati meeldiv võsa, aitäh peitjale!

Kaupol oli kodutöö tehtud ja saime vaevadeta mööda osaliselt jäätunud ja osaliselt vesist teed aardeni. Kohapeal oligi kõige raskem osa konteineri kätte saamine. Aitäh!

Millegi pärast olin arvanud, et siia on pikk ja raske matk. Tegelikult oli mööda teed ja lühike. Nullis ei saanud aru, miks ime lukuga maskeering kinni on. Tuli välja, et lihtsalt jääga. Mõistatus oli mu jaoks pigem 3.0.

Ei tea, kas vanadus tikub ligi või pole mõistus enam see, mis varem (või siis kehvem variant ja mõistus pole kunagi nii terav olnudki), igal juhul meie tiimi loogika kuidagi ei pädenud ning ilma väikse kõrvalise müksuta õiget kohta kätte ei saanud. Kui see müks aga käes, siis oli kontroll roheline ning teadsime kuhu poole maasturi nina keerata. Tegelikult võiks rohkem olla aardeid, mis maasturit rõõmustaks :)

Päris nulli sellegipoolest ei saanud või ka ei trüginud. Viimased 60m võtsime jala. Nulli jõudes polnud tõesti muud kui karbi avamise ja logimise vaev. Täname!

 2 

Tükk aega andis ikka geokontrolli peksta enne kui see näost roheliseks läks. Mõneks ajaks see sinnapaika jäigi. Nüüd tundus hea idee ära käia. Vaatasin teed ja ei hakanud georonti liiga kaugele sundima. Jala tundus mõistlikum. Täitsa ilus kõnnitav tee läks peaaegu aardeni välja, mõni üksik mülgas vaid vahel. Huvitav anomaalia hakkas siin silma - mülgas oli, aga kaitseala polnudki. Ei tea, kas ametnikel on midagi kahe silma vahele jäänud... või siis lihtsalt pole piisavalt rõve mülgas. Lühikesed riided oli küll veidi kehv valik, kohe kui tempo veidi langes olid vereimejad platsis. Lõpus oli veidi tatsamist, vihje aitas. Täitsa viisaka teostusega asi :) Aitäh peitjale.

 1 

See aare sai leitud puhtalt tänu Hannesele, ilma poleks ma üritanudki siit mingeid koordinaate välja võluda. Aga kuna koordinaadid olid tänaseks õhtuks gpsis olemas ja natuke aega jagus kah, siis sai seal ära käidud. Teed olid seal küll rohkem veespordiks sobilikud, aga kohale ma jõudsin. Aardepaik ise oli õnneks vähe kuivema koha peal ja ega pärast Annet seal vist nimesid olnudki. Ainult töökaid sipelgaid toimetas ohtrasti nullis. Oma munad üritati minu eest peitu vedada, kuigi mul polnud mingit soovi neid kaasa võtma hakata. Jätsin nime ja suplesin tagasi. Aitäh! Mulle meeldib, et kuused on metsas ja elus, mitte surnult toanurgas.

 1 

Mõistatust algul lahti ei jaganudki. Kuigi proovisin isegi õiget asja, aga veidi valest nurgast. Peale väikest vihjet sain asja jooksma. Sellised veidi liigutamist nõudvad aarded täpselt minu meele järele, geokrants nautis ilma ja jalutuskäiku. Vahva asi, tänud!

 1 

No oli aga mul mitmeid variante koordinaatideks aga geokontrollid ei läe ju arvesse. Idee oli lahe! Aardeni kohalejalutamise vaev vaid. Üks kraav me Preilile ei sobinud aga sellest tõstsime me ta üle. Äge teostus, tänan!

