Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Järvamaa loodenurgas Kakerdaja rabas ühe lauka servas seisab inimesekõrgune hallikspleekinud puust rist, mida hoiab koos vanaaegne sepanael. Teise maailmasõja aastatel saksa valitsuse ajal tuli rabaäärse talu perepoeg ühel mardiõhtul koos sõbra ja akordioniga Mõnuvere külast üle raba kodupoole. Koju nad ei jõudnudki. Nad leiti kevadel Kakerdaja raba laukast. Noormeeste mälestuseks pandi lauka servale rist.
Kuna konteineri kaas avaneb suhteliselt raskelt, siis soovitame konteiner enne avamist kinnituse küljest välja võtta. Selleks, et rist elaks üle ka järgnevaid aegu - ei puutunud meie teda ja palume seda ka teistel mitte teha. Maastiku raskus oleneb muidugi aastaajast, aga nagu kirjeldusest lugeda... Ilusat ja ohutut matka soovides Piia ja Peeter
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (7), rabamatk (2), räätsad (1), pikem_matk(>1km) (1), marjad (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC69EV7
Logiteadete statistika:
86 (100,0%)
0
3
2
1
0
0
Kokku: 92
Ma tegelikult otsima ei läinudki, jalutasin vaid järveni. Soojenduseks, või nii. Et kui järgmisel korral tulen, siis juba tuleb leiulogi ka. Aga et saaks mitte-midagi-ütlevaid pilte panna, siis midagi tuleb ju kirjutada.
Seda aaret peites andsime endale lubaduse, et kindlasti tuleme siia ka lume- ja jäävabal ajal tagasi. Selleks, et tuleku järel ka rabast välja pääseda, muretsesime isegi räätasad endale. Ja no ei suutnud kauem vastu pidada. Töönädal seljataga, vaba õhtu ees ja aeg selline, et hämarik saab tõesti korraks koitu suudelda. Parklasse jõudsime pool 9 õhtul ja meid ootas ees umbes 15 autot. Õnneks oli enamus nende sisust küll lõkkeplatsidele pudenenud, seega raba oli enamus meite päralt. Noh ega rabas nüüd ikka kitsaks jääks ka, aga liigne mürareostus oli seega olemata. Jäävabal ajal on meie arvates räätsad siin laudteelt eemal küll vägagi soovitavad. Nii mõneski kohas tundsime neid kasutades end nagu Jeesus veepeal kõndivat. Rist on ajale endiselt veidi vankudes, aga siiski vastu pidanud. Aardekonteiner avaneb ja sulgub endiselt jõuga, aga olukorras, kus enamus aardeomanike paluvad sellekasutamist vältida, siis meie palume siin just jõudu kasutada. Aardesse jäi uut kaaslast ootame TB, mille haarasime kaasa kusagilt Mallorca mägedest. Meie sõime silmadega isu rabailust täis ja magustoiduks oli rabast väljakõndimisel otse silme ees olev loojuva päikese purpur.