Õigem oleks vist kirjutada, et ei saanud kätte. Samas tekib küsimus, et mis osa seal hoolduses on mida ma praegu loen, lõpus on ju kõik vidinad kohapeal.

Nikerdasin seal päris pikalt. Lõpuks kui üks buss kohe seljataha parkis siis loobusin.

Asusin seda mõistatust lahendama. 3 esimest punkti sain edukalt lahendatud, kuid siis hakkas ikaldus peale. Ei teagi, kas tuli geopimedus peale või on vahepunktid jalutama läinud.

Kõik algas nii vahvasti. Tuju oli hea. Vallatlesime koordinaatide kogumisel just täpselt nii nagu peitja heaks oli arvanud. Konkureerisime kodututega. Meie võit, sest kodutu meie tegevuse vastu huvi ei ilmutanud, keeras külili ja asutas end magama. Siis kiskus viltu vedama. Ei saanud me maastiku raskusastmega sina peale. Meie arvasime üht, tema arvas midagi hoopis muud. Mingi aja järel saime ka selle murega hakkama. Aga siis oli kõik. Seisime käes kolm abivahendit ning ükski neist meid aardele lähemale ei aidanud. Tupikseis. Ilmselt peame kuskilt lisa abivahendeid hankima, kui veel kunagi tuju tuleb siia tagasi tulla.

Olime just lahendanud kõik loogilised aarded, nii jäi meil loogikat ülegi. Panime kaks ja kaks kokku ning läksime jalutama. Karbi leidsime, kuid lahti ei saanud. Kruvisime küll kõikvõimalikud asjad naaberobjekti küljest lahti aga seekord ei midagi.

 12 

See aare on meeli köitnud avaldumise hetkest alates.. 15.01.2016 käisime buss nr.5 töövarju mängimas, kuid mingit edu me ei saavutanud. Ega me siis täpselt ei teadnud ka, mida otsime. Päris otsimiseks on seda raske isegi nimetada, lihtsalt sõitsime kogu liini läbi ja tegime siin-seal mõne peatuse. Seega isegi ei kirjutanud mitteleidmise kohta mingit logi - ise ju teadsin, et ei leidnud :)

Järgnes suurem mõistatamine ja koordinaadi võlumine: tulemuseks hiiglaslik exceli fail rohkete valemite ja teooriatega - osad lausa sellised, mis sobiks mõistatusaardele nimega "Rakett nr.5" :D

Tavaliselt ma selliste lahendamatute mõistatustega lähen täiega närvi ja loobun, kuid selle aardega mitte. Ei teagi, mis köitis, sest ega me selleks hetkeks polnud Janar'i aardeid eriti leidnud või ehk tõesti oli ta Magusa mendi kommidega mu ära võlunud/nõidunud (Praegu avastasin, et Pardiralli on ka samalt autorilt).

Igal juhul juhtus nüüd nii, et tabasime täiesti tahtmatult teolt 2 geopeiturit ([mihkelp] ja [rogerrik]). Esimese hooga ma isegi ei saanud aru, millelt me neid tabasime, kuid kui see teadvusesse jõudis, varises mu maailm kokku. See tundus nii ebaõiglane! - täielik pettumus. Ma ju tahtsin ISE selle asukoha peale tulla (missest, et ma sel hetkel olin lahendusest veel mitmete valgusaastate kaugusel).

Ega ei jäänudki siis muud üle, kui oma suure solvumise peletamiseks lahendus välja nuputada ja hea võimalus oli seda teha töölt koju sõites bussis (küll mitte liinil nr.5). Ohoo.. täitsa paljulubav algus ju.. Aga koordinaat ise tuli linnulennul 2785km kaugusele Surgutskiy raiyon'i, mis ilmselgelt pole päris õige koht. Seetõttu siis mitteleid.

*aga 04.08.2016 tutvustasin peale kinos käimist Erkile oma uut väikest idumõtet (täiesti juhuslikult ootasime samal ajal bussi nr.5). Kuna ta seda hetkega porri ei trampinud, siis.. Ütleme nii, et Mihkel ja Roger saavad nüüd andeks :) - meil on null olemas ja küllap jõuame ühel ilusal päeval ka laeka enese müsteeriumini ;)