 1 

Kuna mul on pool Tallinna ja selle lähiümbrustki veel lahendamata mõistatusi täis siis seda mõistatust pole ma veel vaadanud ehk minu jaoks oli tegemist tavalise aardega. Kui auto juurest näitas aardeni veidi üle kilomeetri ja isegi väike rada sinnapoole läks siis mõtlesin, et äh tühiasi ju. Paraku meie ajastus polnud kõige parem aga kui me siin juba olime siis vaatamata Inga tagasihoidlikele vihjetele, et äkki tuleks teinekord uuesti õnnestus mul veenda teda jätkama. Praegusel ajal saab umbes pool teekonnast vee-lume-lörtsi-jää-segus sumbata, täitsa põnev. Õnneks väga sügav ei olnud kuskil, v.a. need kaks kohta mis Ingal õnnestus üles leida :) Ühel hetkel, kui Inga telefonis kaugust ja suunda uuris, viipasin ma käega esimesena silma jäänud puu poole, et raudselt on selle juures ja tuli välja, et mu selgeltnägija võimed olid täiesti töökorras ning sinnapoole suuna võtsimegi. Viisakalt tehtud peidukas, tänud! Tagasi autoni jõudes imestasime kuidas sama rakendus näitas minul teekonnaks 2,7km aga Ingal 3,2km. Igatahes tänu maastikule jääb see aare nüüd kauemaks meelde.

 3 

Mõistatus oli küll selline, et pani pea valutama ja lõpuks tuli muidugi välja, et asjata sai igasugu teooriaid aretatud. Kui selja taga on phantomi keerukad matemaatikaülesanded ja timixi loogikavastased arutlused, eeldab see ju vähemalt sama ka sellest kirjeldusest. Aga tegelikkuses oli asi palju lihtsam. Kohe nii lihtne, et ise ma selle peale ei tulnudki.
Ja nüüd, kus lumi lännu ja maa mõnusalt porine, tundus olevat hiiglama hea aeg minna konteinerit külastama. Jätsime auto teele ja arutlesime, kas panna kummikud jalga või mitte, kuid igaks juhuks siiski panime. Hea oli, sest juba mõnekümne meetri pärast astusin ma parema jalaga peaaegu põlvist saati jäisesse lompi. Edasi järgnes tööjaotus selliselt, et Veiko läks ees ja katsus jää tugevust ja põhja sügavust ning mina tippisin tema jälgedes järele. Nii oli lihtsam küll, kuna osaliselt säilinud lumikate oli päris petlik - tundus, et kannab, kuid peale astudes vajus siiski läbi tugeva kooriku. Sujuva kõndimise tegi see päris raskeks.
Kui olime juba mitmed järved ületanud, jõudsime aardepaiga lähedusse ja Veiko viipas mingi kuuse poole öeldes, et aare on kindlasti seal. Vaatasin gepsi ja... nojah, tundus, et aare on tõepoolest selle orientiiri juures, mille Veiko oli välja valinud. Sumpasime kohale ja peatselt saime ka logida. Päästsin aardest ühe TB, kuna kahtlustan, et väga tihti seda paika siiski ei külastata.
Tagasitee läks palju kiiremalt ja Veiko arvas teadvat ka, miks. Seepärast, et mina jooksin ees, mitte ei kõndinud. Hiljem soostus ta selle kohta siiski ütlema "kiirkõnd".
Loomulikult õnnestus mul tagasiteel ka teise jalaga põlvist saati kuhugi mutta vajuda ja nii olid mul autosse jõudes mõlema suusapüksi sääred mõnusalt ligased.
Huvitav matk oli ja me Veikoga mõtlesime mõlemad sama mõtet, et üksi poleks me kumbki viitsinud sinna minna. Kahekesi seevastu oli päris lõbus... kohati. Tänud aarde eest.

Külmunud kitsejäljed

Teekonna lõpuosa (juba läbitud)

 3 

See nüüd advendikas, mille avaldumist ootasin ja seda täitsa õiges piirkonnas. Paraku ei jõudnudki ära oodata, läks nii nagu viimases seerias tihti juhtus. Päeval siis korra vaatasin mõistatust, aga tundus suht arusaamatu ja sinna ta jäi. Uus aasta ja uus avamine, lugesin läbi tekkinud logid - Teadjamehel targad logid.;) Ühe punase ikka kontrolli toksisin ka. Tänases karges ilmas siis läksin plaanitud jalutuskäigule, et vaadata, mis selle kuusepuuga siis tehtud on? Ei kiskunud mind rajalt isegi VJS-i uus aare. Palju loomajälgi, üks läks isegi täitsa peiduka kõrvalt mööda. Kas on veel mõni puu, mis inimestele rohkem rõõmu valmistab? Vaevalt. Eeskujulik värk, jätsin ränduri.

