Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest.
Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.
1941. aastal Türi kaitselahingutes hukkunutele ühishauale on püstitatud mälestusmärk, punaarmeelase pronkskuju.
Suvel, sügisel ja talvel
mu Aljoša seisab valvel.
Kevadel, kui käes on mai
mu Aljoša endal aarde sai!
Kirjutusvahend võta kaasa!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (32), lahe_teostus (29), 2016_aasta_aarde_kandidaat (3), vaatamisväärsus (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6H0FA
Logiteadete statistika: 220 (92,8%) 17 6 2 2 1 0 Kokku: 248
No jah. Tükk aega otsimist. Hea et ma ei turninud eriti kõrgele, sest turnida pole tõesti vaja. Kõik on jala käe jala juures, abivahend oli ka abiks, tõsi. Hakkasin juba minema kui leidsin. Võidukas aare viisnurgaga. Loodan, et see kena sõdur-poiss jääb.
Nutikas peidik. Tänud peitjale. Leitud kiirelt peale logide läbi töötamist.
Esimene vaadatud koht ja nimed kirjas, tänud peitjale
Õnneks olin koos eelnevalt leidnuga, kes halastas ja ei lasknud mul kaua lõõskava päikse käes küpseda. Muidu oleks seal kindlasti pikemat aega veetnud. Aitäh peitjale!
Ühel külmal talvepäeval käisin siin otsimas, vaarasin ja katsusin, aga ei jäänud midagi näppu ega silma, oli ikka väga vastik ilm ja jätsin asja katki. Täna tulin siis kevadise ilmaga, varustatud tütrelt saadud vihjega. Vihje ja vaatamise-kompamise koosmõjus saigi aare seekord suht kiiresti leitud ja logitud. Arvan, et miinuskraadid ei mõjunud talvel kompamise tulemusele soodustavalt. Aitäh peitjale!
Kui üks ei vaata, siis teine ikka vaatab ;) Ja niimoodi ta käes oligi .
Siin läks enam-vähem kiiresti, aga esialgu ma poleerisin täiesti vale objekti. Peidukoht on ülikaval, ma ei teagi, miks ma hakkasin üldse seal vaatama. Sees on kõik väga märg, võtsin autosse, kõik korralikult kuivatasin ja panin nimi kirja. Aga niiskusekindel see konteiner küll pole... nii et väga võimalik, et varsti jälle märjaks saab.
Mingi mälestuspilt tekkis kolme aasta tagusest külastusest, tänu sellele leid mõistliku ajaga. Hea peidukas, vabalt 3,0. Aitäh!
Nii lihtne, aga samas nii raske. Äge ja peale 10t minutit tiirutamist oli 5 aastane see, kes õige objekti avastas.
Enne sai logisid veidi vaadatud ja hea vihje kõrva taha pandud, siis koha peal läks kiirelt. Kaval aare, aitäh :)
Olin juba loobumas otsimisest kui järsku aare silma hakkas. Väga andekalt peidetud. Aitäh!
Tegime reisil Eesti teise otsa mõned aarde peatused. Silma jäi ka Aljoša. On ju saanud siis aastakümneid mööda sõita, nüüd oli põhjus ka peatuda. Esimese hooga ei arvanudki, et nii hakkab kohe silma. Kui väike tiir tehtud, siis ise ka ei uskunud, et nii lihtne ongi. Kummaline oli aga see, et meie juurde saabud veel keegi mees (soome autoga) ja pingsalt silmas kuju. No jah, ei saa ju kuidagi aaret tagasi panna. Tükk aega seisis ja meie seisime - nagu ausamba vahtkond. Lõpuks olime meie visamad. Tänud!
Ütleks et üks minu lemmikuid aardeid seni. Väga leidlik. Tänud peitjale!
Päeva 6 aarde punkt teel olles. Kerge väsimus oli juba kallal, aaga võimatu oli võimalik ja logi kirjas, tänud.
Nii kirjeldus kui logid said eelnevalt väga põhjalikult läbi loetud ja olime valmis, et anomaalia leidmisega võib aega minna. Lasimegi silmadega üle kogu kuju nii alt üles kui ülalt alla mitmest küljest ja kahtlust tekitav koht tekitas ikka väga kahtlusi, et kas see ikka saab olla - sai küll! Väga andekalt peidetud - suur tänu peitjale!
Alustasime Laupa mõisa juurest, aga seal ei õnnestunud peale ämblikuvõrkude midagi leida. Kuna oli juba natuke liiga kiire, siis hakkasime edasi sõitma. Tee peale jäi veel Aljoša aare, aga äkki ikka prooviks seda? No tegime siis ikka selle peatuse ära. CG kaart näitas jälle natuke võssa, seega sai igaks juhuks Maaameti kaart ette võetud. Mõnda aega sai ümber ausamba tatsata, kui jäi midagi kahtlast silma. Kas see võiks olla aare? Pigem ei.. ja jätkasin otsimist. Ühel hetkel sai Viivian aarde kätte ja peab tõdema, et tasub usaldada esmast instinkti. :)
No see oli nüüd küll selline suure õnne peale leidmine. väga kavalalt peidetud.
otsisime seal rahulikult aga ei teadnud täpselt et kas seal võib ikka ronida ja katsuda lõpuks aga jäi õige asi silma. Suur tänu peitjale!
Eelnevad logid andsid aimu sellest, mida peaksime otsima. Väga ei julgenud seal poleerida ka kõike, aga siis jäi õige asi näppu. Jällegi omanäoline mikro, meile meeldis! Aitäh!
Eemalt vaadates nägin, aga alles katsudes tundsin ära.
Miki sõitis kohale, käsutas mu välja ja ütles, et ma ilma leiuta tagasi ei tuleks. Kohe vaatasin ära, kes peitja on? Selge pilt, ees ootab korralik vigur, millest tuleb kuidagi läbinärida. Null näitas ikka täitsa võsasse. Proovisin siis silmadega otsida - vajasin prille. Lõpuks Miki halastas ja suunas mind, et me päris ööbima ei peaks jääma. Aitäh!
Käisime ühe korra, tegime sada ringi peale. Käisime teise korra, tegime sada ringi peale. Siis nägin, et tuttav nimi on aarde üles leidud. Küsisin natuke abi. Sain põhjaliku joonise ja tuli välja, et ma tegelikult leidsin õige koha juba esimesel korral üles, aga ei julgenud aaret välja võtta, sest ei olnud kindel, kas see on aare või lõhun lihtsalt Aljošat. Aga jah, kolmandal korral saime siiski logitud
Kunagi sai seda aaret otsimas käidud, siis edutult. Täna oli abijõud kaasas. Väga nutikas peidukoht!
Mnjah, huvitavatele-kurbadele radadele rändavad mõtted sellistes kohtades... Kui kohale jõudsime, oli juba peaaegu pime, seega said möödasõitjad näha, kuidas kolm taskulampi tundsid suurt huvi ausamba iga üksiku tähe ja kuju iga sopi vastu ;) Lõpuks oli ikka nii, nagu eelnevad leidjad kirjeldavad - Karl lihtsalt vaatles teatavalt kauguselt väga-väga teraselt ja nägi ära.
Algul kulges otsimine mööda tõenäolisi kohtasid, veidi piinlik oli mälestusmärgil turnida aga kui juba ülesanne ette oli antud, siis tuli kõik võimalikud kohad üle vaadata. Kui lõpuks õige koht ennast avaldas, siis võttis hea teostus suu muigele. Hea oleks, kui logiraamat saaks endale kilekoti ümber.
