Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Stardipauk Mega nädalavahetuse ametlikule algusele antakse Laagi Jõekääru pargis 1. juulil 19.00-21.00 (loomulikult võib jääda ka kauemaks, öörahu algab kell 22:00).
Pargis on mõned piknikulauad ja grillid ning kutsume teid kõiki veetma mõnusat õhtut vanade ja uute sõprade seltsis.
Meie poolt on grillsüsi ja grillvardad liha jaoks. See, mida grillile panna ja mida juua, võtke ise kaasa. Laagris on mitu poodi, niiet söögi-joogi hankimisega ei tohiks probleeme olla. Üks eraldi grill on reserveeritud tametoitlastele/veganitele.
Kuna tegu on avaliku kohaga, siis alkohol on KEELATUD.
Sündmusel on võimalik kätte saada ka enda registreerimispakett.
Ootame teid!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6J74D
Logiteadete statistika:
50 (100,0%)
0
2
0
0
1
15
Kokku: 68
Vedas, et ei vedanud end sinna Tere Eesti "on on vähe juua" üritusele, mille kellaaeg muutus, koordinaadid lausa mitu korda ning tagatipuks peitja ise ei ilmunudki kohale :P Vedas, et päris Eesti tervitussündmuse korraldajad asja täie pühendumusega võtsid. Hästi organiseeritud suursündmus näitas klassi juba parklas, kus kollases orgunnisärgis tuttav nägu sobiva parkimiskoha kätte näitas. Ka kõik muu sujus libedalt, kuigi juba siia oli kohale tulnud enneolematult suur georahvahulk. Registreerimispakikestega seonduv pakkus täiskohaga tegevust päris mitmele nobenäpulisele näitsikule, varasemast ettevalmistustööst rääkimata. Kiiduväärt mõte enne megajaani selline tervitamine korraldada - annab aega igas mõttes õigele lainele saada ja põhisündmusel siis juba kohe aktsioonis olla. 100% kordaläinud plaan, suur aitäh suure vaeva nägijatele!
Tuttavamatele GP kasutajatele lisaks nägin siin esmakordselt ära ka teise Esko (õigupoolest küll esimese) - varasemalt olin enda geonimekaimust vaid kuulnud. Gruppe rõõmsate inimestega jagus kogu muruväljakule ja iga grupp sai pidevalt täiendust. Ülerahvastatuse momenti ei jõudnud siiski tekkida, sest ega geopeiturid ju pikalt paigal püsi kui ümbruses ohtralt leidmata aardeid!
Saabusime siia otse üle Baltikumi tõukeratturite sündmuselt. Seal läks kauem, seega alguseks kohal me siin polnudki. Aga meil polnud ka kiiret, sest regimispaketid olid juba varem kätte saadud (pärast seda kirjutanuna selgus muidugi, et Marje sai need ikkagi siin kätte. Vabandan puukborreliooni kajustustest tingitud mäluhäirete pärast ;-P) Jutustasime oma tuttavatega, tutvusime uute eestlastega ning ka mitme välismaalasega. Lohutasime ja innustasime väsinud kaaskorraldajaid. Alkoholi ei tarbinud, ei näinud ka teisi seda tegemas. Oskame olla küll, kui on vaja (ja auto piirab) :-)
Regimislauas käis kibekiire töö, vabatahtlikud jt korraldajad tegid tubli tööd. Välismaalasi saabus murdu, kohalikke samuti. See mõte, eelsündmus teha ja sellega ka regimispakettide kätteadnmist hajutada, oli väga nutikas. Ja mis saab kellelgi veel ühe suursündmuse vastu olla. Ikka parem, kui samal ajal pealinnas välismaalaste korraldatud alternatiivsed lühikohtingud.
Olime siin päris kaua. Oli tore. Oli lõbus. Ootame veel põnevamat ja "suuremat" homset! Aitäh korraldajatele ja organisaatoritele!
Nüüd lähme teeme Väänas kaugelt ja vähemkaugelt tulnutega väikse äfteka, et homme õiges vormis olla :-D Võib auga nimetada tänaseks neljandaks sündmuseks ;-)
Tõukerattaürituselt tervitusüritusele tuli loomulikult sõita läbi rohkem ja vähem teele jäävate aarete. Samuti käia Laagri Maksimarketis, et suunduda seejärel otse Laagris toimuvale üritusele. Loogiline, eks? Kuidagi suutsin ma selle käigus ära käia peaaegu Vanamõisas ja samuti Tallinna piirides. Lase veel maakad linna lahti...
