Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub silla all. Suvel saab mööda lihtsat teed kuiva jalaga, kõrge veetaseme korral aga ronides. Muguoht!
Sillaga on seotud ka üks elektri harukarp, ärge seda näppige.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC68FMK
Logiteadete statistika: 134 (84,8%) 24 13 2 1 0 0 Kokku: 174
Tulime Sakku Jaakobitee aaret taastama ja otsustasime sellele talvisele mitteleiule ka otsa vaadata. Väike brainstorming ja juba M asuski ronima. Mugupausi rihtides sai aare seekord vallutatud. Aitäh peitjale, logiraamat vajaks minigrippi at least.
Selle aarde külastamist oleme pidevalt edasi lükanud, sest kunagi pole "vibe" õige. Nüüd oli päev väga palav, külastusi mõnest eelnevast päevast ka - tulime vaatama. Ühele rattaga poisiklutile pakkusime küll huvitava vaatemängu, aga õnneks ta tüdines ruttu. Aare leidus no kui mitte esimesest, siis teisest kohast. Aitäh!
See aare oli pikalt tahaplaanile lükatud olnud. Täna mõtlesime, et proovime, äkki saame kätte. Saimegi! Mirjam tegi akrobaatikat, mina suunasin ja oligi omal kohal. Aitäh!
Saatsin sitkema ronima ning endal oli hea vaadata ja näpuga näidata. Praegu suvisel ajal pole liiga hullu midagi. Aitäh!
Siin saatsime julgemad ja saledamad ronima. Veidike aega ja kõlas hüüe "Leidsime". Seejärel kiire logimine ja tehtud ta oligi. Aitäh peitjale :)
Sain isegi natuke veega kokku, tae!
Tuli ikka kummikud jalga ajada, et oleks kindlam ringi vaadata. Kohe ei hakanudki silma, alles hoolikamal vaatlusel ilmutas tops ennast. Aitäh peitjale!
Tulime täienenud koosseisus vähemalt kuus aastat tagasi leidmata jäänud aarde jahile. Õnneks näkkas!
Siin sai kõike teha. Turnida ja tasakaalu hoida. Lõpuks tuli ka leid. Aitäh!
Tegime pisikese geotripi Sakku. Ütlesin Kathale, et siin on üks vastik, aga tehtav aare. Katha käis ja logis nagu naksti ära selle. Aitäh!
Kui hakkasin geopeitust mängima, siis käisin siin korduvalt, seega oli ka täna väike kõhklus, kas tasub siia tulla. Täna muidugi tuli leid esimesest kohast :) aitäh!
Kohe ei saanud aru, kuhu kanti otsima tuleb minna, aga lõpuks sattusin siiski õigesse kohta. Aitäh!
Ootasime millal kuiva jalaga pääseb. Täna saigi ukerdada. Täname tütrekest, kes alati turnib rõõmuga.
Juba enne Tallinna tulekut olin Airiga rääkinud, et lähme pühapäeval Alice'i aaret taastama. Kutsusime Kristjani ka kampa, kes kohe nõus oli. Kuidagi juhtus aga nii, et laupäeva õhtuks oli laual juba ka plaan minna Soomaale ning Simone ka kampa tulnud (mis oli väga tore!). Niisiis tegime laupäeva õhtul ühise kõne, tõime Kristjani maa peale tagasi ning panime paika plaani ikkagi Saku kandist alustada.
Hommikul päike paistis ning kõigi meel oli väga hea. Jätsime Airi ja Kristjani Alice'i rajale ning tulime Tarmo ja Simonega siia. Paar valet kohta sai läbi vaadatud, aga suhteliselt kiiresti jäi raskusastmetele sobiv koht silma. Natuke turnimist ja oligi aare käes. Tore koht leitud, mulle meeldis. Aitäh!
Viskasime pool seltskonnast Alice'i aaret hooldama ning ise maandusime sillale. Parklasse keerates oli Loona korraks segaduses, et Saku Suurhall ei olegi Sakus ja miks tal siis selline nimi on... :D Niiet geopäev algas mõnusa naeruga ja sealt edasi oli ainult lust otsida. Esmalt vaatasime otseloomulikult valedest kohtadest, seejärel aga hakkasid mõtted liikuma ja üsna pea oligi oluliselt potentsiaalsem koht tuvastatud. Peale mõningaid kondiväänamisi läksid nimed kirja. Aitäh!