Oli see alles otsimine. Nägin õiget kohta küll aga ei tea miks ma ise sinna kätt ei taibanud pista. Küsisin vihjet ja pettumus oli suur kui see sama oligi aare mida ma ise ei taibanud näppida. Tänan
Olin teist korda siin ja ka sel korral ei tahtnud leid üldse tulla. Õnneks oli varemleidja kaasas, kes aitas õiges suunas vaadata, mis lõpuks ka leiuni viis. Väga kaval, aitäh!
Varem käinud siin poleerimas ja kallistamas teda, peaaegu sai ka kukil istutud... Seekord siis leitud, väga äge :)
Aare jäi kohe silma, aga miskipärast ei uskunud, et nii lihtne on tegin ausambale kaks tiiru peale ja siis vormistasin, vahepeal autosse pliiatsi järgi joostes, aarde ära. Aitüma!
Vaatasime Tošat eest ja tagant, mõtlesime ronimisele ja siis tõmbasime peidukarbi välja. Autost pidi veel kirjutusvahendi tooma, taskud olid tee peal nendest tühjaks puistatud.
Leitud kasutajaga martenmandla. Vat see oli vahva peidukas! Abiks oli ühe eelneva leidja kommentaar materjali kohta. Silm peab terav olema. Aitäh peitmast!
Kuigi kõhud hakkasid tühjenema, siis enne sööma minekut otsustasime ühe aarde ikka veel võtta. Tutvusime esmalt mälestusmärgiga. Null hüppas küll mõned meetrid siia-sinna. Lõpuks tuleb ikkagi tõdeda, et aare lihtsalt irvitab näkku. Kuna sarnase konteineriga on meil Mirjamiga varasemalt kogemusi, siis teadsime veidi paremini vaadata.
Nutikalt peidetud ! Leitav tõesti vaid välise vaatluse teel.
Viis pluss peidukas. Tõesti kaval ja täiesti avalik, leitav vaid vaatluse teel.
Lahe teostus. Aga Niilisina nina eest ei suuda ükski aare end peita.
Eelmine kord sai siin pimedas käia ja siis jäi leid tulemata ja eks kell oli ka ikka päris hiline. Täna sai valges siia tulla ja Aljošaga veidi "juttu puhutud". Eks mõningane kogemus ka juurde tulnud, loodetavasti. Hakkasime juba loobuma, kui saime väikese vihje, ja siis oli leid kohe käes. Aitäh Nuffile kavala aarde eest, mis kõigil silme all... :)
Peale vihma tuli päike ja läksime uuele katsele. Vaatasime siit ja sealt, katsusime ja koputasime ja olime loobumas. Tuletasime vihjeid meelde ja vaatasime madalalt. Ja seal ta oligi!!!! Jeeessss! Esimene leitud. Väga hästi peidetud. Aitäh peitjale!
Nii nagu Minu Burro juures nii olime ka siin juba teist korda. Eelmine kord tuleb tunnistada, et olime küll omajagu põhjalikud aga no nii kavalt peidukat ei osanud kuidagi oodata. Seekord olin lugenud paari eelleidja logi, mis samuti aitasid ehk sihti seada. Aga peab tunnistama, et ülemäära kergelt ei tulnud see ka seekord aga seda suurem oli võidurõõm, kui aare end lõpuks siiski avaldas :) Super kaval teostus, sobib sinna tõesti nagu valatult :)
Peale Anne tädi juubelil kõhu head ja paremat täis söömist jäi Aljoša kenasti teele. Käisime teda tervitamas ja panime nimed kirja. Nii kenasti sinna sobiv peidukas. Tänan.
Teel geojaani eelõhtule jäi mõnusalt jälle tee peale. Eelnevalt siin 2x juba mitteleidmas käinud, seekord saime siis näpud õigele asjale taha. Aitäh peitjale!
Maskeering oli tõesti super, õnneks jäi lõpuks ikka silma. Aitäh!
Mu Aljoša sai minu nime ka oma tahvlile. Otsimine oli lihtne, ega seal väga palju kohti polnudki, võtsin esimesest vaadatud kohast karbi välja - aga väga loomuliku väljanägemisega lahendus taaskord.
Oi kus sai ikka seda kuju poleeritud enne kui õige mõte tekis. Tõesti väga hea maskeering. Õhtuhämaruses oli hea rahulik askeldada. Aitäh siia juhatamast!
Tänane esimene jalasirutus. Sellega läks kiirelt, ei jõudnud väga otsima hakatagi. Peitjale tänud!
Meid tervitas punane nelgi meri. Vaatlesin kuju ja Karl andis suunava vihje kus aare ennast peidab.
Aljoša varjas aaret väga osavalt ja kui lõpuks võimalik koht sai tuvastatud, siis aarde kättesaamine sealt vajas abivahendite kasutamist. Väga nutikas teostus!
Tore peidukas. Leid tuli peale pikka otsimist.
Aardele lähenedes meenutasin, kuidas me lastega siin mitu aastat tagasi üsna algajatena otsimas käisime. Polnud tol ajal aimugi peitja kavalustest, seepärast lähenesime aardele kui tavalisele karbile, muidugi me ei leidnud tookord kuusepuu otsas rippuvat totsikut;). Täna, peaaegu kolm aastat hiljem, lähenen aardele juba pisut kogenumalt. Tuli nüüdki tiir teha, aga kavalus jäi siiski silma. Vahva. Aitäh peitjale.
Kui seda kuju nüüd teise pilguga vaadata, siis on see Gandalf, mis Gandalf, vaja vaid habe ette tekitada. Selle teoga lõpetaksime lõpuks ka II maailmasõja. Isikutele, kes tegid Türi elanike suhtes jälkusi, ei tohiks mälestussambaid olla.
Aaret otsides tekiks juba tunne, et kuulaks telefonist Nuffi kaunist häält, õnneks jõudis kaine mõistus ette, võtsin aja maha ja annetasin veidikene kakat loodusele.
Rahunenuna vaatasin veel ringi, leidsin aarde ja üks mitte nii kaval peidik on sinna tekkimas juurde, see näeb küll välja, nagu lammutus, kuid Gandalfi ausammas kuluks küll Türile ära.
Esimene mõte oli õige aga kulutasin aega mujalt vaatamisega. Siis pöördusin esimese mõtte juurde tagasi.
Annuška ja Kaupuška vaatasid peale, kuidas ma monoetendust 2.0 peidukat otsides esitasin. Kaupo oli hoiatanud, et Anne on kaval, aga nagu mida aare edasi ka veenduda sai, siis kaval on isegi vähe öeldud. Lõpuks Kaups halastas, kutsus enda juurde ja ütles, et tema näeb aaret. Natuke aega hiljem sain ka ise nägijaks. Tõepoolest, kui ikka mitte kuhugi pole peita, tuleb kutsuda Annebrigaad ja ta leiab koha. Väga lahe, ainult kiidusõnad!
Kuna olime just Murumoori juures edukad olnud, siis lendasime optimistlikult kohe seda aaret otsima. Sai ikka omajagu seda kuju silitatud, igaks juhuks ei jätnud tähelepanuta ka muid ümbritsevaid objekte. Peale leidu tundus, et päevavalges oleks ehk kiiremini seda märganud aga täitsa leitav ka pimedas. Taaskord kiitus peitjale hea idee ja teostuse eest.