Igatahes umbes kaheksaks ma kohale jõudsin ja põrutasin otsejoones geoparklasse. Üllatus-üllatus: üritus oli nii populaarne, et isegi mitte-just-väga-parkimiskohad olid täis.
Üritus ise andis veidi aimu, mis järgmisel päeval toimuma hakkab: nii palju välismaiseid geopeitureid polnud mina veel näinud. Sain oma pakikese, sain geojutud aetud, sain potentsiaalse ööbimiskoha broneeritud (jess, aitäh Marjele!) ja sain Nuffi poolt ümaraks toidetud. Ja samal minutil, kui korraldajad viimastena lahkusid, saabus ka ülejäänud tiim kohale. Perfektne ajastus. Oli tore, aitäh!
Kodus olles oli laiskus peal aga siiski õnnestus ennast kodunt välja peksta enne kui sündmus läbi sai. Auto jäi eemale aga rahvamass jäi juba eemalt silma. Ja siis hakkasid juba tuttavamad näod massist silma jääma. Aitäh!
Algas meie nädalane tuur Tallinna taguseid aardeid otsides. Haakisime endale sappa ühed poolakad, kes nagu meiegi otsis juurdepääsu pargile. Kohtasime vanu tuttavaid ja sai koostatud plaan järgmise päeva koopaste külastuseks.
Minu tervitamise üritus kujunes rohkem Poku elustamise ürituseks. Sain eelmisel päeval mitmelt peiturilt kõne, et Poku on uhkeks läinud ja keeldub suhtlemast. Kõige hullem oli see, et olin matkal ja ei saanud midagi teha. Ainuke, mida ma teha sain, oli mõelda ja seda ma ka muidugi tegin rohkem, kui vaja oli. Suutsin ennast 24 h jooksul lolliks mõelda. Mõtlesin, kuidas ma Pokut lahti saen jne. Õnneks tuli ürituse päeval kõne Marjelt, kes raporteris, et nemad koos Paavo ja Liisiga suutsid Poku jälle suhtlema saada. Tänud ja veel kord tänud. Üritusele sõites otsustsin Poku juurest läbi sõita ja vaadata, kuidas ta elab. Nüüd ootas mind ees halb üllatus. Poku hakkas jälle pirtsutama. Kimasin ruttu üritusele ja otsin üles koodimurdjad. Neilt sain teada, et ainuke, mida ma teha saan, istuda Poku kõrvale maha ja hakata numbreid kruttima. Appiii, 10 000 numbrit. Minu üritus kulgeb täna Poku kõrval. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Vestlesin siis Miki ja Tunkiga, kes polnud seda aaret veel otsinud. Nemad lubasid minna asja uurima ja mina rallisin Bauhofi, et veel enne poe sulgemist üks lukk haarata. Hetkel, kui ma just lukku valisin, helistas mulle Miki. Sõnum oli hea. Kood on jälle murtud. Nüüd kähku uus lukk paika ja üritusele. Nüüd sain hea üllatuse osaliseks. Kilekoti jaotamise letis sain Liisilt kilekoti, mis oli mõeldud vabathtlikele. Mina ja vabatahtlik? Äge. Aga kuna ma olin endale ostnud ka paketi, siis olin nüüd kahe kilekoti omanik. Üritus kujunes mõnusaks lõualõksutamiseks, kus sai tuttavad näod üle vaadatud ja ka mõned nimed ja näod kokku viidud. Suured tänud koraldajameeskonnale ürituse eest.
Käisime tervitamas ja saime oma nännipakid kätte.Grillima polnud plaanis jääda,pokerruni ajalimiit pressis peale.Tänud !
Mina, Tuhkatriinu, sain kõik oma tööd valmis ja jõudsin ka veel esmaspäevaseid asju ette teha. Kell 16 meenus alles, et Pokker Run koordinaadid peaks olema avaldunud. Kuna sel korral polnud ballikleiti ja kristallkingi vaja, siis ei ilmunud haldjat ka, vaid pidin ise võluma excelis mõne klahvi klõbistamisega numbrid telefoni jaoks sobivaks. Kiirelt haarasin printerist väärtusliku info ja tormasin bussile (turvakinga seejuures ei kaotanudki).