Veidi pusimist ja aare leitud tänu Georgile. Aitäh :)
Olles saanud Sakus kaaslasele just esimese FTF-i siis oli energiat niipalju tekkinud, et otsustasin Saku silla logida parkuurides. Hops alla, nimi kirja ja hops üles. Õnneks publikut polnud, sai tegutsetud ka super kiiresti tänu energialaksule. Aitäh!
Aitäh. Veetase oli madalam kui kord ammu talvel. Saime erineval moel tuldud ja mindud.
Sakusse (või siis Sakku?) pole ma teadlikult varem sattunud. Nüüd sai esmalt õlletehasele väljast pilk peale visatud ning seejärel silda mindud revideerima. Juurdepääs oli üllatavalt kerge ning aaregi ei peitnud end kaua. Nüüd logides avastasin, kes on peitja. Novot siis :)
Ühelt poolt kohale ja teiselt poolt minema. Logiraamatus pressisin nimed hõradamale kohale. Tänan peitmast.
Mõnus aardeklassika - ilus vaade ja kaval peidupaik. Vihje järgi leiab täpse piirkonna kergelt üles, kõige suurem väljakutse on seal mugudehordide eksitamine.
NB! Meie kirjega sai logiraamat täis.
Peale pubis käimist vaatasime ka selle aarde üle. Algul läksime sealt, kus tundus lihtsam. Lihtsus, aga alati ei tähenda aaret. Kui lähenesime keerulisemat kohast tuli ka aardeleid. Kahjuks oli keegi elektrikarbi peal jõudu kasutanud- too vedeles nüüd katkiselt maas. Logiraamatus hakkasid ka tühjad lehed otsa saama.
Leitud. Pange ta ettevaatlikult tagasi ning ärge väga sügavale lükake, muidu ei ole seda kerge kätte saada.
Isegi praegu õnnestus kuiva jalaga pääseda. Aitäh!
Redelipäeva lõunapaus. Kiire ja kuiva jalaga leid. Kalvil oli enne nimi kirjas kui ma tegutsema sain hakata. Tänud!
Käisime lastega meie igasuvisel Vembu-Tembumaa külastusel. Pärast vahvat päeva lõbustuspargis otsustasin mitte "tühjade kätega" tagasi koju minna ja läksime aaret otsima. Poisid on sellisteks jõu- ja ilunumbriteks, nagu selle aarde puhul vaja oli, ilmselgelt liiga noored. Nemad jäid mind ootama ja mina oma keskealisuses pidin ise ronima. Olnud just teinud trampoliinil hüpates esimest korda elus saltot olin kindel, et saan ka sellise turnimisega hakkama. Kahe suure hirmuga võideldes - kukkumisoht ja ämblikud koos oma võrkudega, saingi ma aarde juures käidud ja kuigi süda oli paha veel mõnda aega hiljem, olin väga rahul järjekordse eneseületuse üle.
Tegin asja, tegin asjaliku näo pähe, et just siin ja niimoodi peangi olema ja ronisin silla alla. Jalad kuivad ja karp ka kenasti olemas. Aga kirjutajad on sissekannetega korralikult laiutanud. Olin säästlikum ja selles suuruses raamatusse võikski ju lehele kolm nime kenasti mahtuda.
Mina olin täna autojuht ja Karin tegi ronimised. Täitsa kuiva jalaga sai käidud.
Oi, mulle meeldib ronida :D Kuna mina ainukesena ronisin, tähendas see seda, teine pea jäi ju kaldale. Pidi ise igale poole näppe pistma ja lootma, et seekord piisab minu aju genereeritavast süsteemist :) Õnneks nii ka oli ja varsti oli aare käes. Aitäh! Mulle see aare meeldis :) See mittenäpitav karp oli küll väga ära näpitud, kaas pealt lahti, juhtmed vallali.
Meil teeb need ronimisosad ikka Herki ära. Üldjoones mina vaatan kõrvalt. Aga kõrvaltvaatajale tundus see maastik praegusel ajal pigem 2.0 olevat.
Tänud!