Meespool ütles “ma ei viitsi otsida rohkem”, olgem ausad, päris jahe ja tuuline ilm ka. Ma ei suutnud alla anda ja hetk enne loobumist tuli ka aare vaäga kummalise koha pealt välja, jàllegi küsimusega “a mis see on.?” Ja kergete vandesõnade saatel aare end ilmutaski. Kuivatasime ära ja sai peitu tagasi.
Leitud, väga kavalalt peidetud, kuhugile kõrgemale ronima ei pea
Selle kohani vedas meid sookoll, kes oli kyll ise selle aarde varem leidnud, aga ilmselt talle meeldis vaadata kuidas 3 amatööri ümber pronkskuju askeldavad. Läks aega ja mõne vihje peale ikkagi tuli ka see leid ka õhtuvalgele. Kiitus peitjale jällegi.
Meil oli vaja ära oodata uus kuupäev ning kuna meil kummalgi oli Türil üks aare, mis pinnuks silmas, siis otsustasime üksteist aidata. Mina nägin lõpuks Aljošat ja Carolys kohtus Murumooriga. Super! Saab rahuliku südamega jälle Türilt läbi sõita.
Vennatapusõda on valus teema. Ajaloolise täpsuse huvides pean vajalikuks tähelepanu juhtida, et need Türi "kaitselahingutes" osalenud, keda pronks-Aljoša siin esindab, suutsid nii enne lahinguid kui ka veel taganemise käigus põletada ja hävitada Türil ning ümbruskonna külades arvukalt elu- ja tootmishooneid, mõrvata kohalikke elanikke. Eriti jõhkrad olid läti punased (Punaarmee 8. armee 10. laskurkorpuse alluvusse viidud Läti hävituspataljon): 50st Karjaküla talust ja saunast põletasid nad maha 23 majapidamise hooned. Kaarel Aluoja kirjutatud artiklit saab tervenisti lugeda Järva Teatajast.
Korra olen siin varem piidlemas käinud kah, aga kaval aare jäi mullu mulle nähtamatuks. Seekord valmistusin pikemalt otsima, kuid tegelikult pääsesin paari minutiga. Midagi otseselt vihjamata võiks nentida, et nuffi on omal moel pronkssõdurile halastanud... :o) Geniaalne peiduviis ja absoluutselt soovitamist väärt, aitäh!
No mida hekki, lausa pritsis pekki. Täname õeliku eest. (3332)
Müts maha noorema generatsiooni ees. Ise oleks seal vist siiani passinud. Ja jälle tänud peitjale!
Õnneks ei läinud siin kaua. Pikapeale hakkab selgeks saama, et Nuffi puhul tuleb otsida midagi, mis täidab tühja koha. Mälestusmärgid meeldivad - olgu need siis vaenlase või endi omad, ikka meeldivad.
Tänud jälle uut kohta näitamast!
Üldiselt tundub, et Nuffi aarete puhul on kõige rohkem kasu mõtteviisist "kahtle kõiges" :) Tsiiiipa kuri peidukas, aga samas jällegi väga äge, aitäh!
Olime siis teel aasta suursündmusele, kui Juta mu lihtsalt autost välja lükkas ja käskis aarde üles otsida. Algul keerutasin nagu peata kanna, aga siis käskis Juts mõelda nagu Anne ja siis see aare välja tuli. Tänud Anneke.
Ma olen siin varem mitteleidmas käinud. Nüüd tuli ainult kohale jalutada ja Timmul oli juba aare käes. No kuidas nii??? Ma olin lausa pettunud, sest ma olin korralikuks otsimiseks valmis. :D
Tänud peitjale!
Siia jõudes Kristel hoiatas, et ta on siin väikse lumega otsimas käinud ja ilma leiuta jäänud. Meil Robiga kulus siin umbes 6 sekundit. Kristel ei uskunud ka siis meie leidu, kui nimed kirjas ja topsi tagasi asetasime. Väga lahe. Tänud peitjale.
Esimest korda mängus ja esimene punkt. Jalutasime ümber monumendi, lõpuks istusin ja lihtsalt vaatasin aardele otsa :)
No lõpuks ometi käes..u nagu see...igatahes jah, olin siin varem korduvalt käinud ja mitte näinud! Minust sai tänu Marko suunamisele nägija ja logija! Asjaliku kaasa olen omale välja vaadanud! Tundub, et konteiner on 3d prinditud? Igatahes jah, Nuffi ikka oskab! Tänan peitjat!
Siin on hea koht sõidust jalga sirutada, ise samal aja aaret otsida ja selle tegevuse käigust Aljošaga mõtteid vahetada. Tema muidugi aaret ei reeda, vaid seisab stoilise rahuga. Olin siin otsimas kolmas kord ja seekord sai ikka logimärge ka logiraamatusse kirja pandud. Tõesti meeldis väga.
Päeva viimane aardeleid. Leid tuli kiiresti, kuid kättesaamine võttis aega. Aitäh!
Jõudsime üha sügavale Nuffilandi, ootusärevus hinges. Tõmbasime teepeal Annele kõne ja kutsusime ta endaga sööma, kohalik teab ju parimaid kohti. Anne logidest on juba varemgi silma jäänud, et talle väga meeldiks geopeituritega Paides kohtuda ja Anne kirjutas mulle tegelikult juba kuu aega tagasi pärast Soodi logi ning kutsus Paidesse külla, lubasin et kui mitte varem, siis suvel ikka. Einoh, suvel tuleme siis kaaa! ;) Ilm ei olnud kõige parem, aga sellest hoolimata tuli koheselt jaatav vastus! Leppisime kokku kohtuda kella 16 ajal Kirna mõisas, mida Anne meile väga tutvustada tahtis. Tee peale jäi veel Aljoša aare, mis Helle-Maril võetud oli, aga mis pidi olema kui hea sissejuhatus Anne aaretesse. Kõndisin julgelt Aljoša ette ning hakkasin teda igalt poolt silitama, meestele pidavat ju meeldima :P Pikka nautimist ei olnud, logida tahaks ju kah :D Karbist leidsime ligumärja logiraamatu, kuhu süda ei lubanud aga midagi kirjutada. Olen nüüdseks logiraamatuid meisterdanud juba igas suuruses ning mõõdus, need on nagu Geopeituse piiblid mul koguaeg kotis olemas. Panime uue isendi gripi sisse, sobis nagu valatult, ning viisime vana autosse kuivama, et see hiljem peitjale edastada. Mõisa poole sõites nägime juba Porschet kui kohalikku signatuuri kõrvale keeramas, Anne muidugi :D Kuigi Annet nägin elus esimest korda, siis vastuvõtt oli täielik SSS – suur, soe ja siiras kallistus nagu oleks juba aastaid tuttavad olnud! Võõristus? Mis see veel on? Ma ei tea, millest sa räägid ;P
Võtsime suuna mõisa poole, mis väljast paistis üpris nukker ja kaugelt tulnul on raske uskuda, et seal sees veel mingi tegevus toimub. Anne aga rääkis, et aastate jooksul on siin tehtud küll ja veel ning tehakse praegugi nii kuidas võimalused on, alles siis hakkasin nägema. Kui uksed avanesid, saime kohe ka tema sõnadele lõplikult kinnitust. Välisilme oli ikka väga petlik, see maja elas ja oi kuidas veel elas! Eriti kustumatu mulje jätsid kaunid portselanist serviisid, mida kindlalt klaasi taga hoiti kõige pidulikumaks puhuks justnagu vanavanemad kunagi ammu, ning muidugi valged ornamentidega võlvlaed, mida imetlesime veel pärast lahkudeski. Lisaks saime siin hiljem kõhud täis naerdud just Aljoša peitmislugu kuuldes :D Olen ammu tahtnud ka Eesti Mõisad ära logida ning see koht oleks absoluutselt ideaalne olnud, aga kohalik jõudis ette, ei ole üldse pahane ning hoian rõõmuga veel mõnda aega silmad lahti ;)
Aitäh Annele selle ajalugu tutvustava jalutuskäigu eest! Eelistan alati võõras kohas olles kohalikke kaugelt tulnud giididele, palju rohkem hinge, sisu ja särtsu on lugudesse garanteeritud! ;)
Söögid söödud, joogid joodud, aga jutustada oli naistel veel palju-palju, nii läksimegi kõik üheskoos Nuffi aardeid avastama :)
Nad langesid kodumaa eest - nii oli tahvlil kirjas. Vaatasin nimed üle, kõik venepärased (porutšikud jms). Üks oli lihtsalt Kuznetsov, ei eesnime ega auastet. Ainult üks lätlane koos emaga. Lätlase nimi oli Krievs, mis peaks läti keeles miskit venelast tähendama. Nii, et ei teagi kumb ta oli koos oma emaga. Aga noh, inimelud ikkagi, väga kurb.