DNF :(

 5 

Käisin nüüd viimasel ööl sealsamas, kuhu paar päeva pärast avaldumist kirvetama läksin. Oleks hoolikamalt kirvetanud, oleks ilmselt ära kirvetanud ja motivatsioon mõistatuse lahendamiseks tublisti langenud. Selles mõttes vedas, et esimesel korral mugupilkude all vaid väga pealiskaudselt kiiresti vaatasin. Sest mõistatus on ju tegelikult täitsa hea. Õige mõte käis isegi aarde ilmumisel korra peast läbi, aga toona heitsin selle kõrvale, sest kirjelduse sõnastus viitas justkui millelegi muule ja muidugi polnud siis ka vihjeid üldse mitte niipalju kui praegu. Lisaks oli E järel liiga vähe numbreid ja needki tagurpidi järjekorras :o)

Igatahes praegu on kõik väga selge, nüüd kui kõik koolipoisi kombel korralikult ja õigetpidi lahendatud sain, jõudsin uuesti sinna maailma kõige loogilisemasse lõpp-punkti. Kohapeal enam aarde asukoha osas mingeid kahtlusi olla ei saanud, küll aga tekkis teatav kahtlus esemete osas kõrvaloleva objekti küljes - need tundusid justkui puuduvat... See kahtlus võib muidugi olla täiesti alusetu, geniaalse juhmusega olen paar korda varemgi hiilanud :P Igaks juhuks näitan ikkagi pilte oma poolikust leiust peitjale, et vältida võimalikku tühja vaeva nägemist tühja koha peal. Mõistatuse poolt soovitan juba praegu, ehk ükskord näen teostust kah :o)

Edit: kahtlusalused esemed olevat siiski objektil, seega esialgu said kinnitust vaid kahtlused minu enda pimeduse ja juhmuse osas :P

 9 

-Kell 00,42.

-Buss nr.5 parkis minu auto kõrvale ja roolist väljus küllaltki sümpaatne naisbussijuht.

• " Kas olete politseinik ? " - pöördus ta minu poole.

• Ei ole.

• (mureliku häälega) „Oi vabandage,üks reisija on bussi tukkuma jäänud !

• Ajasime unekoti koos üles.........aga minul pole üldsegi und!

 8 

No täitsa lambaantsu tunne on . Laekusime varem tuvastatud objektile nii sobivalt hämaruses, mugusid liikus limiteeritult ja neid me üldse ei huvitanud. Selle välgu leidsime ka ja no siis seisime kui kaks linnatola karjamaa väravas. We'll be back...siis kui ...is a very black night meil on keevitusmaskid ees, autos on kogu töökoja varustus ning paarkümmend akadeemikut.

 8 

Pole midagi parata, panen siia jälle sinise molli. Ah et miks? Eks ikka sellepärast, et käisin kohal. Ei, mitte, et ma oleks vahepeal selle mõistatusega kuidagi ühele poole saanud. Läksin ikka sellepärast, et iga kord, kui ma seda mõistatust kirvega proovin lahendada, siis satun ma kaardil ühte ja samasse kohta. Mõistatuse loogikale olen ma juba mõnda aega tagasi pihta saanud, aga noh, pole sellist aega kuskilt hetkel võtta, et saaks selle korraga läbi teha.

Igatahes läksin siis valitud objekti juurde, väljas oli siga külm, aga valgustingimused otsimiseks ideaalsed. Kohale jõudes pidin aga pettuma, polnud seal midagi sellist, mida ette kujutasin. Ilmselt siis pean kirve asemel hoopis pendlit kaardi peal kõigutama, võibolla see näitab õige koha kätte. Või siis, võtan lõpuks sellele bussile sappa…

 10 

Mitteleid pole häbiasi, nii mõtlesin mõned tunnid tagasi, vahtides õige numbriga busse...nende juhte, enda aina punasemaks muutuvat nina, külmast konksu tõmbuvaid sõrmi ja õnnelike inimesi enda ümber, aga -12 on selle aarde otsimiseks tunduvalt inimlikum. Selle junniga tundub, et läheb veel aega enne, kui nime kirja saab. Igatahes paras pind pehmes kohas, ju peab selliseid kah olema ning seilame edasi ette antud teekonnal, tänud!

 4 

Alustan sellest, et tol hetkel, kui tekkis plaan minna bussi jälitama ei olnud ma veel teadlik, et talv ei ole minu lemmik aastaaeg. Niisiis, tulime Mirru ja Janisega sünnipäevalt ning korjasime Kalevi peatusest Annika ja Erki peale. Magusat menti ei hakanud tol hetkel isegi üritama, sest labidat kaasas polnud. :D :P Sõistime siis sinna, kust see number 5 oma teekonda alustab. Ja nii me siis kujutasimegi endale igas peatuses ette, et keegi meist soovib vb väljuda ja pidasime hetkeks auto kinni. Ise autost välja aga igas peatuses ei läinud, sest kellaaeg oli veel selline, et buss oleks võinud tulla. :D Paaril korral õnnestus küll leida hangede vahel,kuskil kõrvaltänavas, mingi parkimiseks sobiv koht. Siis tegime kiire ülevaate ka lähimas peatuses. Kui olime terve ringi ära teinud, olid Annikal ja Erkil küll mõned ideed, kuid uuele ringile me ei läinud, sest väike Mirru oli juba üsna pahur päevasest magamatusest ja tuli võtta suund kodu poole. Aga kindel on see, et kevade poole teen selle ringi uuesti läbi. Seekord ilmselt öösel või bussiga. :D