No oma kolmas kord olime küll kõik koos siin objektil. Alustasime jäätistest mida siis mekkisime ja aarde asupaika üritasime mõelda. Päris mitu korda vist mõtlesime üle. Ja kõik kohad vaatasime paljude silmapaaridega üle. Jalgu jahutasime jõevees. Kuniks teooriad otsa hakkasid saama ja käsi kippus telefoni järele. Lõpuks leidsin aarde kohast kus seekord olid teised vaadanud ja ka kõik olid eelmistel kordadel põhjalikult vaadanud. Ju ta pidi seal siis olema. Vähemalt selle topsi pärast meil enam Sakku asja pole, saab keskenduda muudelegi asjadele ja võibolla sõprugi külastada selle silla all roomamise asemel. Aare oli korras ja kõik siin varem olnud logid olid ka LR-s olemas. Ei teinud me oma topsiga "lätlast" Täname!
Ohjahhh, seda aaret oleme siin ikka paaril korral piilumas käinud. Nüüd aga võtsime otsuse vastu, et lähme ja teeme ära! Ei lasknud end keskpäevast ja mugudest häirida. Tundus, et ka meie tegevus tundus nii loomulik, et keegi ei olnud häiritud. Ju siis arvasid, et oleme mingid töömehed (-naised), kes silda reguleerivad :D
Aare oli igati hea tervise juures.
Täname!
Öine geotuur hakkas lõpule jõudma, kuupäev oli juba vahetunud, tagasi parklas, otsustas kogu kamp, et mul tuleb lõpetuseks sild ka ära uurida. Kuigi olin ainus, kel see leidmata, tulid kaaslased lahkelt kaasa. Roheline harukarp, mida peitja palub mitte näppida, oli ikka väga ära näpitud, loodetavasti ei ole see geopeituse mõju. Veidi uurimist ja võisin oma nime kirja panna. Tänud peitjale. Ja kaaslastele seltskonna eest.
Nüüd sai siis läbi minu õnnetu Saku silla aarde otsimise saaga. Vbl poleks veel saanudki, kui Martti näpuga ette poleks näidanud, kust ja mida otsida. Mul lihtsalt olid käed veidi lühikesed. Aitäh, kirjas :)
Siin tehti mulle asi lihtsaks, olin seltskonnast siin ainsana esimest korda ja sellest tulenevalt ka ainuke ja viimane, kel tuli akrobaatikaga tegeleda. Aitäh!
Leitud. Esimese klassi poisile jõukohane. Väikese abivahendiga saab ka paksemate näppudega leidur hakkama.
Too kummaline roheliseks värvitud sidekarbik on nüüd juba päris ära lammutatud. Loodame, et mitte geopeiturite "abiga".
Turnisin ringi, toppisin käsi igale poole, käppisin ja näppisin asju ja lõpuks leidsin!
Saku üks mu lemmikuid kohti kus tennist mängimas käia, kohvikust UKAS saab alati ka mõnusat masinajäätist või värskeid pirukaid. Aare oli ka tore.
Null oli täpne ja ei pidanud kaua otsima. Hoiatavat pilti nägime aga liiga hilja (aga tundus, et me polnud esimesed). :D Aitäh!
PS: Suurus pigem 'mikro'. See elektrikarp, mille eest hoiatakse, on pigem 'väike'. :S
Natuke turnimist ja aare leidus kiirelt. Ilm oli vihmane ja mugusid vähe liikvel, hea rahulik oli toimetada. Tänud.
Lahe teekond aardeni:) Mugud lisasid ka omajagu põnevust! Samas - poisid ronivadki igale poole, mis siin ikka vahtida:) Aitäh!
Kuhu ikka pühapäeva õhtul, linnariietes minna? Loomulikult Saku silla aaret otsima. Hea vähemalt, et rahvas juba kodus teleka ees oli. Ei tekkinud kellelgi kahtlaseid küsimusi. :). Aare tuli välja loogilisest kohast väga ruttu. Tänud peitjale.
Seda aaret olen saanud külastada kohe palju kordi. Karbi leidsin kolmandal korral aga kui hiljem veebi hakkasin logi kirja panema, siis ei leidnud märkmeid millal kohapeal logisin. Tuli siis uuesti neljandat kordagi aaret külastada.
Seekord oli muguliiklus üsna olematu ja sain rahus mööda lihtsamat teed kohale jalutada. Kohapeal läks õnneks kiirelt, teisest katsutud kohast jäi tops näppu. Tänud peitjale!