Sõidu ajal toksisin järjekindlalt koordinaate kaardile - lubatud 12 asemel oli neid kokku lausa 15. Väänasin kodutee Katariina käigust läbi - endal polnud õrnemat aimugi, mis see on, mis mulle silma peaks hakkama. Ega ma seal mugumassis väga kuhugi vaadata ei julenudki, kehitasin õlgu ja mõtlesin, et küllap see punkt oli mõeldud turistikana, et MEGAlised saaks suveniire osta.
Erki mölutas sajaga (vähemalt nii mulle tundus - ei ole ikka alati nii, et mehed peavad naiste pärast ootama, kui kuhugi minek :D), taustaks kostumas tüütu vigin "kohe hakkab sündmus pihta, me jääme hiljaks". Mingil hetkel istusime lõpuks ikka autosse (osadel geopeituritel oli selleks ajaks esimene grill juba valmis). Aga suures jutustamise hoos sõitsime õigest teeotsast mööda ja siis tundus mõistlik juba boonuse juurde minna. Jätsime auto tee kõrvale parklasse ja suundusime jalgsi nulli suunas ning siis märkasime, et üks auto on umbes seal, kus peaks null olema. Ilmselt jagatakse seal ümbrikuid! :D Oi, kui naiivselt rumal mõte! Tegelikult olid seal kummikutest vett välja kallamas thunder, ingrid, metroo ja lepalind. Saime mõned vihjed.. Aga me olime teadlikud ka ju väljendist "pokker face" :D Seega asus Erki siiski maaalust käiku vallutama (mina jäin kõheda koopasuu juurde oma hirmudega võitlema) ja tuli mõne aja pärast sama targalt tagasi, sest me ei olnud millekski selliseks valmistunud - meil polnud isegi taskulampi kaasas, muust rääkimata.
Ning siis oli kell korraga nii palju juba, et pidime tormama, et mitte sündmusaardele lootusetult hiljaks jääda. Rahvast oli nii mitmes eripaigas puntidena, et jäi mulje nagu platsil oleks mitu erinevat üritust.
Rääkisime mõne sõna siin ja seal ning panime oma nimed sündmuse logiraamatu õige mitmendale leheküljele kirja.
Seejärel kohtusime Janariga, kes pakkus maasikaid ja räägis linnapoku "isetegevusest" ning soovitas logima minna, kuna asub lähedal. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et see ka üks pokkeri koordinaat on. Aitäh kutsumast ja toreda sissejuhatuse eest elamusterohkele nädalavahetusele ;)
Polnud varem ühelgi geoüritusel nii palju rahvast näinud. Mõistliku suurusega autoparkla oli täpselt enne mind täis saanud, seega kiirelt kupatati mind hoopis teise parklasse. Esimeseks sooviks oli kinni püüda mõni tuttav nägu, neid õnneks jagus pea samapalju kui võõraid. Enda kaasavõetud grilli ma tulele sokutama ei hakanud kuna paistis, et soovijaid mitukümmend korda rohkem kui grille. Tarbisin siis hoopis oma alkovabasid õllesid ja olesklesin erinevates seltskondades. Paki kätte saamine oli mugav - piisas vaid silmside üksteist tundva geopeituriga ja peagi ulatatigi mulle kotike. Enne õhtu lõppu haarasin kinni huvitavast võimalusest minna moori juurde aftekale. Seal sain ära realiseerida enda kaasavõetud grilli, nautida head seltskonda ja lõõgastuda maitsva õlle abil. Aitäh, sellega lõppes minu 6. geopäev.
Vurasin rattaga mõnusalt ühelt ürituselt teise. Ilm oli super. Margus oli enne juba kohal. Aitas kaubikuga asju kohale tassida. Tervitamise üritus oli mõistlikult lühike. Nähtud sai hulga tuttavaid ja võõraid nägusid. Kaits pakkus lahkelt Dixi tehtud viineripirukaid. Maitses imehästi! Avastasin hulgi rändureid. Klõpsisin mõned pildid. Sain koti nänniga kätte, mida polnud vaja küsidagi. Nii armas, aitäh Liis! Natuke kiikusin, natuke sõime ja vurasin rattaga koju, et homseks välja puhata. Tänud!
