Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sütiste mets on parkmetsa ala Tallinna linna territooriumil Mustamäe linnaosas, osa Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealast. Pindala on 39,2 ha, sellest puistuid 27,0 ha.
Sütiste metsaala maastiku kujundavad Mustamäe nõlv ning selle ees olev leetseljakute, luidete ja tuiskliivaküngastega liigendatud tasandik. Ala asub mattunud aluspõhjalise ürgoru kohal. Maapinna absoluutkõrgus tasandikul on 28–38 meetrit. Astangu kõrgus jalamilt on 15–20 meetrit, nõlva kalle on 10–40 kraadi.
Sütiste parkmetsa idaosas paikneb viimane säilinud osa kunagisest laialdasest Tondi liivikust. Liiviku serval asuv Lamekas (Rahumäe kalmistust põhjapool lame nõlv) on oluline ala kaitseall oleva nõmmnelgi kasvukoht (Natura-ala).
Kirjeldus: Vikipeedia
Aarde leidmiseks pead mängima oravat ning puu otsa turnima. Aardes puudub kirjutusvahend! Turvalisi leide!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (2), pliiats_kaasa (2), muguoht (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6E17C
Logiteadete statistika:
94 (87,0%)
14
6
1
1
1
0
Kokku: 117
Uus katse. Nüüd kui orav oli olemas ja käis 2 x üles alla, ei tulnud ikka mingit leidu. Vaatasime ka pildi järgi, mille varasemalt aardest tegin, aga selles kohas topsi enam polnud.
Ikka ei leidnud, peab ikka ajastama valges. Siis on ehk vähe parem.
Nii ikka ei saa. Just siin peavad kohalikud vanamehed viina võtma. Eks kunagi pimedas uuesti.
Mõtlesin laupäeva õhtust oravat mängima minna. Alles kohale jõudes sain aru, et nii lootusetut üritust pole mul ammu olnud. Terve mets paistis chillivaid ja grillivaid mugusid täis. Mõtlesin, et äkki saab siis vähemalt otsida silmadega üles aarde asukoha, et mõnikord pimedas jälle uuesti proovida. Nulli lähedale jõudes märkasin, et sobivast oravapuust paarikümne meetri kaugusel oli aga ka üks suur seltskond. Oleks olnud natukene imelik minna oravaid nende kõrvale vaatlema ja läksin sama targalt minema. Nüüd tean, et sinna on kõige parem minna mõnel varahommikul päikese tõusu ajal.
Sabatutt ainult vilksatas, aga kätte ei andnud. Kindel, et see kõrgus eluohtlik pole?
Kõigepealt ronis Stella oma kipskäega puu otsa. Teatud punktist edasi ei saanud. No mis siis ikka. Järgmisena ronisin mina puu otsa paljajalu, sest kingadega ei hakanud ju ometi minema ja keegi tosse ka ei raatsinud anda. Aga kasu polnud midagi. Ka teatud punktist edasi ei saanud. Kaasas olnud seltsimehed olid nii pirtsakad ja nemad puu otsa ei roninudki. Nii see aare sinna üksi kurvastama jäigi. Tänan aga rohkem puu otsa ronida ei taha :)
Esmalt olin juba ühe puu otsas kui anti teada, et null 20 meetrit eemal. See paistis juba tõesti rohkem aardepuu moodi. Kuna pimeduse tõttu aaret alt vaadates ei märganud, siis lendoravat ei tahtnud proovida mängima ja jääb tulevikuks.
Ei leidnud. Arvan, et minu poolt jääbki leidmata vaadates neid olusid seal kohapeal.
Paistab, et ilus ilm ei ole selle aarde otsimiseks hea. Ümbrus kubises paljaste kehadega mugudest. Kuna ma olin natuke viisakamalt riides, jätsin sellel korral puu otsa ronimata. Aga nagu mingi ütlus ütleb: "Kes otsib, see ei leia." Nu ja näe mina ei otsinud ja leidsin. Leidsin kohe viis kopikat. Ei teagi kuhu seda varandust laiaks lööma minna. See kes eelmise riigikorra ajal elanud mäletab, et selle eest sai ikka päris mõnusalt kommi, jäätust, kalja.
Mängisin mina oravat ja mängis ka Veiko oravat aga seekord jäi aare leidmata. Väljas oli muidugi juba pimedavõitu, tuleb uuesti sinna otsima minna :)
Sai üsna kõrgel puu otsas turnitud, kuid kahjuks jäi aare leidmata. Ilmselt mängis selles rolli tõsiasi, et õues oli juba pime. Tuleb mingil varasemal kellaajal uuesti proovida. Hästi peidetud!
Pole paremat stressiravi kui naeru lagistada, kui Liina puu otsas kinni on. Miniorav Liina aga aaret ei leidnud, sest väljas oli pime ja Liina pole just lendorav. Aga vähemalt sai palju naerda ning vähemalt kordki oli Liina see, kes ei julgenud alla tulla. Edaspidi oleme aga traditsioonides kinni ning kõrgusekartjana turnin mina ja Liina naerab.