Aega läks, aga silma hakkas see väike anomaalia, geniaalne. :)
Siin ei ole ju kuhugi aaret panna! Aga oli ja leidsime ta üles. Tänud peitjale
Väga kaval aare. Sellegipoolest väga kaua otsida ei tulnud. Tänud!
Leitud! Oli see vast teostus. Aga öösel autotulede ja taskulambivalges täitsa leitav.
Sai siis sellel laupäeval kevadpealinna tuldud. Seekord otsustasime rattaga aardeid otsida nii kaua, kui jaksab. Anne oli nii kena ja laenas oma ratta mulle. Ilm oli ka igati suurepärane selleks. Ma polnud ainult väga kaua jalgrattaga sõitnud. Õnneks harjusin kiiresti. See oli päeva esimene aare. Väga-väga kaval ja andekas! Suurepärane peidukas. Seekord siis logi kirja :) Aitäh peitjale.
Peale Murutädi mitteleidu väga suurte ootustega sinna tegelikult ei läinud, aga leidsime. Täname!
See oli supervinge aare, päeva lemmikteostus. Terav silm aitas märgata erisust, mida mugu eales ei märkaks. Aitäh siia juhatamast ja nii originaalseid lahendusi välja mõtlemast.
Olgu siis siin puhkepaik, surnud enam ei sõdi... Aga poliitikud nende hingedega küll.
Minu jaoks jääb see jõud, keda nad esindasid, igavesti kurjuse kehastuseks. Enamik nende poolt mõrvatud inimesi puhkavad märgistamata haudades Elbe jõest kuni Vladivostokini. Ei lähedastel ega mälestajatel pole kohta, kuhu vestlema tulla. Pead ei langetanud, aarde leidsime.
Potensiaalne peidukas sai tegelikult juba kuu aega tagasi tuvastatud aga siis oli asi jääs ja ei hakkanud kangutama. Täna järjekordsel möödasõidul sirutasin selga ja käisin asja kaemas. Sai kätte küll. Hea, et mul on geelpliiats muidu poleks sinna märga raamatusse kirjutada saanud.
Siin juba teist korda.Mitte ei saa aru miks ma esimene kord ei leidnud.Olen kindel,et ma vaatasin sinna.Aitäh!
Teel Tartust Haapsallu. Korra juba tundus, et me ei leiagi, aga kätte saime!
1/3 Türi aaretest, mis ka leitud sai. Pärast mõningast otsimist tabas Kätlini terav silm õige koha. Lahe teostus.
Alguses tuhnisin ikka põõsastest, minu null näitas sinna. Aga kui logisid lugedes aru sain, et tuleb lihtsalt tähelepanelik olla, siis märkasin midagi kavalat. Väga äge peidukas, soovitan
Teel Rakverest Pärnusse paras koht väikeseks puhkuseks. Pimedas läks kümmekond minutit et logi kirja saada. Aitäh!
Seda aaret sai käidud ikka mitmeid kordi piilumas. Isegi nii palju, et vahepeal ei viitsinud enam isegi sissegi keerata, vaid sõitsime tuima näoga mööda. Täna taas olime aga otsingutel. Ega see gps meile alluda ei tahtnud. Lugesime logisid ning mõne vihje siiski saime. Maaamet oli see, mille järgi seadsime aimatava nulli ka meie, enda jaoks paika. Aga jah, peitja käekiri hakkab vaikselt selgeks saama....no vähemalt selgeks sai nii palju, et lihtsalt need aarded ei tule :) Tänud!
Sai kohe seda õiget silutud, aga see õige ei arvanud asjast miskit. Vaatasin veel ringi ja jõudsin tagasi nn. õigeni, ikka ei midagist. Ei reageerinud. Siis sekkus Heldur, kinnitas, et õige asi, aga ei saanud ka karpi kätte. Karp oli karbikaane sisse istutatud ja punnis tõsiselt vastu. Logisin ja katsetasin, kuidas karp käitub, kui karbil on kaas peal, mitte all. Palju parem kohe. Tänud Annele.
Ega enne ei leidnud kui aparaat täitsa nulli näitas ja siis oli kah vaja ikka tükk aega seda 3D pilti jõllitada. Tänud peitjale
Enne Aljošani jõudmist arvasin eriti kavalaid kohti teistele kõva häälega välja. Kohapeal Raul soovitas apastraadi järgi nulli minna ja siis seda ... ... hetke vaadates, hakkas ligi hiilima mitteleid, kuid õnneks mitte kauaks. Suured tänud peitjale.
Läks veidi aega, enne kui peitja stiilis mõtlema hakkasin. Väga andekas! Kadril lasin ka leida, aga ta ei leidnudki isegi siis kui näpuga näitasin. Meile aare väga meeldis, lausa vaimustav. Koht ja taies samuti kenad. Ja muidugi oli vaja sinna ka jalutada kus jalakäijatele keelatud. Tervitused ja tänud aardemeistrile!
Siin sai päris kaua monumenti puhastada. Ühel hetkel leidsin Aljoša rüpest südame, olin õnnelik, et lõpuks leitud. Aga pagan, Aljoša ei avanud mulle oma südant ja kas peitja tõesti andis oma südame Aljošale, see kõik tekitas kahtlusi, nii ei jäänud muud üle kui südame kohta küsida. No muidugi ei olnud see Anne antud süda ja nii sain lahkesti veel otsida. Aga lõpuks tuli ka õige asi välja. Jälle üks huvitav peidukoht. Tänud.
Kui kaaslased said teada, kus see aare on, kostus: "Jälle mingi kuradi punamonument!" Selle päeva kolmas. Igatahes, algselt kahtlesin, kas see ikka on aare, aga oli. Kaval peidukoht!
Kui olime geomudilased koju saatnud, ütles Ky, et tal on Türil mõned aarded, mida on silitmas käinud aga need pole sellest hoolimata end näole andnud. Seekord siis tegi Ky Aljošale pai ja too ütles kohe mulle, kus aare asub. Aitäh talle ja peitjale!
