Iru kitsarööpmelise raudtee silla jäänused

Peeter Suure Merekindluse maarinde idapoolseim tugipunkt, 12. positsioon, paiknes Irus. Positsioon ühendati kindluse raudteevõrguga Lasnamäe (Dvigateli) kitsarööpmelisest raudteejaamast. See tööstusraudtee ühines Veski-Postis (umbkaudu sadama ja kitsarööpmelise peajaama vahelise raudtee Härjapea jõe ületamisel) kitsarööpmelise tsiviilraudteega, mis oli integreeritud kindlusraudtee võrguga. Lasnamäe jaamast läks 12. positsioonini viiv raudtee kirdesse, hilisemast sõjaväelennuväljast põhja poolt mööda ning Vana-Narva maanteega rööbiti ida poole. Väo mõisa juures läks üks haru loodesse, Kose haubitsapatarei juurde. Peaharu läks läbi ühe sõjaväelinnaku (praeguse Iru hooldekodu kohal) üle Pirita jõe ning hargnes kaheks – põhja poole, linnaku teise osa ja tulevaste kindlusehitiste juurde ning lõuna poole, Lagedi mõisa kandis oleva patarei juurde. Üle Pirita jõe ehitati raudtee üleviimiseks sild. Seni on seda teatud üksnes raudteesillana, kuid sillasammaste ehitusviis lubab oletada, et peale raudtee pidi sealt ka jalg- või maantee läbi minema (või oli kavandatud läbi minema). Jõe vasakule kaldale ehitati sillast ülesvoolu kerge suurtükipatarei. Silla kaldasambad ehitati klombitud paekivist, mulle tehti kruusast ja killustikust. Sammaste vahet sildas tõenäoliselt kaks teraselementidest koostatud rööbiti vöödega turvikut, mis olid põikjäikuse saavutamiseks ühendatud kaldristidega. Silla terasosa oli vahetugedeta, s.t. jõe keskel sillasammast ei olnud. Raudtee läks turviku pealt. Raudtee turviksõrestiku kõrval allavoolu paiknes tõenäoliselt väiksema koormusega sillatarind. Praeguseks on sild ise, ehk siis selle metallosa kadunud, alles on kaks võimsat paekivist kaldasammast, mis kujutavad endast ürgoru kaldajärsakutel põlispuude vahel kõrguvaid suurejoonelisi varemeid. Väidetavalt viidi Iru raudteesild (metallosa) 1927. a. Lelle-Papiniidu raudtee ehitusele, kus see olevat Reiu jõe ületusele uuesti püstitatud. Lugu on mõneti vastukäiv, praeguseni säilinud Reiu jõe II maailmasõja-eelne sillatarind ei vasta algsetel piltidel kujutatule. Tõenäoliselt püüti ka kivist sillasambaid müüa, kuid arvatavasti pääsesid need järgmistel asjaoludel: ehitusel kasutatud tugev mört ja sellest tulenevad lammutamisraskused, kivi jäme töötlus ja sellest tulenev odavam hind, halvad äraveo-olud ja lõpuks ka sobiva ehituskivi rohked varud ümbruskonnas. Tõenäoliselt kavatseti siinsete sillajäänuste taaskasutust 1930. aastate lõpul, kui Ülgasele rajati fosforiidikaevandused ja –rikastamistehased ning oli vaja teed sadamasse. Esialgu veeti sealne toodang välja oma väikese sadama kaudu. Kui 1950. aastate algul kavandati Maardu-Loksa sõjaväeraudteed, ei sobinud olemasolev mulle ja sillasambad laiarööpmelisele raudteele ning uus trass märgiti maha ja sild ehitati hoopis ca. 0,8 km Iru vanast raudteesillast ülesvoolu. See laiarööpmeline raudtee oli kasutuses 1980. aastate alguseni ning tammi jäänused ja sild on seal tänapäevalgi näha. Praeguseks on algatatud idee Peeter Suure merekindluse Iru raudteesilla vanade sillasammaste uuest kasutuselevõtust, mille tulemusena oleks Pirita jõge siin taas ületamas kergliiklussild.

Aarde leidmiseks mine nulli ja vaata ringi.