Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid StenSika & Maarja-Helena, kes kajastavad enda tegemisi geocaching.com lehel.
Kabelikivi on rändrahn Viimsi vallas Muugal. Suuruselt Ehalkivi järel teine hiidrahn Eestis. Kabelikivi on 18,7 m pikkune, 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune hiidrahn. Kivi maapealse osa maht on 728 kuupmeetrit, kuid koos maa-aluse osaga on ta eeldatavasti palju suurem.
Kui olete auto parkinud, peate suunduma metsa, ületama kaks puidust silda. Mööda rada minnes ei saa see koht märkamatuks jääda. Kui näete kolme suurt kivi, olete jõudnud õigesse kohta.
Vihje: Kõige suurema kivi taga näete väiksemat kivi
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Kabelikivi
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 29.1600' 24° 57.0830' |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5YZRG
Logiteadete statistika:
66 (93,0%)
5
3
0
3
0
0
Kokku: 77
Sõitsime jälle navi järgi, ehk tegime teist korda pika mõttetu ringi. Kasu on muidugi selles, et nii õpib paremini kohti tundma. Pimedas lähenedes märkasime esmalt ühte suurt kivi: oli suur. Kõndisime edasi ja ohsapühapüss, põhikivi oli ikka täitsa teine elukas! Tore, et selline koht on aardega ära märgitud.
Kinnitan hooldusvajadust: vajab uut karpi ja logiraamatut. Enda karbid olid hetkel autost otsa saanud. Minigripis kuivale lisalehele on siiski võimalik logida. Aitäh võimsat kivi näitamast!
Koordinaatidelt leidsin Selveri kilekoti ja maksigripi koos geokuhjanäolise oksahunnikuga. Geokõne kinnitas, et aare sealkandis kunagi oli ja nii ma lõpuks nukralt koduteele pöörasin, sinine nägu peas. Siia tulles olin ilmselt lähenenud, nina gepsus, nüüd aga tasus norutamine igati ära: suuremal teerajal märkasin tervet rida tuttavlikke esemeid, nagu üllatusmuna vidinad, logiraamatud, pliiats ja minigrip koos karbi tükkidega. Korjasin kõlblikuma osa kokku ja peitsin maksigripiga uuesti geokuhja alla, ülejäänu tuli minuga kaasa prügikasti. Aare ootab endiselt hooldajat.
Otsisime tükk aega kuni lõpuks märkasime kummalist okste kuhja ja seal see oligi
Äge koht. Kamp lapsi oli jalgratastega kohale sõitnud ja hõivanud kivid. Veidi kõhklesin, kuid aare jäi nende vaateväljast eemale, nii et sain logida. Tervitused kaits747-le, kelle kogutava puust geomündi aardest leidsin. Britt - 51
Leidsime meiegi õige koha üles. Logiraamat tõesti märg. Vajab uut niiskuskindlat karpi ning uut logiraamatut.
Kivi ise muidugi õige pirakas. Visuaalselt tundub suuremgi kui Kivide Kuningas. Uhke värk igatahes, kindlasti vajab see aarde olemasolu. Täname.
Olin juba Carolina moodi loobumas, kui nägin hulka eemal maas suurt toiduainete karpi läbi kilekoti. Igaksjuhuks kutsusin Lembitu näppima, mine neid kahtlasi pommikarpe tea. Kuid sellel olid kirjad ilusti peal. Logiraamat täiesti ligamärg, logisin oma paberitükile. Kivi näitamise eest jagan tänu!
Osad jäid autosse magama, kuid uue päeva valguses sai see kohe leitud. Peidukoht silmaga nähtav.
Ilm oli nii ilus, et lausa kutsus välja. Seekord võtsid lapsed oma vahetuskauba kotid kaasa, sest tõotas tulla hea kauplemispäev. Leitud 15:25 geopäeva kolmas. Oleme siia juba kunagi varem ka sattunud aaret otsima. Seekord siis edukalt. Aare on tõesti niiske ja vajab normaalsemat karpi, logiraamatut ja miks ma mitte peidupaika. Aitäh!
Kell on kaks öösel ja mina uurin ennastunustavalt mobiiliekraani valgel tööstusmaastiku taga võsas üht pehkinud ronti. Kõige jaburam see polegi, alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid mängima Pokemon Go-d. Ma studeerin pimedust. Olen kohanud sel ööl pimedust juba nii mitmel eri kujul, et olen sunnitud selle eri varjunditele nimesid leiutama. Muidu ma ei saaks enam iseendaga rääkida.