Rahvast oli mega palju, nii tore! Liis pistis mu kotikese kohe peosse, ma ei pidanud kuskil seismagi. Kui kõik tuttavad teretatud-kallistatud, siis suundusin grilli lõhna poole. Leiutaja kahvlitaktika müüs end nii hästi, et otsustasin seda järgida st et, kuhu aga läksid - kõik midagi pakkusid. Tore kohting oli, tänud korraldajatele!
Ütlesime tere, saime pakid, panime logi kirja, natuke olime ja läksime edasi pokkerrunnitama. Tänud!
Vanamõisa poolt lähenedes olid teetöölised lähenemise eriti keeruliseks teinud. GPSi soovitatud teele lubati ainult ehitaja sõidukeid ja järgmiste kahe valiku ees ilutsesid tupikumärgid. Proovisin siis kolmandat teed ja sain tunda teeplaneerijate viha liiklejate suhtes. Kümmekond kilomeetrit tuli sõita enne kui tagasi sain keerata. Vahepeal oli juba kange kiusatus üle suundi eraldava mururiba tagasi keerata. Lõpuks siiski õnnestus kuidagi kohale saada. Järgmine katsumus oli parkimiskoha leidmine, lõpuks õnnestus seegi ja sai üritusele mindud. Sai vanade ja uute tuttavatega juttu aetud ja ka oma registreerimispakett välja võetud. Üllatavalt heaks taktikaks osutus kahvel käes ringi käimine, päris tihti pakuti sinna midagi otsa :) Kui juba suurem osa rahvast oli lahkunud, siis suundusime ka mõne lähema aarde järgi. Aitäh peitjale.
Käisime ka tervitussündmusel. Päris muljetavaldav hulk geopeitureid oli end kohale vedanud. Kõige rohkem hea meel oli mul atrivsolapit näha, kes on aktiivsest geopeitusest tagasi tõmmanud. Kui jutud kõik räägitud, läksime lauri poole, et hommikul põhisündmuseks varakult valmis olla.
Ei ole võimalik kohtuda oma kandi lähemal, kui teises Eesti otsas. Saime tuttavaks Kaksikmaoga ning veetsime mõnusalt aega, kuigi jõudsime kohale hiljem, kui planeerisime. Aitäh!
Võtsime nänni vastu, ajasime pisut juttu ja läksime pokkeri kätt hankima. Palju rahvast oli, kõik tundus sujuvat.
Kui saaks, oskaks ja suudaks, siis võiks vist küll romaani kogu sellest suurest teekonnast valmis kirjutada. Kuna aga seda ei saa, siis teeme "lühikokkuvõtte".
PROLOOG. Seitsme maa ja mere taga, mitmeid aegu tagasi, elas õnnelikku muguelu neiu nimega Mai. Ei teadnud ta miskit plastkarpidest mätta all, marruajavatest GPSidest, jalatseid neelavatest kakakraavidest ega lõbusatest kaaspeituritest. Juhtus aga nii, et kohtas ta geopeiturit, kel oli nii tehnikanutti kui mikrokarbi otsimise kannatlikkust. Õpetas ta selle selgeks Mailegi. Teed läksid aga lahku ning geopeitumine ilma GPSita ja kaaslaseta tundus vaevarikas. Maist sai mugu. Miskit nagu sügeles näppudes, aga mugugeenid olid geokutsungist tugevamad. Aastad möödusid, geouni jätkus, kuni Mai tee ristus Liinaga. Ei tea, mis keemiline reaktsioon see oli, kuid geopeituse geen avanes ning tulihingeline geopeitur oli lõpuks koorunud.
ESIMENE KUNI NELJAS PEATÜKK - Seiklused geopeitudes. Minu suured seiklused koos Liinaga Eestimaa aardeid avastamas. Lisalugemine: http://www.geopeitus.ee/?p=420&u=amazzony
VIIES PEATÜKK - Kohtumine JPBarriga. Oli kuum suveilm juuli alguses, kui JPBarr astus karja laste ning nende kasvatajate ette ja seletas neile, mis asi on geopeitus ja kuidas seda lastelaagris läbi viiakse. Mina vaatasin veidi igavlevalt ringi, sest mulle oli see tuttav teema. Lõunapausi ajal astusin JP juurde ning juttu geopeitusest jagus kauemaks. Salamisi mainiti ka Mega ürituse võimalust. Sündmusaare, mis see veel on, kordus mu peas. Koju jõudes oli aeg end harida. Teadmised omandatud, sai mõeldud, et peaks mõnel osalema. ... Läks nii, et lõpuks enne Mega sündmust, olin osa võtnud täpselt ühest sündmusaardest. Kuid see ei takistanud mul olemast Mega Estonia orgatiimi liige.
