Täna oli siis lõpuks kätte jõudnud see päev, kui ajasime oma jalgrattad talvekorterist välja ja läksime hooaja esimesele rattasõidule. Et liikumisel oleks mingi siht, siis otsustasime ette võtta selle viimaseks Kopli lahte hulpima jäänud mõistatuse. Vahepunktid pedaalisime läbi ja info kogumisega saime hakkama. Käisime ka lõpus ja tuhnisime seal nii looduslikus kui inimtekkelises kultuurkihis väga põhjalikult. Kahjuks aardekarpi välja urgitseda ei õnnestunud. Tekkis kuri kahtlus, et vehkat on see konteiner teinud. Aga jalgrattaga sai tehtud mõnus õhtune tiir- umbes 10 kilomeetrit oli esimeseks sõidukorraks päris paras.

Kokkukorjatud koordinaadid said vist valesti kokku vms. Igatahes kohapealt ei leidnud midagi :(

Peab tunnistama, et see on mul nüüd tegelikult juba 4. mitteleid selle aarde puhul.

Esimene katse on mul kirjalikult ka fikseeritud. Siis oli mul lihtsalt täiesti vale arusaam aardest ja selle piirkonnast.

Teisel korral käisin lipumasti vaatamas. Miskipärast oli tekkinud mõte, et selle vaatamisega jõuan otsejoones konteinerini. Tegelikult sain vaid ühe koordinaadi jupi.

Kolmandal korral nägin juhtumisi õiget liiklusmärki ja parkisin auto esimesse parkimist lubavasse kohta. Silmitsesin ja poleerisin märki 5 minutit ja mitte kui midagi.

Nüüd täna on siis neljas katse selle aardega midagi teha. Tööl olles otsisin välja kõik kolm vajalikku märki. Esimese juures vahtisin lolli näoga igalt poolt. 2 minutiga sain aru, et minu nägemismeel numbreid ega isegi ühtegi kriipsu ei leia. Siis sõitsin lipumasti juurde, et võtta enda märkemetest ära kadunud number uuesti. Lipumast aga täiesti puhas. Säh mulle numbreid! Kahest null. Pettunult sõitsin mööda märgist kust ma kolmandal katsel midagi ei leidnud. Kuna tee viis mööda ka kolmandast märgist, mida aga polnud kunagi veel vaatamas käinud, siis otsustasin, et korra piilun. Ja olidki numbrid! :-o Nüüd pidin siis tagasi minema märgi juurde kust ma kunagi numbreid ei näinud. Olid ka seal nüüd olemas :O :O. Nüüd juba 4-st 2. Sõitsin siis tagasi esimese märgi juurde, et äkki olin tõesti pime. Kahjuks ei olnud pime või siis olin jätkuvalt pime, sest seal ei olnud midagi. Lipumasti juurde ei olnud enam ka mõtet tagasi minna. Nojah.. kunagi ma selle aarde ära teen..

 1 

Kild-killu haaval olen info aegamööda kokku korjanud ja kaardile kaks punkti moodustanud. Keelitasin Tarvot koduteele veel väikse kõrvalepõike tegema ja punkte kontrollima tulema. Mõlemast punktist leidsime huvitavaid asju, aga mitte otsitavat. Tuleks vist numbrid üle kontrollida...

Viisin oma auto Seewaldist üle tee olevasse Skoda esindusse hooldusesse. Kuna ma kõik need tunnid seal kohvi rüübata ja ajelehte lugeda ei viitsinud siis pidasin targemaks natukene õues liikuda. Selle mõistatusega polnud senimaani tahtnud tegemist teha, sest ei saa väga hästi aru mida otsima peab. Eelmisel õhtul mõtlesin ühe idee välja ja leidsin ka täpselt 3 märki millest läbi jalutada. Esimeses vaadatud kohas oligi ilusti mingi markeriga kirjutatud number. Panin kirja ja edasi järgmisesse. Nüüd hakkasin tundma, et väga vale päev sattunud. Temperatuur oli küll plussi poolele liikunud aga kõik oli nii vastikult märg ja väljas puhus tugev tuul, mis varastas mu kehasoojust. Teises punktis leidsin jälle markeriga kirjutatud numbri, mis oli kirjutatud tagurpidi. Tundus, et vist isegi on mingi loogika ja äkki mul õige idee. Viimases aga ei olnud mitte kui midagi ja sellega nüüd oligi minu lahendusideele kriips peale tõmmatud. Järgmine kord lähen proovin pigem lipumasti otsida. Idee kust seda leida on olemas.

Käisime kaks kohta läbi ja arvasime, et sellest piisab aga võta näpust. Kahes kontrollitud kohas me aaret ei leidnud, eks ükskord jätkame.

Kinnitan samuti, et linnaosa lipuväljaku lipumastil on vajalik nummõr illosti olemas. Käisime täna vanas hea, kuid vales - küll õigesse linnaossa kuuluva - lipumasti vaateväljas soolasaia nosimas. Selle käigus toimunud mõttetegevuse tulemusena tuli tõdeda, et äkki on kirjeldus ikkagi punktuaalselt täpne ja me ise juhmid nagu ma juba eelmises mitteleius tõdesin.
Selle sisekaemusega saime peagi kolmest vajalikust kohast koordinaadid kätte, (ilmselt) viimast ei viitsinud enam taga ajada ning veeresime minema. Mõtteharjutuseks mõtlen diivanil ka viimase puuduva koordinaadi välja ja kui seegi tehtud, siis Seewaldis näeme! :-)

Kaua seisnud kaunikene. Otsustasin alustada mastist, kunda see tundus lihtsam, ja hoolimata nii läbi prillide kui ilma prillideta masti poleerimisest ei leidnud ma sealt mitte essugi. Siis läksin juhatusmärgi juurde ja sealt sain vajaliku hetkega. Kuigi lõpu asukoht on mul ka pooliku koordinaadiga teada, siis ei hakanud sinna siiski pimedas minema.

Pärast edulugu Pöördesillaga suundusime oma õnne siia proovima. Oleme korra enne neid pruune või siniseid viidamärke mööda sõites otsinud, aga ei näinud tookord mitte ühtegi. Ega täna palju paremini läinud. Mul oli ainsa kindla kohana lipumast-väljak välja uuritud. Uudistasime ja poleerisime seda hoolega, ei hakanud midagi koordinadipojukese moodigi silma nagu Ingalgi. Jalutasime siis vähemalt mereni, kuhu väikemees enne ujuma minna tahtis. Kui jäätunud kaldaga veeni jõudsime, muutis ta ruttu meelt. Vaade oli üpris hall, aga sellegipoolest kenake.
Sõitsime ka paar teed läbi, kus meie arvates mitte küll sama nimega asumi piir kulgeb, aga peale suure musta markeriga kõrgele soditud kolmekohaliste (mittekoordinaadilike) numbrite ei silmanud neis midagi. Kirvetamiseks polnud ka täna lapselapsega aega, teine kord.
Siiani on minusugusele jobule selgusetu, kas otsime Seewaldi või Merimetsa silte, miks Merimetsa siltide küljes mitte ühelgi midagi tarvilikku ei silmanud, kas sildid on sinised või pruunid, isegi ainsa lipumasti küljes ei suutnud midagi silmata. Täitsa saamatu, ma ütlen. Eks kunagi proovime uuesti. Vast ikka aare püsib oma kohal seni. Aitäh!

Vihmamees

Stromka

No ei tea. Mugurohke koht oli. Sobilik pesa topsile ka oli. Linnaosa ka nagu klappis. Ainult, et nime polnud kohugi kirja panna.