Kusagil Maardu taga võsas roomab pimedus üle üüratute kivide ja mähib mu endasse, otsekui sooviks mind kägistada. Läbi puuvõrade kumav sadama sinine valgus annab sellele erilise aura. Ta justkui tungiks sisse minu kõrvadest ja ninasõõrmetest, kui ma neelatan või hingan ning kõiki mu meeli looritab selle külm ja kalk kõhedusttekitav nimbus. Tunne on ühtaegu õõvastav ja pull, iseenese tühisuse tunnetamine on samas ajuvabalt meeliülendav. Absoluutselt kõigel minu ümber on minust totaalselt kõikehõlmavalt ja põhjapanevalt savi. See on omamoodi vabastav tunne, nagu ma võiksin teha ükskõik mida ja kellelgi poleks selle vastu mitte kui midagi.
Teel kodu poole näen üle pika aja taas inimesi. Nad on ümber lõkke ja - erinevalt eelmistest kohatud inimestest - elavas keskustelus. Jällegi minule tundmatus keeles. Õigemini keeles, mida ma kunagi mõistsin, kuid peale tudengipõlve olen ära unustanud.
"Läll-läll!" ütleb üks teisele.
"Mõmm-mõmm," vastab see.
Kolmas ei vasta midagi. Eks seegi on vastus. Selle lõkke ümber valitseb täielik teineteisemõistmine nagu ikka jaanipäeva öösel kell kolm peale neljandat viinapudelit.
Olen sõitnud juba 35 kilomeetrit, kuid ei tunne mingeid väsimuse märke. Vajutan aina tugevamini pedaalidele ning tuul hakkab sellest kõrvus undama. Viimsi hoiab jälle raha kokku - lampidest põleb vaid iga kolmas ja needki vaid enim asustatud paikades. Just nii mulle meeldibki. Kihutada peaaegu käegakatsutavas pimeduses mööda kitsaid kõrvalteid ning loota, et asfaldipaikajad on oma tööd hästi teinud. Võiks veelgi pimedam olla. Palju muidugi tahta aasta valgeimal ööl. Minu tänu pilvkattele.
Enne kodutänavale pööramist saan täiskäigul võtta veel viimase lõigu Rohuneeme vastasfalteeritud teel, kus õnneks ei põle mitte ühtegi laternat. See ei jäta mulle just palju reageerimisaega märkamaks ühte nooremapoolset meessoost kodanikku, kes veab keset sõiduteed enda järel liiklusmärki. Selle metallikrigina peale teda üldse tuvastangi ning suudan õigel ajal kõrvale põigata.
"Oih, palun vabandust! Ära pahanda!" hõikab ta mulle. Viisakas noormees.
Kodus on kõik juba (või jätkuvalt) vaikne. Voodi on soe ja pehme. Poen käsikaudu põhku. Ma ei näe midagi, sest magamistoa kardin on paks ja tihe. Pimedus, see suurepärane kodune pimedus.
Väljas hahetab.
LÕPP
Võimsad kivid siin peidus. Siin oli tore jalutada. Ainult sääski oli ülearu palju siia palutud.
Väga võimsad kivid on niimoodi metsa sisse ära peidetud. Jalutuskäik oli mõnus, kuid lõpp väga sääsene ja niiske. Aitäh!
See konteiner ei ole küll veekindel, lisaks logiraamatule oleks vaja ka uut konteinerit. Sisu haises täiesti pissi haisu järgi, ei tea kas koerad käivad aarde peale jalga kergitamas:) Ei hakanud logiraamatut vahetama, sest sellel üksi ei olnud mõtet- kahjuks ei olnud aarde karpi kaasas, et oleks saanud ära vahetada.
Aare vahvas kohas ja leidmisega erilisi raskusi polnud. Kahjuks tõesti logiraamat nukras seisus.
Tänase tiiru viimane aare. Kivi on aukartust äratav, kuid logiraamat päris märg ja kilekottidest ka räbalad järel. Täname igatahes!!