Kunagi eelmine aasta käisin korra siin, aga siis oli mugusid liiga palju ja loobusin otsingutest. Täna tegid Leelo ja Tanel mulle katet ja nii oli palju julgem turnida. Natuke võttis ikka otsimine aega, oli teine peitu pugenud. Tänan.
Jõgi küll jääs, aga kasutasin ronimisteekonda. Tuli kergelt kätte. Tänud peitjale.
Mugudele jäi päevavalges šõu tegemata. Akrobaatika jätsin mõneks teiseks korraks ning lähenesin mõistusega. Aitäh aarde eest! :)
Ei märganudki, kas veetase oli madal või kõrge, piire igatahes kõrge ei tundunud ja nii ronisin. Lühijalgsed ergutasid üleval rõõmsalt kaasa. Jõuluvõimlemine tehtud ja logi kirjas. Aitäh!
Uus peidukas. Midagi sellist olin ma oodanud. Pärast kõiki neid mitteleide on tekkinud lõpuks lootus, et peab veel ühe viimase korra Saku silda poleerima. Oleksin peaaegu koheselt startinud. Esmalt aga tahtsin vähemalt ühe leiulogi ära oodata, et hankida miskit enesekindlust. Saabusin kohale väga hilisel kellajal. Ühegi mugu pärast ei pidanud muretsema. Kõik oli aga väga lumine ja libe. Veetase ka üks kõrgemaid mida ma oma rohkete külastamise kordade jooksul kohanud. Ettevaatlikult paigutasin ennast tuttavasse kohta. Vaatasin kella, et aega otsimiseks on mul maksimaalselt pool tundi ja hakkasin pihta. Katsusin vaid ühte kohta ja oligi juba konteiner näpus. Üle ootuste hästi läks nüüd see otsimine uue peidupaigaga. Sain oma ühe suurima geopeituse pinnu nüüd kätte. Aitäh!
Seekord oli t2itsa olmas ja sinine n2gu muutus kollaseks ja palju r66msamaks. Kraaps ja kummardus
Sai kõik kohad enne läbi käidud kui õige koht sai avastatud. Esimene emotsioon oli- muidugi siin, kus siis veel :)
Tekkis siinkandis väike moment et siinset silda uudistama tulla. Natuke läks ikka otsimisega aega, aga siiski piisavalt vähe et oleks jõudnud vahepeal ära tüdineda. Ühtegi kohta üle vaatama ei pidanud, aare lihtsalt ootas oma kohas kohale jõudmist ja leidmist. Ühtlasi oli see minu 300s leid ja nagu endale lubatud on aeg jälle töökojas tuled põlema panna. Aare korras, tänud peitjat.
Alice´i juurest tulles nägin, et Saku silla juures on aare. Uurisin siis Janarilt, kas temal võetud ja arutasin oma peas, kas minna (kõht ka juba tühi). Lõpuks viimasel hetkel ringteel olles tegin otsuse, vaatame üle. Kohale minnes aitas Janar leida parimat lähenemisteed aga siis pidin ma otsustama, kas julgen või ei julge. Lõpuks Janari julgustavate sõnade peale otsustasin julguse kokku võtta ja proovida. Aare sai leitud ja logitud. Pind oli vaid kahlaselt libe. Sain ka üles ilma suure vaevata. Endal nii hea tuju, et sai julgus ikka kokku võetud. Ega tegelikult eriline julgustükk polnudki, mina olen vaid arg. Tänan peitjat.
Enne Geovastlapäeva astusime koos peitjaga Sakust läbi, et aarde olemasolu või selle puudumist kontrollida. Päevavalgel oli siin märgatavalt keerulisem tegutseda, aga viimase poole aastaga on "miskipärast" mugude ees lolluste tegemisega seotud lavahirm märgatavalt vähenenud. Tuleb vaid vaadata, et ükski võimuesindaja ega uudishimulikuna tunduv teismeline parasjagu vaateväljas poleks ja võibki ronida kuhu iganes ka keset asulat :)
Esimesena kadus vaateväljast siiski Kaupo. Mõni minut hiljem ilmus pea uuesti nähtavale, siis ka ülejäänu. Seda loomulikult otse lähemale sammuva tädikese ees :D Üritasin ebaõnnestunult naeru varjata. Selgus, et aare oli tõesti kadunud, aga uus sai paika. Eks käisin siis omakorda ära, seekord leidmisega raskusi ei tekkinud. Koerustükk tehtud, aitäh peitjale!
