Pardikannu

Kui küsida kohalike käest, kus on Pardikannu tee, siis arvan, et väga vähesed teavad või mäletavad seda teed. Pardikannu tee viis Erust Võsule läbi Korjuse küla, siis kui autodest võis ainult unistada. Tavaliselt kõnniti (või uuemal ajal sõideti mopeedidega). Tänapäeval ei kujuta keegi ette elu ilma autota. Lood, kus kooli tuli kõndida 5km ja siis tagasi, pole minu kõrvadele võõras teema. Ja seda ka talvel pakasega! Seda on teinud kõik vanemad põlvkonnad üht või teistmoodi.

Natuke enne Võsu on Pardikannu teele vanakurat visanud kaks suurt kivi. Ühe kivirahnu juurest leiate te aarde. Kui soov pisem kivi ülesse leida tuleb natuke läbi metsa Võsu poole minna.

Tänapäeval on loodus nii palju muutunud, et teerajast on järel vaid hea mälestus. Isegi Pardikannu kivi on nüüd metsast välja raiutud. Kust tuleb nimi Pardikannu, selle vastuse jään teile võlgu.

Aare on peidetud kivi vahetusse lähedusse. Sammalt kiskuda ja muud moodi loodust kahjustada pole vaja! Otsige silmadega, sest kui olete õiget asja märganud, on ka leid kerge! Minge tutvuge Pardikannu kiviga, puhake jalga ja võib olla leiate ka aarde. Võtke pliiats kaasa!

Austame ajalugu. Austame vanemaid. Austame loodust - aitäh!