Kunagi ammu-ammu sai seal midagi otsitud, mingeid seeni(?!) Aga kivi on nii uhke, et aare peab seal küll igal juhul olema. Kahjuks oli pilt nutune, karp vett täis, minigrip kott ka vett täis. Logiraamat päris ligunenud veel polnud. Kuivatasime kuidagi ära ja püüdsime karbile kilekottidest katust ehitada, aga asi nõuab kiiresti parandamist.
Vajab paremat veekaitset. Logiraamat on väga märg kuid veel päästetav. Tänud.
No mugupaar piiras kive,andsin neile pool tundi aega viibides eemal,sellest neile ei piisanud,siis hiilisin suurema kivi taha nagu vihje ütles,siis nad lahkusid kümne minutiga.Alles siis tuli minu kiire leid.
Vaatasime kivi. Tulid ratturid. Vaatasime kivi. Läksid ratturid. Tänud Sika!
Selle kivi juures olin ma varem juba korra käinud, umbes 10-aastaselt. Täna oli tore siia jälle tulla ning hiiglast imetleda. Aitäh!
Meie väike õhtune minigeotuur sai selle väärika kivi juures punkti.Täielik nostalgiahetk,täpselt ei mäletagi, kui palju aastaid tagasi siin esimest korda käisin. Tänud siia taas kutsumast!
Väga lahe koht, polnud siin varem käinudki. Telefon tahtis mujale juhatada, aga loogika näitas õigesse kohta.
Tundub, et suurem osa sellest rahnust on maa all peidus. Aitäh.
Kunagi lapsena olin siin käinud. Lausa patuasi, et hiljem pole siia sattunud. Nüüd see viga parandatud, tänu aardele!
Esmalt jalutasin mööda mõnusat vuliseva oja kallast pidi. Siis läks asi sopasemaks kuid oli ikka meeldiv. Kohale jõudes oli ohhoo, lahe koht. Siis meenus, et väga ammu, äkki 20 aastat tagasi olen siin varem olnud. Väikese tatikana isegi kivi otsa roninud. Praegu proovisin ka natukene kuid kohe libisesin oma mudaste tennistega tagasi maapinnale. Koht väärib kohe kindlasti aaret kuid võiks olla palju esinduslikum kui hetkel. Tänud sellegipoolest siia taaskutsumast!
Võrreldes eelnevate aaretega, mis me täna leidsime, oli siin tõesti mida vaadata. Väga vägevad kivid. Aitäh siia juhatamast. :)
läks kiirelt. muidugi vett oli aardes liialt, proovisime veidi kuivatada. midagi ikka veel tallinna lähiümbrusest ka avastamata :)
Üritasin meenutada millal viimati Kabelikivi juures sai käidud aga see oli väga ammu ja täpset aastat enam ei teagi. Igatahes oli tore siia uuesti naasta. Aare logitud uudistasime kas saaks ka kivi otsa ronida aga kahjuks olid jalanõud selleks liiga libedad ja kivi ise jäi seetõttu vallutamata.
Kui juba siin kandis olime, panime selle logi ka kirja. Kaugelt vaatasime, et mis see väike niru kivike ongi või. Seejärel nägime, et õige kivi on hoopis selle kõrval. Kivi on nii libe, et ma ei hakanud üles ronima. Maskeeringut aardel peal ei olnud. Panime nii, nagu ta arvatavasti olema pidi. Peidukas ei ole küll hästi valitud. Aitäh!
Oli väärt nii piirkond kui ka kivike külastamiseks ja vaatlemiseks. Täname
Tundub, et märja ilmaga võib olla tee aardeni üsna porine, praegu see nii polnud.Karbi leidmisega raskusi ei tekkinud.
Kivi oli teada ja oli jälle hea seda mürakat vaadata. Aare oli tänu sadanud lumele hästi peidus ja läks natuke aega enne kui sai logima hakata. Tänud peitjale. EVEJ.
Vihje viis sihile. Kunagi, aastaid nii 10-15 tagasi sai siin käidud viimati ning vist isegi kivi otsa ronitud. Vahepeal on vanust lisandunud ning jalatsid polnud ka täna kõige õigemad, seega kivi otsa ei saanudki. VÕibolla mõni teine kord. Aitäh peitmast!
Lähenemistee suutsime vaatamata siltidele valesti valida, aga peagi jõudsime õigesse kohta. Tahtsime ka kivi otsa ronida, aga liiga libe oli :( Aitäh aarde eest!