Kuna eelmisel korral siin käies välisasime kõik valed kohad juba ära, siis jäi täna Lauril ainult õigese kohta ronida ja tops välja võtta. Aga natuke läks sellega ikka aega, vähemalt võrreldes tagasitulekule kulunud ajaga… Õnneks ainult mina nägin, kust täpselt üks hetk esmalt igale poole ringi vaatav pea, seejärel õlad ja siis juba terve suur mees välja kerkis, ontlikud hommikujalutuskäiku tegevad sakulased poleks ilmselt mõistnud selle tegevuse vältimatut vajalikkust. Ja minu üksi keset avalikkust seismist ja naermist kogu selle teatri vaatamise käigus… :D.
Aitäh Lepalinnule peitmast, meil oli siin väga lõbus :).
Jäi eelmine kord leidmata, sest see ainus õige nurk jäi millegi pärast kontrollimata. Ju siis tookord oli maastik liiga lihtne. Nüüd lume ja jääga oli tunduvalt põnevam. Lähenesin ikka suurema ringiga ja aarde juurest eemaldusin kõige lühemat teed. Ja et enda elu veel põnevamaks teha, siis suutsin ka logilehe kõigepealt konteinerist maha poetada ja muidugi tunduvalt allapoole kus ma ise olin. Õnneks ei läinud vähemalt voolava vee peale ja nii oligi paberike peagi tagasi. Tänud selline mõnusa väikese turnimise eest!
PS Karbil võiks mõni viide geopeitusele peal olla.
Hommikul kell veerand viis oli paras aeg selle otsimiseks. Ei mingeid mugusi ja liigseid pilke... See oli aare, mille otsimist olime ka juba omajagu aega edasi lükanud. Mis sa ikka nii kodulähedalt otsid. Vaatasime siit ja sealt poolt, kui siis Martin leidis peaaegu õige ja siis juba täiesti õige asja. Nimed kirja ja koju magama. Ja nii lõppes küllaltki edukas geoseiklus seekord.
Peale seda, kui kõhud olid Saku õlletehases meeletult head ja paremat täis söödud, oli vaja ennast liigutada. Ja miks mitte korjata üks aare. Saku sild oli selleks ideaalne valik. Saime hoolega turnida ning kaloreid kulutada. Nimed kirjas, täname.
Õnneks oli piirkonnas vähe rahvast ja keegi kahtlustavalt piidlema ei kippunud. Paari pugemise ja rippumisliigutuse järel olin kohas. Aare paljastus kiirelt, kuid kättesaamine nõudis veidi pusimist. Kõik oli korras.
Ema tahtis autoga sõita ja kutsus julgestuseks mind kaasa. Ma kohe küsisin, kas mõni aare ka teele jääb. Peale veidi aega tiirutamist meenus see aare. Peidukani sain nobedalt ja aare oli esimeses vaadatud kohas. Aitäh!
Ma käisin seal kah abivahenditeta ära. Marist ja Marianni ei kohanud, kedagi muud samuti mitte.
Et mitte liigset tähelepanu äratada, ronis vaid see, kellel see kõige kiiremini käib. Tänud!
Oi kus Lembit targutas, et ülevalt tuleb alla laskuda, sest TEMA käis just nii! Ei kuula ma mitte igaühe targutusi igakord. Tegin omamoodi ja nii lihtsat leidu pole tükk aega olnudki. Tänud, aa muidugi voolava vee poole ei julgend ma vaadata, oli ilma mõõtmata sügav!
Kuna kuiva jalaga lihtsat teed pidi kohale pääseda polnud lootustki, siis tuli veidi akrobaatikat harrastada. Üllatavalt lihtne oli see, kartsin hullemat esialgu. Aitäh peitjale.
Muguvabal hetkel hüppas Taivo hopsti üle ääre, mõne hetke pärast küsis pliiatsit ja peale kahe mugu möödumist oli juba tagasi parklas. Tänud peitjale!
Täna täpselt kaks aastat tagasi sai soetatud endale jalgratas - seda sündmust tuli jalgrattasõiduga tähistada. Margus valis sõidusuuna ja mina vaatasin mis aare meile sel puhul teele jääb. Oli tore otsimine. Aitäh!