Oleme teda siin mitmel korral erinevate seltskondadega silitamas käinud ja põõsastes tuhninud ja mida kõike... kohalikud kindlasti arvavad, et meil on lähikangelasi, keda siis korduvalt austamas käia:)
Seekord päästsid lihtsalt noorema kaaslase teravamad silmad. Väga nutikas, aitäh!
Kunagi lääne poolt tulles sai siit mööda sõidetud, aga et selleks hetkeks oli geolimiit kuhjaga täis, siis ootama ta meid vapralt siia jäi. Ja jõudiski ära oodata, sest nüüd me jälle tulime. Eeldasime kavalat peidukat ja seda ta muidugi ka oli, kuigi mulle jäi õige asi juba esimeste minutitega silma. Ju siis peitja käekirja juba paremini tundma õpitud. Aitäh kutsumast!
Teel laulupeolt koju sai plaani võetud ka seda aaret uurida kuna tegu on Anne vaimusünnitisega siis kiiret leidu ei eeldanud. Vahtisime ja silitasime seda Aljosat ja õhtu päikese kumas jäigi ta silma. No kurjam jälle oled sa Anne meistritööga hakkama saanud. Tänud sulle.
Nutikas teostus, mille läbihammustamiseks kulus nii mõnigi minut. Aitäh!
Kuna jätsime stardi Pärnust Rakvere poole jaaniõhtule liiga hilja peale, kuid samas ei tahtnud loobuda ka geopeitusest, lootsime, et tee peal tuleb paar kiiret leidu. Jõudsin autos juba paar logi kõva häälega ette lugeda ja nende järgi tundus, et võime lahkuda ka mitteleiuga.
Kohale jõudes läksin mina kohe sinna, kuhu näitas Maaameti kaart ja hakkasin aarde potentsiaalsete peidukohtade asemel ühte mardikat uurima. Udo lähenes teiselt poolt ja minu "vaata, mis ma leidsin" peale jooksis kohe kohale. Nähes, et ma vaimustusin hoopis putukast, läks ta tagasi otsima. Tänu putukate uurimisele venis aarde otsimine kahe minuti pikkuseks, ilma selleta oleks ilmselt aare kiiremini käes olnud. Aitäh peitjale kiire leiu eest!
Jee! Täna siis teist korda siin. Maa-ameti kaardilt õige koht järgi vaadatud ja seega oli otsimispiirkond oluliselt väiksem. Aga mitte kergem, sest peidukaid seal ju ei ole. Oma pool tundi poleerisime Aljošat ja müüri. Tulemuseta. Mitte ühtki kohta vajutades ei karanud aardekirstu lahti.
Ruth küsis, et kas vihjet kah on, "ei tea" vastasin. Vaatasime, ei ole. "Loeme logisi" sõnas Ruth. "Ei loe, tuleme ju Türilt ikka ja jälle läbi". Ruth jäi siiski lugema kui ütles, et üks kuivatas logiraamatu lehti autos. Mida, lehti, mitte logirullikest või liistakat? Ei ole võimalik! "Kirusime" nuffit imeaarde eest ja tundus juba, et saabki veel siia tagasi tulla.
AGA, üks asi siiski köitis mu pilku ja oh mis õnnis elevus meid valdas kui tõesti, logiraamatu sõrmede vahele saime. No-jah, siin pidi nuffil kas jube hea silm olema või õudne vedamine, et sellist kohta märgata. SEE on mäng, mida tahame mängida! Täname!
Loodan, et tegin logide põhjal otsimise veel raskemaks.
Väikse Türi rattatripi 3/6 aare. Üks sirge seljaga pronkssõdur hakkas tee äärest silma. Polnud kahtlustki, et see siin ongi kohalik aljoša. Tegelt olen siit palju mööda sõitnud aga kuju pole silma jäänud. Igatahes nüüd oli viimane aeg lõpuks temaga tutvust teha. No korralikult sai teda silitatd nii siit kui sealt, ega postamentki uurimata ei jäänud. Leidsin logidest mingid infokillud ja poleerisin edasi. Kui lõpuks tükike tonksamise peale liigutas oli asi selge. Wow effekt oli ikka korralik. Tõeline kvaliteet aare mitte mingi suvaline võsakas. Selliste aarete nimel ma toimetangi, muie jäi pikaks ajaks suule ka pärast lahkumist. Tänud peitjale.
Õhtuks Nuffiländi jõudnuna oli juba selgeks saanud, et mingeid ajamahukaid otsimisi niikuinii teha ei jõua, võiks siis vähemalt mõned "lihtsamad" vidinad üle vaadata. Just nimelt üle vaadata - leidmine on rohkem õnneasi. Lisaks paistis, et esialgne uitmõte jätkata Paidest Rapla suunas hakkab asenduma hoopis ideega suunduda edasi Lääne-Virumaa poole, et täita järgmine päev ühistuuriga.
Igatahes, Aljoša seisis vaikselt ja rahulikult ja ei andnud kuidagigi märku, kus aare võiks peituda. Embasin teda siit- ja sealtpoolt, ise pomisedes, et no ei ole ju võimalik siia aaret peita. Aga ikkagi oli, no täitsa... :D Tegelikult ma eriti ei naudi sellist mikrode poleerimist, aga kui tulemuseks on NII kaval teostus, siis midagi pole teha, leiu järel läheb nägu naerule. Lahe, aitäh!
Täna juba kaks mitte leidu, kas tõesti kolm on kohtu seadus. Uurisime, midagi hakkas silma, natuke näppisin aga jätsin rahule, kuni Juta sealt aarde välja võttis. Tänud peitjale.
Peatusime oma teekonnal sellises kohas, kus ma kord varem olen juba aaret otsinud. Tol korral tulutult kuid seekord vedas meil rohkem. Poleerisime üsna jupp aega kuniks lõpuks Martti toksas õigesti ja mina seepeale näpud pikaks ajasin. Muhe koht, äge, tänud peitjatele.
Nuffi kavalustega olen juba varem tutvunud kuid see ei takistanud meil pikalt otsimast enne kui Taavi märkas. Aitäh!
Ega Anne aaretega nalja ei ole.Kui oled ikka lohakas ja pealiskaudne on sinine nägu kohe soolas :) Tänud
Tiirutasin nullis ja nulli lähedal ringi, pistsin pead kuuskede vahele, et paremini näha. Ei midagi. Lugesin logisid ja meenutasin sama peitja teist aaret. Hmm... peenlahendused! Hammustasin kavaluse läbi ja panin nime logiraamatusse kirja. Tänud!
Kui Miki poleks halastanud, otsiksin tänaseni. Tänud, ülikaval peidukas.
Leitud. On sel peitjal ikka hea geosilm :P. Aitähh
Oi see oli alles lahe aare! Õnneks on mul neid lemmikupunkte terve hulk tagavaraks, võib nuffi-tuuri julgelt jätkata :)
Seisime nullis ja mediteerisime päris pikalt, aga midagi väga tarka pähe ei tulnud. Tegime ka mitmed auringid nii päri- kui vastupäeva kuni pea ringi käima hakkas ning siis järsku peatus pilk esialgu võimatuna tundunud kohas... ja seal ta oligi! Nutikas! Tänud vahva elamuse eest!