Rändrahn pettis oma mastaapsusega telefoni nii ära, et viimane käitus nagu oleks sattunud Tallinna kesklinna ega suutnud end kuidagi positsioneerida. Teoreetiliselt oleks me pidanud nägema ka polekala jälgi, kuid avastasin selle fakti nii palju hilja, et olime ise jõudnud sinna juba sadu jälgi tekitada. Ega siis ei jäänudki muud üle, pidime ise otsima. Mina leidsin vale koha, Erki õige. Aitäh ;)
Tegin sündmusele sõidule väikese kaare sisse, kes ikka kiiresti tulle kipub. Kohapeal tuigerdasin veidi ringi - oli juba hämardumas ja midagi nagu silma ei jäänud. Seejärel siis lülitasin GPS-i sisse. Poleerisin algul valet kivi, seejärel siis õige juures jäi otsitav ninaette. Pistsin logi kirja ja karbi samasse paika tagasi. Vahva kivimürakas, kunagi varem olen ka siinkandis ühte mõistatusaaret kirvetanus - see, kas see ka edu tõi, seda teavad need, kes selle mõistatuse leidnud on :). Tänud peitjale!
Lumega leitud. Talvel ei soovita. Kohe üldse ei soovita. Kabelikivi on vaatamisväärne igal ajal. Aitäh!
Seda kivikest olin külastanud juba enne geopeitusesse nakatumist. Looduses liikuda on mulle alati meeldinud, aga et jalutuskäigule mingid sihid seada, koostasin muguinimesena endale 32 kilomeetrise ringi Viimsi poolsaare rahnudega tutvumiseks. Geopeituri elu on selles mõtte palju lihtsam, et väljas uidates lisaeesmärkide leidmise leidmise osas ju üldiselt muret ei teki - huvipunkte jagub enamvähem igal pool, nii ka siinkandis on uhkemad kivimürakad aaretega kenasti tähistatud. Aitäh.
Tööasjus sattusin üsna sinnakanti ja kuna oli just pool tundi vaba aega, siis tegin väikese koivasirutuse. Tänan karuonu, kes säästis mind pikast otsimisest täpse koordinaadiga ja tänan peitjat aarde eest, kuid tee palun koordinaadid ka täpseks.
Kivi läheduses pesitses noortekamp, aga logimist nad ei seganud. Tänud peitjale!
Pirita-Kosele oli tööasja. Pärast seda muude aarete poole sõites vaatasin kogemata gepsu ja silmasin ka seda ainult GC lehel olevat aaret. Tundus nagu tuttav koht. Muidugi, siin oli ju 2007. aastal Maagiliste seente aare.
Täna sai suti otsida, gepsu järgi olekski leidmata jäänud. Õnneks ütles kirjeldus selgemalt, kus asi on. Seal leidsimegi hea suure karbi. Võtsin minagi täpsemad koordinaadid, sest ei teadnud, et seda juba korduvalt tehtud. Aga peitjal siiani muutmata - palun ära muuta.
Tänud uuesti siia kutsumast, tasus tulla! Väga võimsad kivid ikka, kuhu muidu ei taipa tatsuda. Aardele kleepisin geopeituse kleebise ja lisasin suure est+rus+eng mängujuhendi. Logiraamatule panime ka suure mini-grip kilekoti ümber, et see niiskust ei saaks. Sest see karp märjal ajal ja selliselt peidetuna niiskust eemal eriti ei hoia.
Aitäh aarde eest, eriti kui veel paremaks saab!
Nullist aaret ei leidnud. Vihje järgi läks natukene paremini. Aitäh! EVEJ
Polnud siin varem käinud, kivi oli ootamatult mürakas. Hea, et vaatama kutsuti. Aarde leidsin kirjelduse järgi, kordinaate polnud vajagi.
Korjasin ümber kivi prahti vähemaks, karuonu ronis lapsepõlve mäletuseks kivi otsa ning leidsime ka aarde 28 m koordinaatidest. Võtsime enda gepsuga uued, pakuksime ka veidi täpsemateks koordinaatideks N59 29.216' E024 56.910' Aitäh aarde eest!
Parkisin auto ära ja jätkasin teekonda üksrattal. Kivide juures oli perekond koeraga. Koera näost peegeldus sügav ja siiras hämming kui sellist rattaga inimest lähenemas nägi. õnneks jäid mugud ühele poole kivi ja aare teisele, seega polnud otsimisega muret. äge koht. Aitäh peitjale.