GC-s võiks ju ka geokontrolli võimalus olla ehk siis julgeb teekonna ette võtta ka mõni välkalane.

 2 

Selle aarde mõistatuse täiesti iseseisvalt lahendamisest ja esimesest rohelisest geokontrollist (nagu mäng mängus ;-) vast kolmveerand tundi peale avaldamist tundsin nii pikalt ja sügavalt siirast mõnu, et kohale enne tänast ei kippunudki kappama.
Täna sai see vahva aardeke pärast Lauri "Kaalul on rohkem kui leidu" päeva teiseks ja viimaseks valitud. Ei maksa ju uue aasta alguses kohe üle pingutada, tuleb veel geopohmelus.
Kaalusime, kas läheneda teekonda, mida oleme poolenisti juba käinud, sest see on lühim. Valikus oli veel kaks lähenemissuunda, otsustasime ikka kena sirge kasuks. Lihtsalt lust on selle ilmaga siin seda maastikku läbida. Ma poleks ikka üldse tahtnud siia mõni nädal või päevgi tagasi astuda. Ei kadesta üldse esimesi leidjaid :-D Venitamisel on vahel ikka omad võlud ka. Kõik on külmanud, lund veel eriti pole, kõnni kasvõi lakk-kingaga, ei saaks needki määritud.
Aare paljastas end ühe kõksuga täppiskoordinaatidelt ja veel igati kenas ning temaatilises kohas ja lausa teemapeidikus. Ega palju paremini enam saakski aarde kontseptsiooni arvestades kõigega täppi panna. Kes asukoha uba ei jaga, pole ilmselt ise mõistatust lahendanud.
Aitäh Erkole viksi aarde eest, kõik korras, evej. Erakordselt tänan (minu jaoks) lahenduva mõistatuse eest! Minge nüüd metsa ja nautige jalutuskäiku, see on praegu mõnus.

Head teed!

Tundus kahtlane

Leiurõõm

 1 

Paras proovikivi oli mõne jaoks raja algus peale autost väljumist aga nad olid tublid ja said hakkama. Ülejäänud osa teest oli õnneks tänu ilmale vägagi läbitav.

 3 

Täna oli selle aarde otsimiseks hea päev. Päikese olime küll lasknud maakera teisele poolele kaduda kuid see andis vaid mingil määral julgust mõnele juurde, ei näinud teatud detaile lihtsalt. Ja pakane oli meile lausa lakkkingaga võetava tee sillutanud :). Jalutasime siis mööda seda teed pea nullini välja ja viimased meetrid siis sahistasime haldjate juustes kuni kuuseni. Väike naiselik müks ja saime aarde logimiseks kätte. Tagasitee möödus millegipärast kiiremini . Tänud peitjale, kaaslastele ja pakasepoistele !

haldjajuuksed teel ;)

kuuse ehted ;)

aardekaart ;)

 1 

On ikka mõnel kurb saatus. Selline masendav koht, kuhu ligipääs ei olegi nii lihtne. Õnneks 12 külmakraadi muutsid maapinna jalutamiseks täiesti sobilikuks. Üldse ei kadesta neid, kes seal mõni päev varem said käia.

Aitäh siia juhatamast, omal algatusel vaevalt oleks sattunud siia.

Tänud peitjale :)

 1 

Kui esimesed nutuhood üle elatud (ise oled Norras ja jääd kõigist geokinkidest ilma, mida siin lahkesti jagati) ja silmad taas enam-vähem pisaravabad, sai võlgade likvideerimisele mõtlema hakata. Hommikul korjasime Priidu peale ja läksime varasemate leidjate soovitatud teed pidi kohale. Lihtne leid ja mõnus jalutuskäik! Aitäh!

 1 

Mõistatuse osa tekitas natukene hämmastusi, aga sai selle siiski läbi hammustatud mitme proovimise järgselt. Alguses plaanisime ühelt poolt läheneda, aga tark professor andis näpunäiteid teisest suunast lähenemiseks. Tarku tuleb kuulata ning täitsa mõnus jalutuskäik oli. Äge teostus lõpus, tubli! Aitäh aarde eest!