Põgusalt silla arhitektuuriga tutvununa oli ilmne, kuhu minna vaja. Vett jagus, jääd samuti, isegi mugusid, aga õnneks ka pimedust, mille varjus vaikselt objektile sulistada. Kohapeal tekkis hetkeks hämming, et kas polegi siis seal. Loogilise peiduka esimene kontroll jättis tühjad pihud ja hakkasin natuke juba ebastandardsemaid poose võtma enne kui mõistus koju tagasi tuli. Pimesi kobamist ei saa ikka usaldada, enne välistamist tuleb alati vaadata ka, soovitatavalt valgusega :P Tagasi sündsate inimeste maailma pöördusin juba kuivemat otseteed pidi, trehvas niisugune moment, kus otsene publik puudus ja olukord päris piinlikuks kätte ei läinud.
Kell oli tiksunud uude päeva. Minu jaoks tundus asi isegi abivahendiga liiga õudne. Carolysile aga tundus piisavalt kindel ja ronis aaret otsima. Sai kodule lähim aare lõpuks võetud.
Abivahendiga läks lihtsalt. Aitäh!
Täna oli siis see päev, kus hakkas tunda andma mu sõltuvus, geosõltuvis, kus ma pean leidma vähemalt ühe aarde. Nii ma siis käisin tööl närviliselt ringi, peopesad higistasid, silmis kangestunud pilk ja mõtted peas: "Kust ma leian ühe aarde?" Nii kui päev õhtasse sai nii ma autosse hüppasin ja siia poole kimasin. Ei tähendanud aarde juures olev libedus ja vesi mitte midagi. Olin nõus tegema ükskõik mida, et see üles leida. Vahepeal juba mõtlesin, et lähen üle jõe mööda seda toru. Jumal tänatud, et kaine mõistus pähe tuli ja ületasin ikka jõe normaalsest kohast. Sain aarde ja kaifi kätte. Tänud peitjale.
Hommik algas väga sportlikult. Nii umbes tund labidaga lume kühveldamist ja lihased olid Saku silla jaoks soojad. Kohapealne olukord pani mitmeks pikaks minutiks kõhkluseussi minus sisisema. No sinna ma peaks ju saama, aga tagasi ju ka vaja. Proovisin siis oma perimeetreid mõõta ja tundus, et sirutusulatusest piisab. Tipasin kohale, elektrikarpi ei näppunud ja külmuvate sõrmedega sikutasin mingi minut seda totsikut seal peidukast välja, no sõrmed kangestusid hetkega. Logi kirja ja tipasin tagasi. Nüüd jäi veel sirutuda ja olingi lapik kui kirjamark taas ohutult kindlal pinnal , A püüdis mind kinni, enne kui veerema jõudsin hakata. Autosse jõudes koivad kirvendasid. Tööl seelikut selga tirides vaatasin õudusega oma kepsusid, no jah... selle aasta esimesed triibulised olin selle sillaga kätte saanud, nii et nüüd on seelikutele tükiks ajaks kriips peal, ei jõua mina laste küsimustele vastata, et Merike miks sul see jalg nii katki ja sinine on .
Tänud, nüüd olen jupp maad pikem kohe ;) !
Kui kõik valed paigad olid läbi vaadatud võttis Andres totsiku välja. Ilm oli sigajahe ja mugusid peaaegu ringi ei tolgendanudki. Tänud!
Madis läks ja leidis. Tänud!
Leitud. Tänud peitjale!
Minu idee pädes, kus kaudu võiks aardeni saada ning seega sain natukene turnida. Elektriga seonduvaid asju ei näppinud vaid vaatasin teise loogilise koha välja. Palang eemalt palus aarde konteinerit mitte sihipäraselt kasutada, viskasime natukene nalja ning ronisin juba tee peale tagasi. Aitäh aarde eest, kunagi olen seal silla all isegi otsinud juba aaret. Tõenäoliselt oli see pärast seda, kui kuulsin kuskilt, et Tallinna ümbruse sildade alused on aardeid täis.
Selle aasta esimene logi logiraamatus. Natuke ronimist ja loogilisest kohast käes oligi.
Siin tegi Madis suurema töö ära, Mamm ajas parte taga ja Palang meenutas vanu aegu. Aitäh, kiire leid!