Sellest aardest polnud ma midagi kuulnud, nagu ka kivist endast. Kui lõpuks esimene kivi paistma hakkas siis ei avaldanud see küll mingit muljet. Seda suurem oli üllatus kui esimese kivi tagant teine, palju suurem kivi, nähtavale ilmus. Panime nimed kirja ja matkasime ümber kivi. Kuna mina olin plätudega siis üles ronis Inga, mina tegin tema telefoniga pilti. Tänud siia juhatamast, nüüd võiks see aare GP lehele ka jõuda.
Ronisime Veikoga kohale ja aare tuli üsna kähku välja. Pärast seda oli mul vaja muidugi kivi otsa ronida, kust ma enam alla ei saanud. Kui olin oma arvates kõige madalama koha välja valinud, üritasin võimalikult sujuvalt alla liuelda, mis tegelikkuses nägi aga välja selliselt, et sadasin sealt hirmsa matsuga maha, nii et maa pragunes ja jalad põrusid. Noh, vähemalt käidud. Tänud, peitjatega kohtusin hoopis Kaevandusjumala juuures.
Siia sõites tegin väikse kõrvalepõike vana klassiõe hoovi, keda ma pole aastaid näinud aga kuna teda polnud kodus siis kauaks ei jäänud. Aarde poole liikudes mõtlesin hetkeks, et huvitav, et siin nii tihe liikumine, sest kaks inimest läksid mu ees aga parklas ma muidugi ei märganud, et Merike ja Andrus on siia tulnud. Logisime koos ja siis Alex ronis Merikese abiga kivi otsa ka :) Aitäh!
Tammsaare juures said jutud räägitud ja aeg oli liikuda kuhugi edasi, kuhugi võssi või metsa nimelt, aitas linnast ;) . Mingi mälupilt ütles, et Muugal ka üks aare alles peidetud, seega otsustasin pisut nostalgitseda ( eks seda teed Muugale ole 7 aastat sõidetud) ja pakkusin välja , et see nii üksikuna seal . Omast arust teadsin nagu kõiki vaatamisväärsusi piirkonnas ,aga taaskord on metsades üllatusi peidus. Nii suurt tegelast ei osanud küll siin metsas kohata. Ja no olime meie just aarde peidukoha tuvastanud kui saabus väle rattasprinter Airi ( kuidas ta nii kiiresti siia sai, alles oli ju Tammsaare juures koos meiega... müstika) ja no me lasime tal ka siis leida, lootuses et pääseme puhtamate kätega. No enamvähem nii läkski, logisime kenasti ära, Airi taastas maskeeringu ja siis tegime kividele ringi ka pääle. On ikka mõnusad muhedad tegelased küll. Kuid sellel konkreetselt on mingi salavõime. Nimelt paneb see kivi inimesi enneolematuid asju tegema. Nii üritas Alex kivi otsa ronida ja mina, tugev maanaine nagu ma olen, panin muidugi oma sõbraõla alla. Siis kihutas Airi meist mööda... ja mõni hetk hiljem avastasime me ta keset kraavi koos rattaga. No minu pakkumine oli, et jahutab tulitavaid jalataldu ,mis kihutamisest tuliseks on läinud, kuid ega me täpset vastust saanudki :D. Ei saanud vastust ka kaks muukeelset plikatirtsu, kes mõni hetk hiljem sama küsimuse esitasid. Neile kõlas vastus aga " a potomu sto nada " :P. Tänud peitjale võssi kutsumast ja seda kivi näitamast.
Kohalenavigeerimine oli täitsa huvitav, polnudki sinna suvilate vahele varem saanud. Objekt ise on ka kahtlemata näitamist väärt, karp on meeldivalt suur ja logiraamatut jagub nii umbes sajaks aastaks - kestaks aare vaid sama kaua. Ja tuleb tunnistada, et vihje järgi leidmine on oluliselt hõlpsam kui koordinaadi, see viimane on paarkend meetrit mööda - ma pakuks GPSi 9-meetrise täpsuse juured numbriteks 29.214 ja 56.897, maa-ameti järgi isegi 56.907. Sellegipoolest sain pisukese tuiamise peale näpud karbile taha ja minu arust oli see kollane paberipakk rikkumata - seega (FTF) kell 14.00. Tänud koha eest ja pikka iga karbile!