 1 

A oli hommikul lumekoristusmasinat mänginud, nüüd otsustasime siis bussijuhtide ametit proovida. Sättisime ühele sappa ja ... ei tulnud sellest tänasest õppesõidust välja miskit. Ma ei jõudnud nii palju uksi avada ja sulgeda kui seda päris bussijuht nupuvajutusega teeb ja no külmafaktor ka kauem hullata ei lasknud. Teooriaid...oo , neid on tekkinud hulgim ja paar korda olen isegi merekooli sattund, aga no areneme edasi.

 7 

Statistilised statistid, õues miinus 20, tuju umbes sama, aeg on koju minna 40 kraadisega end soojendama, et omadega nulli jääda...algsed raskused oleks võinud jääda, oleks Iroka selle aasta lemmikaardeks kandideerinud(1,5/1,5). Isegi viinamarjad pole hapud, külmunud rosinatest rääkimata...

D ja K. Talv, Väljas -13C oli veidi krõbe. GC koodi pole. Võtsime end nr 5 bussile sappa ja alustasime algusest. Jõudsime lõpuni välja ilma aarde ja ideedeta. Indreq logi õnnestus ka ära deshifreerida, kuid aardekirjeldust ennast mitte. Ju siis peab nii olema.

 6 

Mis siis kosta selle kõige peale? Täpselt ei hakka siin kirjeldama, mida kõike ma selle mõistatuse lahendamiseks tegin, aga üsna paljud võtted said läbi proovitud. Esimesel ööl ei puudunud isegi unenägu sellest aardest, saan aru, et ma polnud ainus :) Lõpuks jäi sõelale 2 varianti. Üks neist hea variant ja teine mitte just kõikse parem.

Täna oli pisike ajaaken ja ma läksin ühe valitud objekti juurde. Seal selgus, et mõistatus kujutab endast siiski seda mitte just kõikse paremat varianti. Ehk siis üks "bitt" pea kahest "baidist" on mul nüüd käes. Millal järgmised saab, seda ei oskagi öelda, ehk saab selle aastaga hakkama. Loopisin siis igaks petteks korra kirvest ka, aga kahjuks unustasin selle eelnevalt teritamata.

Maastiku raskusastmest. Ma ei tea, kas see nüüd selle pihta käib, aga juhendis on kirjas nii:
3. Aardeni jõudmiseks võib kuluda tund või rohkem. ...
Ehk siis, maastik 3, kui just kirvega ei lähene?

Aga jah, kellel aega on, see jalad kõhu alt välja ja külma ilma nautima!

Käisime õhtul hilja otsimas. Leidsime võtme ja noolega objekti, aga edasi ei osanud minna. Tundus nagu suur võti käiks tühja, aga võib-olla rakendasime valesti. Kohapeal ei osanud peegliga midagi teha, kodus mõeldes tuli üks mõte. Millalgi uuesti proovima.

 14 

01110100011101010110111001100100011101010110001000100000011011100110 00010110011101110101001000000110101101100001011010000110010101101110 01100100011010110110111101101111011001000010000001100001011001110110 00010010000001110110011010010111001101110100001000000110010101101001 00100000011011110110110001100101001011100010000001100001011011100110 11100110000101101110001000000110000101101100011011000110000100101110

 2 

Meie käisime ka tegelikult. Ei käinud bussiga ja alguses vales kohas vist kah. Kuna ma veidi lonkisin niisama kaasas ja "teooriatasin", siis lõpuks arutasime välja ka õige koha suuremas mastaabis, kirusin jällegi, et ei tohi üle mõelda, kuna peidukoht ja maastik aint 1,5. Välistamine oli ka tore tehnika. Vahepeal mokaotsas pudistasin, et "Võime ju kirvetada ka, aga jube külm on ikka". Korra tõstsin pilgu ja olin täitsa kindel, et oleme täiesti õiges kohas, kuid tundub, et seda viimast "nõksu" ära ei tabanud seekord. Tekitasime palju lumejälgi. Hommikul Allan rääkis, et nägi unes toda aaret. Ei anna ikka rahu talle see mitteleid.