Olin siin juba korra detsembrikuus käinud ja umbes 10 minutit uurinud, aga kuna tookord oli väljas jube koerailm, siis jätsin pooleli. Üks kahtlane koht jäi küll silma, aga vaist ütles, et küsiks ikka ennem peitjalt täpselt järgi-pärast jama kui palju.Üllatuseks selgus, et seal seda aaret ikka tõesti ei ole. Kuigi isegi täna vaatasin, et keegi on ikkagi sealt üritanud otsida, sest see asjandus liigub kahtlaselt. Täna siis peale E.L.L. aarde juurest tulemist hakkasin tähelepanelikult uurima ja seekord jäi üllatavalt kiiresti üks kahtlane detail silma. Kui selle lõpuks kätte sain, siis algul vaatasin, et EI see ei ole õige asi. Aga kui olin seda näppude vahel keerutanud, siis tuli selgus majja-see ongi täpselt see, mille pärast sai tulla. Kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis peab ikka olema nutti, fantaasiat ja jumal teab mida, et selline asi valmis nikerdada.Ühesõnaga kellassepa töö :D. Läksin siis tuulevarju, et nimi kirja panna.Avasin selle ettevaatlikult kuna eelmisest kohast oli värskelt meeles halb üllatus ja ei tahtnud kohe autosse viia. Õnneks ühtegi "külalist" seal ei varitsenud, aga see oli asja hea pool.Hullem aga selgus siis kui raamatu kätte võtsin. Kõik see oli kapitaalselt läbi ligunenud ja nägi üsna trööstitu välja. Logimisest ei olnud enam juttugi.Pidin juba peitjale helistama, aga siis mõtlesin, et proovin päästa veel mis annab. Viisin kogu selle kraami autosse, keerasin kütte põhja ja grillisin seda logiraamatut siis oma 20 minutit.Ikka leht lehe kaupa ja kokkuvõttes sai väga hea.Algul arvasin küll, et sellest enam elulooma ei saa, aga läks õnneks. Miks see vesi seal konteineris oli, ei tea.Tegelikult peaks selle minigripi samuti välja vahetama, nägi teine üsna närb ja väsinud välja.Otseselt auku ei märganud, aga arvatavasti sulgur enam ei pea. Nii see päev lõppes ja enam Raudemetsa männi juurde ei jõudnudki.Eks teinekord :) Igatahes veel kord nuffile tänud sellise üllatuse eest ja see pole veel kõik.Avastada on ikka oi kui palju.
Algus oli paljutõotav, sest olime siiani kõik aarded tänase päeva jooksul leidnud. Mitmetes aaretes oli null siia-sinna olnud. Nüüd siis esimene [nuffi] aare. Teades peitja konkreetsust ja kriitilist meelt, arvasime, et aarde null on väga paigas. Kui sealt aga midagi ei leidnud, siis otsisime ka eemalt. Aga loobusime üsna pea, sest mõistus peitja kohta ütles siiski muud. No ega siis enam polnud muud, kui tuli hakata kõiki võimalikke ja võimatuid kohti nullis läbi vaatama. Ja just siis, kui tahtsime käega lüüa, hakkas mind üks huvitav detail paeluma. Ja seal see oligi! Väga nutikas! Meeldis väga! Aitäh!
Kui meie tee siit aardest juba mööda viis, siis tegime ka peatuse. telefoniga otsimisel oli esialgne sihik veidi paigast ära ja seega sai juba väga hulle tempe tehtud. Õnneks otsustas meie gps veel üheks hetkeks pildi ette võtta ning aitas koordinaadi paika timmida, selle abil sai Margus nägijaks ning vahva aare leitud. Kiitus peitjale!
Ikka omajagu olen Türil asuvast Aljošast mööda sõitnu ja samas endalt küsinud: kui palju selliseid veel püsti on? Täna tegin lõpus ometi peatuse Aljoša juurese. Null paika ja veidi ringi vaadata. Seejärel aare välja võtta. Aitäh.
Siin just palju võimalusi ei olnud kuhu midagi peita, aga ei olnud ka nii, et jalutad laisalt ligi ja selja tagant vasaku käega rabad topsi. Hea peidukas, kiituskirja väärt!
Käisime Türil õunapuud ostmas, aega jäi üle natuke, tuli meelde Anne Aljoša. Ütleme nii, et ei olnud just esimene koht kust otsisime, hea peidukas, isegi väga hea. Maskeering väga täpselt piiri peal, peab väga tähelepanelik olema, et märgata, kui natukene veel märkamatuks muuta, ei leiaks keegi. Ja loomulikult peab kohale minema kotiga kus erinevad abivahendid, sest kunagi ei tea mis tööriista järjekordsel Anne aardel vaja peaks minema, ei saanud ka meie seekord ilma. Tänud peitjale!
No selle aarde juurde minnes ütles Priit mulle ma sulle vihjeid ei anna. Ma vastasin ei tahagi, hiljem aarde juures sain aru miks, sest peidukas oli väga kaval. Siin suutsin Priidu närvi ajada kuna leidsin selle väga kiirelt ja ilma vihjeta. Anna taas tänud sulle:)
Õhtu viimaseks jäi seekord mälestusmärk. Luurasime algul kõiki valesid kohti, aga siis õiget objekti vaadates jäi aare päis ruttu silma. Jälle ülihästi sobituv ja andekas aare, aitäh!
Keerasin korraks koduteelt kõrvale ja võtsin suuna Türile. Rohkemaks polnud täna aega, kui Minu Aljošat külastada ja logida.
Tänud aarde eest! Kavalalt peidetud:)
Natuke vesisest ilmast hoolimata valmistusime tõsiseks otsimiseks. Kui Aini silm pika otsimise tulemusena aarde peidukohta märkas tõdesime mõlemad, et tegemist on tõepoolest väga lihtsa, aga nutika lahendusega. Täname väga!
Ma ei tea mitu korda ma siit varem mööda olin sõitnud enne kui ükskord selle monumendi avastasin. Peale seda vaatasin iga kord siit möödudes kuju ja mõtlesin, et huvitav miks siin veel aaret pole ja et võiks kunagi kinni pidada ning mälestusmärki vaatama tulla. Siiani oligi see vaid plaaniks jäänud aga õnneks oli nüüd põhjus kinni pidada ja lõpuks ometi lähedalt vaadata seda kuju.
Uurisime siit- ja sealtpoolt, mina üritasin gepsus täpset nulli tabada kui Elve hõikas, et tal leitud. Kaval värk tõesti, ma sinna polnud veel taibanud vaadatagi. Tänud!
Nuffireede, kaheksa tundi kvaliteetaega Järvamaal! Pärnusse jõudmise aeg oli juba käes aga mina otsisin veel Türi servas mikroaaret. No ei ole mina oma pika elu jooksul ühtegi Aljošat või ühtegi teist kuju ja tema ümbrust nii pikalt uurinud ja silitanud... Selle päeva parima aarde tiitel kuulub sellele aardele, seda just tema sulandumise ja loogilisuse eest ning just sellise peidukoha võimaluse märkamise eest! Aitäh!
Lõpuks jõudsin nuffi aareteni. Kell 7 õhtul. Olin kindel, et siin läheb kaua, tundes juba nuffi käekirja, kuid huvitaval kombel ei läinudki. Peale lühikest ringivaatamist sain juba nime kirja panna. Imestasin veidi peidukoha üle, aga juba järgmisel päeval sain sellele ka seletuse. :) Tänud!
Märkasin peidikut üsna otsingute alguses, aga katsuma taipasin minna alles siis kui kõik muud kohad olid üle näpitud. Väga hea asukoht, hästi petab ära. Tänan.
