Ringküla

Gea Troska (1926-2015) oli ajaloolane. Ta uuris läbi Eesti ja Moskva arhiivides leiduvad külade ja mõisate kaardid, koostas nende põhjal Eesti külavormide tüpoloogia – teate küll, sumbküla ja ridaküla ja tänavküla ja ... Kuna kaarte oli rootsi ajast alates, tekkis ühtlasi ka selge ettekujutus küla(vormi)de muutumisest läbi aja – milline suurepärane kaardimaterjal! Kui Troska hakkas oma elutööd avaldama, sekkus tsensor. Eestimaa jagati ruutudeks ja avaldada lubati vaid seda, mitu sumb- ja mitu ridaküla igas ruudus mingi ajaperioodil esines. Mida sellise infoga peale hakata, minu karupeake ei võta.

Üheks selliseks külatüübiks, mida Troska eristas, oli ringküla. Selle selgeilmelises põhiplaanis on põimunud rida- ja sumbküladele omased jooned. Talud asuvad tihti ümber tiigi; peatee kulgeb piki põlluserva ümber küla. Enamik põhihoonestust paikneb tee ääres. Ja parim ringküla näide terves Eestis – 19. sajandi alguses, enne kruntimisi – oli Võipere: tiik keskel ja talud kenasti ümber selle. Täpselt nii, nagu juurdelisatud joonisel näha.

Aarde leidmiseks tulebki minna joonisel näidatud täpi juurde ja leida sealt vihje, mis sind edasi juhatab. Kaart on võetud Gea Troska raamatust Eesti küla XIX sajandil (Tallinn, Eesti Raamat 1987) ja on pärit aastast 1874, nii et muutusi esineb. Vihje ise on natukene ebatäpne, nii et kui kohale jõuad, mine ca 35 m tuldud suunas tagasi ja vaata paremale.

Kui vihjepunkti ikkagi arvutada tahad, siis aitavad sind küla kapsaaed Perakülas ning hõredad sumbkülad Koela ja Hantselo – nendest peaks piisama.

Eramaadele paluks mitte ronida ja kohalikke mitte häirida.