KUUES KUNI ÜHEKSAS PEATÜKK - Mega Estonia ettevalmistus. Ropp töö ja vaev orgatiimi poolt. Veri, higi ja pisarad. Müts maha kaaskorraldajate ees, kes andsid endast 110%, kui teatud hetkedel minu panus ettevalmistusperioodil nõrgaks jäi.
KÜMNES PEATÜKK - Tere tulemast! Vaid päev enne suursündmuse avapauku olid suurepärased vabatahtlikud Mariann ja Maris ning orgatiimi liikmed Liis, Kadri ja ka mina lõpetanud registreerimiskottide pakkimise. Sajad ja sajad kotid vajasid vastavalt tellitule täitmist. Kui enam ei jõudnud, leidsime ikka jõudu, et kõik 500+ kotti Mega külalistele valmis seada. Loendamatute kuude pikkune eeltöö oli lõppenud. Kogu tiimi ettevalmistustöö hakkas lõpule jõudma. Oligi käes kauaoodatud 1. juuli 2016, mil GeoJaanipäeva eelsündmust hakkasid väisama sajad nii kohalikud kui üle maailma kokku tulnud välismaa geopeiturid. Telk sai püsti, vabatahtlikud ja orgad selle alla kokku kogutud ning meie olime valmis! Milleks me valmis pidime olema, seda ei osanud meist keegi tegelikult ette näha - ärgem unustagem, et tegemist oli Eestis esimese sellistes mastaapides sündmusega. Inimesi hakkas tulema aina rohkem ja rohkem. Nagu lõpuks selgus, kahe tunni jooksul jagasime pakid kahesajale inimesele, kuid pargis kokku tipphetkel oli kindlasti vähemalt 300 geopeiturit. Ma pean kiitma kõiki megatublisid vabatahtlikke ja orgatiimi liikmeid, kes said masinavärgi kenasti tööle ning tänu kõikidele panustajatele läks asi väga hästi tööle. Alguses veidi väreledes, kuid hoogu kogudes aina kindlamini. Peale paari tundi tööd oli higipunn otsa ees ja väsimus kontides, kuid suurema massi lahkudes tegime ka ise väikse grilli, täitsime kõhud hea ja paremaga (mida ka välismaa peiturid meile lahkelt jagasid), pakkisime viimased asjad järgmiseks päevaks ning sõitsime kõik väsinult kodu poole, et juba vähem kui 9 tunni pärast taaskohtuda Vanamõisas.
ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK (jätkub järgmise aarde juures)
Paar päeva tõsist ringisebimist ja juba hakkaski avasündmus peale. Kotid olid meil neljapäeval kokku pakitud, aitäh Marisele ja Mariannile, kes organiseerijatele pakkimisel abiks olid! Kohapeal läks juba enne õiget aega (noh, tegelikult polnud meil kella vaatamiseks eriti mahti) suureks kaoseks, sest alguses polnud meil mingit süsteemi ja pakkide otsimine võttis aega. Lõpupoole tekkis korralik süsteem ja asjadega läks oluliselt rutem. Kui siis pakisaajaid enam juurde ei tulnud, selgus tõsiasi, et suurem osa oli juba lahkumas. Õnneks olid viimased vaprad eestlased veel jäänud ja saime meiegi oma rumala peaga kaasaostetud grilljuustu kiiresti soojaks tehtud, alla kugistatud ja koju järgmiseks päevaks valmistuma mindud... Oli tore tõdeda, et rahvast on palju. Ilm oli ka ilus. Aitäh kõigile, kes kohale tulid!
Tulime samuti teretama nii siit kui mujaltpoolseid. Juba parklates võis kohtuda nö imelikult käituvate inimestega, kes mupole sarnaselt autodest pilte tegid. Vandeseltslaslik naeratus tegi selgeks et muidugi pole mupo. Enamus suhtlusaega kulus ikka seniste tuttavatega suhtlemise peale ja tegime ka kohustuslikud grillitoimingud ära. Eriline gurmaanlik tervitus aga Nuffile grilljuustu eest
Tõesti vahva, et selline sissejuhatus plaaniti. Saime kotid kätte ja hoo sisse ning läksime edasi Poker Run-i tegema. See meenutas meile oma olemuselt veidi Igamehe Suveseiklust. Peale südaööd lõpetasime! Aitäh Marjele ja Paavole, kelle lahkel loal saime nende aia samblasel rohul telgi püstitada ja kosutava une magada enne ülikuuma päeva Vanamõisas. Aitäh kõigile!