Siin läks küll kiiresti, paari minutiga jäi üks "siia-peidaks-ise-ka"-koht silma ja edasi oli vaid logimise vaev. Lisan igasugu silte ja kiidan Nuffi oskust mittemidagiütlevat kohta täiendada aardekonteineriga. Seekordne kiirete leidude õnn ei jätkunud järgmiste aarete juures, hea üldse et õhtuks koju sai. Tänud peitjale!
Õige koht jäi päris kiirelt silma, uurisin küll seda, aga ei tundunud aardena. Päris kaua vaatasime valesi ja ebaloogilisi kohtasi kuni lõpuks teised aarde kätte said. Hästi peidetud.
Vaatad aardele otsa ning aru ei saa, et õige asi on. Selle asemel tuulasime lähedal ning tegime okkateraapiat. Lõpuks siiski saime ka aardele sõrmed taha. Nutikas peidukas, aitäh!
Kaaa aknast seda monumenti korduvalt vaadanud ja nüüd siis lausa süvatutvumise võimalus. Saime targemaks ja leidsime kavala aarde ka üles. Tänud peitjale.
Võttis ikka aega, kuigi osad meist näppisid ka varem õiget asja. Kohutavalt kaval peidukas. Aitäh!
Leitud ja logitud. Abivahendit kasutades saime ka aarde kätte:) tänud peitjale. Väga nutikas peidik:)
No üleeile vihmaga kimasin siit ka mööda, aga jama ilm ja veidi pingelisemaks muutuv ajakava ei võimaldanud siin siis otsingutele asuda... ja hea oli, sest ilusama ilmaga siin ikka palju ägedam. Kuigi olen siit lugematu arv kordi mööda sõitnud, pole seda puusliku seal märganudki. No ikka kaks-kolm tiiru tegin peale, enne kui midagigi lubama hakkas. No ja eks ma ikka enne näperdasin valesid paiku ikka ka. Aga teostuse eest kiitus... kaval jubinas ma ütlen!
[merme] ikka teatab kui siinkandis (või mujalgi) uus vahva aare on peidetud. Eriti kiidab [nuffi] aardeid
Mida siin oli eelmine kord mitte leida, jäi seekord arusaamatuks. Kõmpisin kohale ja nägin. Kättesaamisega läks nõks aega, sest oli teine päris kõvasti kinni. Aitäh!
Aega läks, aga lõpuks moosisime Aljoša ära ja saime nimed kirja. EVEJ
Aljoša seisis uhkelt lipu lehvides. Andsime au ja logisime. Tänud peitjale
Siin sai ikka jupp aega ringi luuratud, mõeldud ja nuputatud, et no kuhu see siinne nüüd siis peidetud on. Ei ole väga kohti ning need, mis on, on juba mitu korda üle vaadatud - ikka ei midagi. Siis aga Anna avastas midagi, kus võiks olla. Mina ei tahtnud uskuda, aga samas ei olnud ju ka midagi kaotada. Kuna aga see kontroll ei olnud nii lihtne, siis tuli väike abivahend tuua ning sellega aidates selguski, et voilaa! nii ongi. Vat nii käivad need asjad siin kandis. Ega ei osanud arvata, et see võimalik on, aga näe - kõik on võimalik, kui väga tahta :) Meie poolt suur tänu aarde eest! Nüüd oli aeg end premeerida ja sel kuumal ning niiskel päeval ujuma järve ujuma minna.
Esimene nuffi aare ja esimene, millel väheke teistsugusem teostus oli. Aitäh! :)
Natuke luuramist ja leitud oligi. Geniaalne ja kaval. Aitäh peitjale
Päev [nuffi]maailmas seistmes aare.
Milline üllatus siis [nuffi]’l seekord varuks? Sättisime endid täpselt nulli ja meil jäi neli objekti otsimiseks. Tuuseldasime kõik läbi. Ainus asi, mille leidsin, oli kellegi sinise peaga väike kööginuga. Kuna kahtlustasin juba kõike, siis silmitsesin seda nuga ka lähemalt, et äkki mõni trikk tehtud. Ei olnud trikki, täitsa tavaline nuga oli. Igatahes meie otsimised vilja ei kandnud. Mõtlesin siis, et kui me juba siin oleme, siis ilma leiuta ei tahaks nagu ära minna. Võtsin ennast kokku ja helistasin jälle peitjale, et äkki saaks mõne vihjepojukese. Sain teada ainult seda, et mingitest imelikest kohtadest pole mõtet otsida :D
No jätsimegi siis imelikud kohad kõrvale ja hakkasime ühte konkreetset kohta lähemalt silmitsema. Juba mõne hetkega jäi anomaalia silma. Kas tõesti siin? Jah, siin see ongi!! No jälle väga omapärane viis konteineri peitmiseks.
Me täname! Ei teadnudki, et selline kuju ka siinkandis asub.
Võtsin ema Paide bussijaamast peale ja siis jäi Nuffi Aljoša täpselt teele. Ema vedas fotokagi kohale, sest ega neid Aljošasid enam nii naljalt ei kohta. Kõigepealt keerutasin paar ringi seal, kuhu mu gps saatis. Aaret seal ei märganud ja vahetasin uuritavat objekti. Seal märkasin kohe õiget paika. Õnneks see aare sobis mu gabariitidega kokku - ei kättesaamisel ega tagastamisel ei esinenud ühtegi probleemi. Ema kommenteeris, et talle Nuffi aarded meeldivad. Ma nõustun. Aitäh, Anne!
Seni kuni mina otsisin vallutasid ülejäänud tegelased Aljoša. Aaret aga ei kuskil. Siis aga nägin, kus see võiks olla. Selleks ajaks tulid ka teised oma nõu ja jõuga appi, et aaret kätte saada. No ei tahtnud tulla. Lõpuks saime ikkagi aarde kätte ja logitud. Tagasipaneks käis kiirelt.
Sünnipäevad, eriti vanainimeste sünnipäevad on toredad asjad. Vohmid vöövahe head-paremat täis, jaurad juttu ajada, sööd torti paksu kihi peale ja siirdud siis objektile. Seal tundus hakatuseks, et geps oli kõige paksema torditüki võtnud, see oli veel uimasem ja juhatas puhta metsa. Mõne aja pärast läks kõigil pilt selgeks ja siis oli asi juba puhtalt delo tehniki. Logisime, ja siis selgus, et tagasipeitmine on veel hullem delo tehniki. Proovis Liisi peita - ei õnnestunud. Proovis Mamm - sama lugu. Proovisime siis Sassiga kahekesi - pärast pikemat pusserdamiste saime hakkama. Ja kui autosse ronisime, laekus juba järgmine ekipaaž objekti kaema. Tänud näitamast, terane aare ja - kui tavaline see on, et sõjas hukkunu ema maetakse mitukümmend aastat hiljem sellisesse kohta poja kõrvale?
Teel sõbrannale järgi tegime pisikese peatuse. Väga hea peidukas! ;-) Raamar kergelt niiske kuid mitte midagi hullu!
Olime juba loobumas, kui sai korra üle õla pilk tagasi heidetud ja üks kahtlane asi silma jäi. Nutikas! Logiraamat natukene märg.(Leke võis ka sellest tekkida, et "aardekast" polnud eelnevate leidjate poolt õigesti suletud.)