Pärast Kurna kuuskede edukat sorteerimist kimasime kahe autoga siia. Hea rahulik uue aasta hommik, rahvast rõõmsasti hõredalt. Hargnesime, Mamm võttis partide neutraliseerimise enda peale, Madise rolliks jäi ronimine, teised kindlustasid tagalat. Ja ei läind poolt päevagi, kui Madis rõõmsalt röögatas. Tehtud, tänud! Ja head uut ka!
Vana-aasta õhtul oli hea aeg Saku silda tundma õppida ja igati rahulik oli. Aardega ka kaua ei läinud seega kõik oli super. Tänud peitjale ja head Vana aasta lõppu kõigile. EVEJ.
Külm ja rahulik, vaid mõni üksik mööduv auto. Tegin selgeks tõenäolise asukoha ja võimaliku lähenemistee, siis aga tekkisid järjest mugud kõrvalolevasse parklasse autosid käivitama ja aknaid kraapima. Ei tea, kas õllekas lõppes mingi töövahetus? Pidin mõnda aega sillapiirdel kõõluma, seejärel kasutasin juhust ja varjusin logima. Aitäh!
Vesi polnud veel langema hakanud, pidi ronima. Tänud.
Algul vaatasime vale poolt, siis õiget. Elektrikarbi jätsin targu puutumata. Alles ma läbisin elektriku eksami ka. ;) Aardeleid niisiis lihtne. Tänud peitjale!
Esimesed - täna.
Õhtul oli siin täitsa mõnus, ei kujuta ette, kuidas see päevasel ajal välja näeks. Mitte nii lihtne, aga kindlasti mitte ka ilmvõimatu. Kuna aastaaeg on, nagu ta on, siis kuivalt jalutades ei saanud, seega tuli teist taktikat kasutada. Loomulikult viis see sihile ja logini. Täname.
Ei mäletagi, kust kuhu see sõit viis, aga keerasime teekonna läbi Saku. Lapsed, emad, emad lastega, lapsed emadega, pardid, pardiemad, kalamehed, jalgratturid - kõik olid kohal. Õnneks enamus aega piisavas kauguses. Me saime ikka kõik neli lähenemissuunda läbi tatsuda, enne kui otsustasin ühes kohas õnne proovida. Kui õhk piisavalt puhas olema tundus, tegin oma hops-hops ära ning otsisin topsi. Omajagu otsisin, aga leitud see sai. Marje logis, mina pildistasin samal ajal looduse ja inimese loodu harmooniat. Oli, mida kaeda.
Igatahes sai nii, et see jäigi päeva ainsamaks aardeks. Sest pidagem meeles - aare päevas hoiab tohtri eemal :-) Aitäh Kaupole kenasse paika peitmast! Aare korras, evej.
Tavaline trepist käimine, pole siin rasket midagi. Aitähh!
Aare jäi täpselt teele, nii tuli see siis ära logida. Hanno käis karbil järel, mina lihtsalt turvasin. Tänud.
Esimest korda FTF-ijate meeskonnas:) See oli üllatus, sest kui aare avaldus sai veel mitmeid aardeid enne rahulikult võetud. Selle aarde juures oli minu ülesanne katet teha. Tänud peitjale!
Olime oma geotuuriga jõudnud Riisiperre,kui avaldus uus aare Sakus.Nujah,eks teeme siis koduteele väikese haagi sisse. Otsisime ümbruskonna aardeid rahulikult edasi,Ingrid otsis veel tee peale jäävaid mis meil Marttiga juba leitud ja olimegi peagi suunda võtmas Saku peale. Kohale jõudes tutvusime rahulikult olukorraga ja asusime otsingutele.Üllatav oli kaks tundi peale avaldamist leida topsik tühja logiraamatuga.Panime siis oma nimed esimestena kirja. Väga omapärane geopäev kujunes välja mis algas esimestel öötundidel ja lõppes viimastel FTFga.Tänud peitjale kah!
Siis kui aare ootamatult ilmus, olime Laitse-Riisipere aardetuuril. Otsustasime seda jätkata ja hiljem koduteel teha kõrvalpõike ja läbi käia, kuna nagunii kiireageerimispatrull juba platsis. Üllatus oli aga suur, kui 2 tundi peale avaldamist läks kirja FTF kell 22:19. 2 FTFi seega ühes ööpäevas koos TTÜ staadioniga. Aitäh!