Kördiööbiku park – selle vahva nime alla mahuvad Põltsamaa jõe vasakkaldal Suurest sillast allavoolu asuvad endised Pastoraadi ja Kultuurimaja park ning Roosisaar.
Kördiööbiku pargile andis nime enne seda seal asunud kodutööstuskool, kus tüdrukuid õpetati keetma ja küpsetama, õmblema ja kuduma – peale selle pidid "kördikeetjad" oskama laulda kui ööbikud.

Põliste puudega pargi vanim osa, mis ümbritseb Kiriklasaarel asuvat pastoraadihoonet, pärineb tõenäoliselt 19. sajandi teisest poolest ja kandis kaua aega nimetust Pastoraadipark. Seda osa läbib looduslik oja nn Papioja. Nimi tulnud sellest, et kiriklas elanud papid käinud end selles ojas pesemas. Ojale ehitatud saarega tiik ja astmeline vetesüsteem toimivad tänapäevani.
Kunagise kihelkonnakooli juurest viib jõeni hariliku pärna allee (Tilia cordata). Huvitav on troopilisi puid meenutav, silmatorkavalt alt laieneva tüvega harilik jalakas (Ulmus glabra). Suuri puid on ka harilike tammede (Quercus robur) hulgas. Noorem pargiosa on seljataguseks kultuurimajale. See on umbes hektari suurune ala, kuhu 1977. aastal istutati peamiselt kuuski ja nulgusid, põõsastest siberi kontpuid ja sireleid – kokku 270 puud ja põõsast. Osa puistust on nüüd juba tekkinud isekülvi teel (jalakad, saared). Roosisaarel on lisaks 2000-le roosile leida nii mõnigi huvitav puu: üsna suur mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica), keerdukasvanud tüvega siberi mariõunapuu ja juba tuttav püramiidjalakas (Ulmus glabra var.fastigiata) oma kabjakujulise pookekohaga.

Poltsamaaturism.ee