Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Esimeste minutite sõnatu vaatlemine vaheldus elava muljete vahetamisega.
"Imede ime, Matvei Ivanovits," lausus Nikiforov.
"Tõeline tõotatud maa!" ütles Ordin.
(V.A.Obrutshev "Sannikovi maa")
Üheks kuulsaimaks XIX sajandil Venemaal tekkinud müüdiks võib pidada teateid ühe Uus-Siberi saarestikust põhja pool asuva mõistatusliku saare kohta, millest esmalt teatas Vene kaupmees ja maadeuurija Jakov Sannikov. Tema järgi sai ka too maatükk omale nime - Sannikovi Maa. Selle olemasolu ei õnnestunudki lõplikult kindlaks teha. Sannikovi Maaga on oma seos ka Eestil - Vene polaaruurijast Voka mõisa peremees Eduard Gustav von Toll oli selle müütilise saare innustunud otsija. Sannikovi maa otsinguil hukkunud Tollile on Jõhvi lähedal Kukrusel püstitatud ka mälestusmärk.
Kui me aarde peidukoha piirkonda esimest korda sattusime, siis polnud esmased muljed küll nii kirkad kui Obrutshevi ulmeromaanis, kuid üsnagi ootamatu vaatepilt oli see sellegipoolest. Sinna jõudmiseks on mitu võimalikku teed, maastiku raskusaste sai võetud neist kõige keerulisema järgi. Olenevalt kohalejõudmise vahendist ning marsruudist tuleb suuremal või vähemal määral kasuks karastatud meel.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
maasturiga_huvitav (2), ilus_vaade (2), rästikud (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCQ5V0
Logiteadete statistika:
192 (95,0%)
10
3
4
0
0
0
Kokku: 209
Seekord jäi aare leidmata aga seda enam on põhjust seda kohta uuesti külastada.
Teine katse, koordinaatidelt paistis silma üks loogiline peidukas, aga sealt polnud peale ussinaha suurt midagi võtta. Tõlgendasin seda vihjet siis seal ja turnisin nii mõneski kohas, aga aardeleiuni see paraku ei viinud. Eks tuleb vähe hõredama loodusega ajal tagasi tulla. Tänud juhatamast!
Seekord jäi leidmata - auto ei soovinud ujuda, ise ka mitte. Põldudelt ringiga ka kohale ei jõudnud, seega millalgi uuele katsele.
Maastiku raskusaste praegusel aastaajal 5+. Järv ajas üle, tee oli kattunud veega 50 meetri ulatuses. Kummikuid ei olnud. Tossudega ei olnud ka tahtmist uurima minna, veel vähem paljajalu. Mõlemad teeperved olid ka veega kaetud. Sealt sai siis ots ringi keeratud ja sihiks oli mööda põlde proovida. No ikkagi ei jõudnud kuidagigi sihtpunktini. See aare jäigi tabamata. Ja jalgsimatka teadmatusse ka teha ei soovinud.
On see nüüd mis ta on , Xõerz või midagi muud, aga ei leidnud me midagi. Mägi oli - isegi mitu, kalamehed olid, vapustavalt ilus koht oli ka, aga aaret me ei kohanud. Ehk oli tavaline geopimedus... Praegu on see aare suhteliselt Drive-in. Eks kunagi jälle :) Lihtsalt uskumatu kui imepäraseid kohti võib suhteliselt lähedalt leida. Juba kogu teekond ise oli sõitmist väärt. Ja see, et peitja mõnuleb Mallorcal - on tööinimeste üle irvitamine :)
Huvitav, kas peale minu on veel keegi proovinud linnaautoga sinna minna? Õnneks lähedalasuvad automehaanikud lubavad, et kuskil peale lõunat saavad kätte ja siis... Jääb järgmiseks korraks.