K-J 70: Kukruse

Kohtla-Järve sai linnaõigused 15.juunil 1946.aastal. Põhiosa linnast asetseb endiste Kohtla ja Järve mõisa maadel, millest tuleneb ka linna nimi. Kohtla-Järve linnaosad paiknevad laialipaisatuna mööda Ida-Viru maakonda ühel ja teisel pool Jõhvi linna. Hetkel kuuluvad Kohtla –Järve linna koosseisu: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ning Viivikond koos Sirgalaga.

Kukruse(Kuckarus) asumit mainitakse esmakordselt 1241.aastal. Põlevkivi on saanud oma ladinakeelse nime just Kukruse järgi( kukersiit). 1916 aastal algas siin põlevkivi kaevandamine. 1933.a. lõpuks oli kaevandus ehitanud oma töölistele 16 elumaja 128 korteriga. Asulasse ehitati 2 sauna, 2 pesukööki, haigemaja ja ambulants ning raamatukogu ja lugemistuba. Kaevanduses töötas hulk haritud inimesi, kes hoidsid ülal asula kultuurielu. Ka pealesõjajärgsel ajal oli Kukruse asula eluks mugav. Oli klubihoone, koolimaja, toidu- ja tööstuskaupade kauplused, lasteaed, ambulatoorium ning isegi võõrastemaja, mis hiljem raamatukaupuseks ümber ehitati. 1953.aastal asfalteeriti asula tänavad – nagu Posti, Jaan Tombi, Punase Kaevuri, Spordi ja teised ning ehitati jalgpalliväljak ja tantsuplats. Kaevandus suleti seoses aherainemäe põlemisega 1967 aastal.

Mõistatuse nullpunkt asub endise Punase Kaevuri tänava otsas. Tänav kannab nüüd teist nime, kuid vähemalt kahel kõrvutiasuval majal on vana tänavanimega number alles(loomulikult räsitud ja halvasti loetavad). Teil tuleb üles leida ühelt selle tänava majalt geopeitusele viitav märk. Märgist suunal 200 ja kaugusel 65 m leiate aarde.