Malla mõisat (saksa k Malla) on esmamainitud 1443. aastal. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena.

1620tel aastatel sai mõisa omanikuks Gustav Horn. 1651-54 lasi ta ehitusmeister Zacharias Hoffmannil mõisa püstitada esindusliku kahekorruselise barokkpalee, mis purustati Põhjasõjas 18. sajandi algul.

Peale Põhjasõda kuulus mõis von Löwenwoldedele, hiljem aga von Tiesenhausenitele. Põhjasõjas purustatud mõisahoone taastati 1770tel aastatel varaklassitsistliku kahekorruselise kiviehitisena.

Pärast 1880. aasta hävitavat tulekahju taastati mõisahoone vanade müüride põhjal suurejoonelise neorenessanss-ehitisena, mis valmis 1883. aastal. Hoonele tehti murdkelpkatus ning seda pikendati vasakust otsast kitsa galeriiga, mille lõpetas neljakorruseline sihvakas vaatetorn. Siseruumid kaunistati arvukate maalingutega. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Olga von Lwowski.

Mitu aastakümmet tühjalt seisnud ja tugevalt lagunenud hoone siirdus 1999. aastal eravaldusse, mil alustati selle restaureerimisega (www.mois.ee).

Kuid omanikul said rahad otsa ja tööd jäid seisma. Hoone pandi müüki ja 2014. aastal osteti mõis virtuaalse valuutaga teenitud tulu eest. Kava järgi peaks Risto Pietilä looma sinna bitcoini-keskuse, kus käivad koos maailma varakad bitcoini entusiastid. Hetkel igatahes kakleb omanik muinsuskaitsega ja pole mahti midagi seal ehitada.

mois.ee lehel pole aga mainitud et peahoones tegutses 1919-1965 aastani ka Malla kool. Tallide kõrval olevas hoones oli nõukogude ajal kauplus, kus käis ka Kunda rahvas ostlemas. Ja oi neid mälestusi mis selle kauplusega meeles on. Koos kompleksil silma peal hoidva mõisatöölisega otsisin kohta ja valisime sobivaks just selle hoone kus vanasti oli pood.

Ja kui Teil juhtumisi aega on, saate mõisa tare juures külastada Hobuvärava talu miniloomaaeda.Seal peaks olema linde,loomi,prrr... ämblike ja mida kõike veel.

Ah ja kusagil lugesin, et Malla mõisa on muistendites kõige enim kividega loobitud. Lisan paar lugu: Kalevipoja lingukivi. Kord olnud Kalevipoeg Saaremaal ja nähend, et Eesti- vai Virumaale võerad rahvas, mis üle mere sinna olid tuld, hakkasid lossi ehitama. Et aga Saaremaal sel ajal segased ajad olivad olnud, ei ole Kalevipojal võimalik old sealt ära tulla. Ta võttand keige jämedama köie, mis saada on old, tehend sellest lingu, et seda uut lossi ümber visata, sellega ehitajaid eemale hirmutada ja lossi ära häviteta. Tema teadnud ette ära, et sellest eesti rahva piinamise koht saab. Õnnetuseks lähend aga lingunööri teine haar katki ja kivi kukkund Virumaale mere kalda ligidale maha. Kalevipoja käejälg on selle kivi peale raiutud ja on praeguse Malla mõisa metsas, ja loss, mis Kalevipoeg ümber tahnud visata, peab praegune Malla mõisi olema. http://www.folklore.ee

Malla mõisa väljal on suur kivi. Sellest räägib rahvasuu: Ühel õhtal nägi Vanapagan Aa rannalt tulekuma, mis Malla mõisa otsmisest aknast välja paistis. Vanapaganal tuli lust kiviga aknast sisse virutada, ta ahmas suure kivi pihku ja viskas. Kivi aga ei ulatanud mitte aknasse, vaid kukkus umbes paarsada sülda mõisast eemale välja pääle, kuhu ta tänapäevani on jäänud. http://www.folklore.ee

JÕUDU JA PLIIATS KAASA!