Leitud

Tänan aarde eest!

Leitud. Aitäh!

 1 

Mõistatuse idee on päris vahva. Koha peal võttis aga kulmu kortsutama, et miks just siin. Samas jalutuskäik oli mõnus ja mõned on püüdnud ikka autoga nulli ka saada :) Aitäh!

 5 

Käesolev aare on leitud 2015. aasta advendiseeria 23. detsembri aardena :D

Teinekord on nii, et asjad ja inimesed lausa nõuavad mingit kondamist. Ei hakanud sealt sumisejate poolt proovimagi, vaid võtsime kohe teiselt poolt tuleva vana tuttava tee. Et kasvõi kopeeri toda vana logi - ainult aparaat oli seekord madalavõitu. Pärast kodus vaatasime - katusel oli ka muda. Ja siis õkvaprilla üle bambussilla - minnes pisikesed kukil, tagasi Mamm omal jalul, läbi lompide, üle ojade, mööda raiesmikku. Nullis aega ei kulunud, pisemad kolm tegelesid logistamisega, kesse teab mis kujul ja kui palju neid nimesid lõpuks kirja sai. Teised, luges Sass, kell 1530 umbes.

Me täname, ja nüüd torti sööma.

 13 

17.12.2015 kell 00.01. Pooleli on StarWarsi filmide maraton. Mõtlesin, et pean need "klassikud" ka ikka ära vaatama üks hetk ja no millal on parem aeg kui enne uut uhket filmi. Hetkel väga rahul ei ole, et nende peale aega raisanud olen :) Aga see selleks :) Kesköö paiku piilusin lehte. Pole seekord aaret. Kell üks piilusin uuesti. Ikka ei midagi. Uuesti kell kaks. Ei midagi. Nojah, hea et ikka Vasalemma kuuseplatsile valmis ei läinud :) Hommik oli vähe targem. Aare ikkagi ilmus...aga jah...aru ei saanud kohe mitte midagi, et kuidas nüüd kontrolli roheliseks saaks. Proovisin paari raketikat aga ei midagi. Mingi aeg proovisin veel. Ja taas ainult punased tuled. Üks roheline ka olemas, niiet järelikult päris võimatu ei tohiks olla. Peitja ka vaikselt torkis juba, et no kas olen vaadanud. Olenolen aga tolku midagi. Rääkisin oma teooria ära ja selgus, et tegelt mõte täiesti õige. Oma viga oli lihtsalt, et ühe asja peale kohe ei tulnud. Ja saigi teine roheline välja võlutud.

No ja vaba päev ka...vaja kodu koristada jne. Aga ikka see ftfi asi saab kuidagi moodi võidu. Pilk kaardile kummikud autosse ja minekut. Hea et selle ühe lisaliigutuse ka tegin, sest kohapeal mudas müttamist oli ikka päääääris palju. Samas oli ka samme palju. Kas olen ikkagi ftfist juba ilma?!? No ega ma selle pärast nüüd tagasi ei lähe. Arvet nende üle ei pea ja iga leid on sama eriline :) Käsikäes läksid mudas inimese sammud ja põdra omad...kas tõesti jõuluvana ära juba käinud? Lõpuks jõudsin ka logiraamatuni ja ees ootas ilus kuldne FTF ja selle taga tühjus. Koht oli mudane ja märg aga siiski oli tegu väga mõnusa ja rahustava jalutuskäiguga. Vasalemma kandile kohaselt rikkusid rahu korraks kaks hävitajat, kes taas üle pea kihutasid aga no see oli ainult hetk. Ühtegi jäljetegijat ka näha ei õnnestunud. Oh kui segane tekst vist tuli :) Igatahes suured tänud peitjale taas :) Peidukas oli ka väga mõnus tehtud, isegi ma poleks nii kaugele metsa nii viisakat asja viitsinud teha :D

PS Ei ütleks, et aardele ligipääs autoga võimatu. Pigem panen just juurde sildi maasturiga_huvitav :) Kuid jah...ärge oma parketipoleerimis masinatega sinna küll ronima hakake, tasub minna ainult siis kui ikka vints olemas ja kliirens kõrgem kui parketika rehvid.