Narva elektrijaamad

Eesti Energia NARVA ELEKTRIJAAMAD AS on Eesti suurim ning Balti regiooni üks tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Ettevõte varustab elektrienergiaga Eesti tarbijaid ja ekspordib elektrienergiat Baltimaadesse ning varustab Estlinki merekaabli kaudu elektriga ka Põhjamaade elektriturgu ning varustab soojusenergiaga kogu Narva linna. Narva Elektrijaamade ettevõttesse kuulub kolm elektrijaama. Ettevõte müüb ka tootmises ülejäävat põlevkivituhka, mis on väärtuslik mineraalne tooraine nii ehitusvaldkonna kui ka põllumajanduse jaoks. 2014. aasta lõpus töötas Eesti Energia Narva Elektrijaamades 693 töötajat (10-15 aastat tagasi 1400 töötajat). 2007.a. eraldus Narva Elektrijaamadest AS Narva Õlitehas.

BALTI soojuselektrijaam ( Balti SEJ) ehitamist alustati 1956.a., esimesed katlad ja turbiinid käivitati 1959.a, järgmised 1960-1966. Balti SEJ paikneb Narvast 5 km kaugusel. Asukoha valikul arvestati eeskätt Narva veehoidla suuri veevarusid, mis suudavad rahuldada elektrijaama tohutut veetarvidust. Tegu on maailma esimese suurevõimsuselise kõrgrõhuelektrijaamaga, mis töötab põlevkivil. Algselt oli korstnaid (ja katlaid) kokku kuus (kõrgusega 150 ja 180 m), neist neli on praeguseks lammutatud (2005, 2008., 2010. ja 2011.a.) Ajavahemikus 2002 kuni 2005 toimusid Balti Elektrijaamas renoveerimistööd, mille käigus paigaldati 2 uut põlevkivi keevkihttehnoloogial töötavat katelt, moderniseeriti turbiin ja generaator ning uuendati juhtimissüsteemi. Ühe energiaploki tootmisvõimsus kasvas 215 MW-ni (kokku 765 MW). Balti elektrijaamas on kolm energiaplokki, millest üks on keevkiht- koostootmisplokk, kus põlevkivi kõrval on võimalik kasutada ka biokütust. Aastas kasutatakse 2,2 miljonit tonni põlevkivi.

EESTI soojuselektrijaam (Eesti SEJ), mis asub Narvast kaugemal (~20 km), töötab aastast 1969. Projekteeritud võimsuse – 1600 MW – saavutas elektrijaam 1973.a. 21.saj. alguses toimusid ka siin renoveerimistööd, mille käigus uuendati ja ehitati välja kaheksa energiaplokki. Eesti SEJ põhikütuseks on põlevkivi, kuid 2005. aastal valminud keevkihtplokis on võimalik kuni 50% ulatuses kasutada biokütust. Eesti SEJ on maailma suurim põlevkivielektrijaam. Lisaks Balti ja Eesti SEJ kuulub ettevõtte alla ka 2015. aastal tööd alustanud AUVERE elektrijaam. Kõik Narva jaamade energiaplokid ei tööta kogu aeg ja korraga: osa neist on remondis, osa seisatakse suvel väiksema nõudluse tõttu.

Need kolm elektrijaama on Eesti suurimad elektri- ja soojusenergia tootjad, mis annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast. Balti Elektrijaama peahoone esimesel korrusel asub MUUSEUM, kus on kõigil soovijatel võimalik tutvuda Balti Elektrijaama ajalooga.

Geoaare on peidetud Balti SEJ lähistele. Aarde juurde pääseb autoga, ametlik parkla on peahoone juures. Konteiner (kinnitatud magnetiga) on väike, kuid sisaldab kõike vajalikku ja mahutab ka väiksemat nänni.