Tere Eesti! Tere Harjumaa! Tere Laagri! Sissejuhatus Mega üritusele väisatud. Suutsime kätte saada oma nänni (Marise kaelapaela temaatika jäi minul küll märkamata - minu arust olid kõigil sinised, ...nimesildid võisid olla erinevad?) ja okupeerida pooleldi ka ühe grillimiskoha.
Päev jätkus Poker Runi boonuskaardi saamisega maa alt ning Moorimajas lõkke ääres toredate geoinimestega. Aitäh!
Enne MEGA ütles Eesti kõigile peituritele ka Tere tulemast ning jagas soovijatele kätte nende särgid ja registreerimispaketid. Kaelapaelu oli seal pakettide juures erinevaid, nt korraldajatel kollased ja vabatahtlikel sinised, VIP-idel punased ja külalistel valged… Mu meelest väga hästi lahendatud jaotamisemõte, ei tekkinud isegi korraks segadust arusaamisega kes on kes :).
Aitäh korraldajatele, peiturid said siit koos sündmusleiu ja vajalike esemetega ka mõnusa õhtu soojas suvises pargis :). Ning korraldustiim ise natuke lõtku järgmise päeva hommikul kättejagatavate pakettide arvelt, tublilt plaanitud ;).
Otsustasime parkimiskohad teistele jätta ja nii me mõnusa õhtuse rattasõidu saime. Algul oli jube palav ainult, eriti kui hoogsalt nännikotte sorteerida ja jagada. Hiljem sai ka mõnusalt geojuttu aetud. Aitäh, ei suuda juba homset üritust ära oodata!
Meie esimene sündmusaare. Sai nänni, sai süüa, sai juua, sai lobiseda...Kogemusena ka linnuke kirjas. Sattusime ühte lauda lätlastega, kellega veel hiljem paari aarde juures kokku põrkasime. Hiljem kolisime ühte lauda omakandi inimestega (Pagarid) ja tutvusime Kamardikuga. Tänud :)
Tore oli näha nii paljusid peitureid ühiselt grillimas.
Arvasin, et sellest saab mu esimene sündmusaare aga kuna pool tundi varem toimus tõuksidega ränduritega kokkusaamine siis põikasin sealt ka läbi. Nii, et ühe päeva jooksul lausa kaks sündmust - pole paha! Rahvast oli päris palju aga ma kauaks ei jäänud seekord.
Vähemalt kodumaise mega lõhn on meil nüüd juures. Kõigil uued särgid seljas. Lisaks sellele sai vanemale Eskole tutvustatud ka uut Eskot. Üks peab ju ikka olema, kaks on ka tore. Rohkelt igasugu seltskonda. Selle kanadaka/Soomestunu nägime kah ära. Hilisõhtul jäi pilditibi veel "viilimisega" vahele. Täname!
Oli vinge üritus ja hea sissejuhatus homsele. Magama sain alles 2.00 öösel, oli ju aardeid vaja otsida veel:) kui teised kaasa kutsusid.
Pole midagi muud öelda kui, et vägev sissejuhatus MEGA-ks.
Enamus õhtust jagasime registreerimispakke, vahepeal üritasin Tunki käest välja pommida, kuidas ta mu aarde enne avaldamist leidis ning pärast kella üheksat jõudsime isegi grillide juurde. Kohtume homme jälle :)
Mis asi see on mis ajab käo võõrasse pessa munele? Mis asi toob kokku nii palju inimesi lähemalt ja kaugemalt maalt ühte pesapunkti kokku toob? Ei tea. Ilmselt loomalik tehisinttelekt.
Igatahes oli tore näha inimesi, keda pole lühemat või pikemat aega näinud. Suur elevus harg
Lahe algus on antud ja MEGA mõnusasti käima tõmmatud. Tore oli teiega, nii sõnnide, amburite, kaljukitsede kui muude peituritega. Homseni!
Ei saa öelda, et start väga tagasihoidlik oleks olnud. Grill tõmmati ikka rahvusvaheliselt täiega käima ja napilt saime enne öörahu tulema. Oli mõnus olemine.