Siin tuli kaks korda käia, enne kui aare end kätte andis. Kahtlast kohta märkasin juba eelmine kord, aga siis sadas ladinal vihma ja kuna ei olnud päris kindel ka, et on õige asi, siis ei hakanud kangutama. Täna oli ilusa ilmaga juba kiire leid. :) Aitäh nutika aarde eest!
Tuustisime enne ikka valedes kohtades ka, kuigi nuffi eelnevad aarded peaksid selle välistama. Tiirutasime ümber kuju ja karuonul oli jälle teravam silm, mina ei näinud eelnevalt isegi paarikümne cm kauguselt midagi :D Täname ja kiidame ja soovitame!
Kui ninapidi juures oled, siis aru ei saa, et Aljoša pole üldse mitte samast puust tehtud poiss. Õnneks võtsime oma ninad valedest kohtadest ära ja astusime sammuke eemale. Sellest oli kasu ja kaval peidukas reetis ennast. Aitäh vahva lahenduse eest :)
Pärast Türil kohtumist tuli nuffi minuga seltskonnaks kaasa. Kui eelmise aarde juures kulus mul tund aega, siis siin kavala teostuse nägemiseks vaid minutike. Kättesaamine oli aga natukene keerulisem. Lisaks leiule sain teada kogu protsessi aarde tekkimisest ja muud põnevat. Edasi jätsime Aljoša Porschet valvama ja suundusime edasi. Aitäh!
Aarde leidmine on üks asi, ära tundmine midagi muud. Tuleb tunnistada et nägin aaret suht kohe kui nulli lähistele laekusin aga ikka millegipärast tuuseldasin igal pool mujal. Reio lõpuks ajas õigele asjale näpud taha ja sai ära logitud. Tänud!
Ajaloostopp aastast 1941 teel lõunasse. Kui siiani on nuffikad ikka parajat peavalu valmistanud, siis seekord oli 6 sekundi leid. Lucky day. Kaval sellegipoolest.
Aitäh, minu geopeitus ja minu head peitjad, et panete mind peatuma kohtades, mis muidu linnutiivul mööda vuhisevad ja vaid õige viivuks vilavalt vaatama sunnivad. Ilmas on nii palju paiku ja objekte, mille juures tasub vähemalt korraks käia kiirustamata, ilma autota ja seegi ainuke kord süveneda. Nii läinud täna ka siingi.
Marjel oli aare leitud, seega sain tema Aljošat omapäi otsida. Kui kohustuslik tiir peitja, Sinu Aljošale peale tehtud, silmasin ka aaret. Abivahend oli gepsu küljes, sain aarde muretu liigutusega kätte. Logi kirjas, mõnus soe tuuleiil nauditud, võisime seigelda edasi Paide poole. Sest just sealt olid eksikombel tellitud Rapla Pizzakioski pitsad. Tund kauem ülitühje vatsu kannatamist ei seganud õnneks aardeleidu ega vääranud siinset peatust.
Aitäh minu Annele tema Aljoša eest! Aardega kõik tibens-tobens.
Kiire peatus ja lahe teostus.Silma jäi kohe ,aga oli ikka vaja mujal kah tuuseldada.Tänud peitjale!
Olime A-ga siin plaani pidanud...peitmise plaani ikka, aga no mitte ei jõudnud tegudeni, ikka jõudis Nuffi ette, taaskord ;). Täna ringlesime ümber nulli kui molekulid ja poleerisime kõik ära, enne kui autogrammid kirja saime, sheff värk.
Tänud!
Võib öelda, et selle pärast tasub isegi Tartust kohale tulla. Ringe tegime ikka mitu. Ei saanud me abi ei gepsust ea maa-ameti kaardipildist. Ikka pidi käe külge panema, et erinevust märgata. Pärast oli kraevahe kuuseokkaid täis. Kiidame osavnäppu!
Aastakümneid siit mööda sõitnud, kuid juures käinud vaid kord enne aarde tekkimist. Nüüd siis läbi vihma, pastakas peos taas siia. Ei tundunud suurem asi perspektiiv, sest okkalisi mikrot varjama oli siin hulgi. Märjad oksad ei ahvatlenud, nii tuligi Maa-amet appi võtta ja siis oli selge, kus kivi all vähid asuvad... Aitäh!
Geopeitus on mulle tänaseks juba üsna palju sellised monumente tutvustanud, mille olemasolust ma varem isegi kuulnud polnud. Ja teeb seda jätkuvalt, sest ka siinne Aljoša oli mulle täitsa esimest korda näha. Ning kui need varemnähtud kivist kujud on olnud pigem vanakoolikad, siis siin on Anne võtnud vaevaks valvesõdur hoopis ühe eriti peenikese karbiga ära tähistada... Minu poolt aitäh nii senikäimata kohta kutsumise kui hästipeidetud aarde eest, saime mõnusa hommikuse kiirsutsaka :).
Olin valmis pikemaks otsinguks, kuna tundus kohana kuhu saab parajalt õela nano panna ja ei midagi muud. Siiski oli Anne suutnud täiesti hea koha valida ja leid tuli mõne sekundi jooksul. Lihtsalt vedas seekord :) Tänud peitjale!
Oi kaval oled Nuffi, et mitte öelda salakaval. Ikka sai otsitud ka. Seda mälestusmärki on nähtud ju küll ja küll aga juures polnud kunagi enne käinud. Nüüd sai läbi vihma mindud. Eks küüned, et mitte öelda pastaka, sai taha Kadri. See peale deporteerisimegi ta ära Tallinnabussi peale. Me Marianniga läksime Ringhäälingu Muuseumisse öövaatamisele. Muuseas huvitav oli. Muidu oli ka tore. Mina tänan.
Olen sealt ikka mõned korrad mööda sõitnud, aga seda objekti pole varem tähele panud. Aardeleid tuli kiirelt, väga meeldis. Aitäh!
Nagu reisi algul, nii ka lõpus - jälle Anne aare. Väljavaade leida tundus küll väike, kuid peale mõningast uurimist sai leitud. Tänud aarde eest!
Koht oli teada, tuli ainult kohale sõita ja otsima hakata. Natuke saime ikka tuuseldada, aga üles leidsime. Tänud.
FTF kell 16.27- mälu järgi... Otsimist ja tuhlamist oli piisavalt- lõpuks adusime ära aarde iseloomu- ja nimed said kirja pandud. Tänud :)
Väike geotuur kesk-eestisse. Esimeseks skooriks sai aare nimega "Lumeingli". Seal saime ketsid kohe läbimärjaks. Aljossa juurde jõudsime ikka hiljem. FTFi püüdmist ei osanud mina oodatagi. Mõtlesin et järjekordne aare...no teeme siis ära. Andres oli asjaga vähe rohkem kursis ja ergutas mu lootusi, et siin on reaalne FTFi lõhn ju küljes! Täpset kella aega ei mäleta aga Taneli arvutuse kohaselt võis küll ftf kell 16.30 paikku kirja minna ! Tore !
Ilm oli suurepärane ja kange tahtmine oli tsikkel jalutama viia. Kuna kerget FTFi lõhna ka oli tunda, siis saigi selline suund valitud. Arvasin, et selle otsimisega läheb peitjat arvestades pikalt, aga tegelikult läks üllatavalt kiiresti. Tegin tiiru ümber nulli, võtsin aarde ja panin kell 19:05 teise logi kirja. Selline kahe minuti aare :) Esmaleidjad olid 2,5 tundi varem ära käinud. Täitsa vinks-vonks teostusega jõukohane aare, sobib ilusti oma kohale ka :) Aitäh peitjale.