Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vastlapäev on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Elu on näidanud, et viimasel ajal meil vastlapäeval lund ei kipu väga olema. Seekord teeme sündmuse Keila terviseradade ääres. Kui peaks lund olema, siis kõrval kohe on tankimägi, millest saavad soovijad väljavalitud sõiduvahenditega alla lasta. Kui pole lund, siis võib liugu lasta nt. rulluiskudega. Lisaks on võimalik saata kettaid liuglema discgolfi rajal. Seekordne geovastlapäev toimub natuke hiljem kui õige. Logiraamat on avatud 04.03.2017 12.00-15.00. Palun võimalusel teada anda oma tulekust, sest kõgile enne 01.03.2017 registreerunud osalejatele on MTÜ Geopeitus poolt vastlakukkel. Täname kõiki toetajaid, tänu kellele see teoks saab!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC70A1C
Logiteadete statistika: 47 (100,0%) 0 4 0 0 1 42 Kokku: 94
Täna, peagi 3 aastat hiljem seda logi kirjutades, meenub see, et lund polnud, Indy oli alles beebi ja kuklid olid maitsvad :)
Tänud!
Lund polnud, aga muidu oli tore. Tänud peitjatele.
Nagu välja tuli, olin ma ainus lammas, kes kelguga kohale ilmus. Tore oli tuttavaid ja vähem tuttavaid nägusid näha, aitäh!
Liis ja Madis võtsid mind kodus peale ja jõudsime varakult kohale. Autos sai veel silt joonistatud ja siis Laurile seltsi suundutud. Kuklid maitsesid hästi ja liug oli ka tore, moderne. Aitäh!
Käisime ka veidi juttu rääkimas, tänud korraldajatele.
Vanaema otsustas oma juubelit pidada samal päeval kui oli geovastlapäev, siis kahjuks kauaks jäeda ei saanud. Kukkel oli hea magus. Aitäh korraldamast!
Saabusime õigel ajal kohale. Paraku küll ilmale vastavalt ilma igasuguse libisemisvahendita. Mingi hõõrdetegurit oluliselt kahandava ainega oleks Tankimäest ilmselt isegi alla saanud, aga nii palju indu ja taipu mul polnud (Tanel saanuks kindasti hakkama). Miki oli vist ainus, kelle kelku nägin - respekt.
Lasime siis enda libistamise asemel jutul libiseda. Juba parklas sai jutu libistamisega alustatud. Seda libistamist jagus üle kolme tunni. Kohal olid nii imikud, titad, kõurikud, pubekad, naised kui koerad - nunnumeeter läksid mõnel korduvalt pöördesse. Tegevust jagus kõigile - kõrval lasti nöörigagi liugu.
Kui nüüd meenutada, kas libistamisest ka "kasu" oli, siis ega vist ühtegi vihjet küll ei saanud (või ei mäleta 1.5 kuud hiljem veebis logides). Ise jagasin neid küll küsinutele. Nii palju kui mäletan, aga ega ma enam eriti ei mäleta ju ka, iga selline, keskmine. Ilm kiskus ka lõpuks nii jahedaks, et enam ei kannatanud kohapeal juttu libistada, tuli minna midagi otsima, et õhtul üks korralik geokräu äftekas maha pidada.
Aitäh Liisile ja Laurile toreda aarde eest! Tulen järgmine kordki. Tore oli kõiki näha ja juttu puhuda. Näeme georadadel!
Kuna pisi Stennul oli hea tuju jõudsime ka kohale :) Sai juttu aetud ja aardeid leitud :) Tänud korraldajatele!
Tore oli, kukkel maitses ka häst, aitäh! Pärast otsisime mõned aarded veel.
Selle vastlapäeva tähelepanupüüdjateks olid küll mu meelest titad :). Ja lisaks titadele veel Kirsipesa superkuklid, need on ikka niiii head! Tegelikult nende kirsikate söömine võiks üldse edaspidi meie geovastlate igakordseks traditsiooniks saada, nii nagu vastlapäevale kogunemine isegi, sõltumata sellest, kas lund on või ei ole... :D. Peiturid muidugi sellisest pisiasjast nagu lume olemasolu/mitteolemasolu ennast häirida ei lase; kes soovisid liugu lasta, need leidsid ka selleks võimaluse ja alternatiivina pakkusid sportlikku liigutamisvõimalust veel terviseradadele peidetud aarded, mida päris mitmed seltskonnad oma jalutuskäigul ka ära väisasid… Välja arvatud siis Liis ja Madis, sest Liis oli vist terve tunni jagu meie värskele, äraväsinud koeratitele magamispesaks ning pärast Madis veel pea sama palju takkaotsa… Aitäh neile selle eest :). FB kellas hiljem, et Liis pani meie kutsikavõtukohale samuti silma peale, tea kas Indyle oleks millalgi oodata mängukaaslast? See oleks küll nunnu :). Ja aitäh ütlen ka Ingale, ilusate piltide eest, kvaliteetpildid on ikka hoopis midagi muud kui minu telefoniklõpsud... Tuleb ikka mul ka päris fotokapoodi minna, siis teeks nt vanglasündmusel kohe meist kõigist kondiproovina nimede, numbrite ning profiilipiltidega fototoimiku… :D. Ning kõigile teistele tänud läbiastumise eest, vahva oli kõiki näha, kusjuures seekord osales sündmusel lisaks põhituumikule palju ka neid peitureid, kes alles esimest korda geokogunemisel või kes küll pikalt mänginud, kuid kelle logisid on GP-lehel üsna harva näha. Mõnel järgmisel selle aasta sündmusel ületame nii ka 100 osaleja piiri? Vaadates seda, mis ägedad kogunemispõhjused meil siin üles antud on, ei tundu see üldse võimatu :). Saame siis näha, kohtumisteni järgmistel sündmustel :).
Näod sündmuspaigas näisid üsna tuttavad, mõni tundis minu ka veel ära. Hiilisin vaikselt logiraamatu juurde, panin nimed kirja. Pistsin nahka paar kuklit. Üritasin aru saada, mis geojutud liikvel on, kuid need kõlasid kui võõrkeel. Naeratasin nagu saaks ka midagi aru. Lahkusime vaikselt väiksele jalutuskäigule. See oli käesoleva aasta esimene aardeleid kodumaal. Kniks korraldajatele.
Igaüks meist saab anda panuse kliimasoojenemise peatamiseks! Esimene väike vihje geopeituritele: kasutage rohkem oma kondimootorit, ärge püüdke sõita tingimata aarde nulli!
Aitäh korraldajatele! Aitäh kuklite eest! Tore oli näha kokkutulnuid!
Läks kuidagi jah nii, et järjekordne vastlapäev oli üllatavalt lumevaba. Järgmine aasta peaks tegema kusagil kaugemal Eestist ära, kus äkki veel sellisel ajal on lund :D Aga sellest hoolimata oli täitsa õnnestunud sündmus :) Nagu ikka geopeiturid ei lase end häirida millestki ja kes tahtsid liugu lasta, said seda ka muul moel proovida :) Tore, et ka enamustele meie kõige värskem pereliige meeldis, ta peab oma suure geoperega ikka ära harjuma, sest küll ta näeb enamusi veel palju :)
Ei teagi kas oli nüüd asi kuklites, kuid osalejate nimekiri sai ikka päris korralik. Kui ma nüüd õigest mäletan, siis logiraamatus oli 84 nime lõpuks :) Tänud kõigile kes tulla said ja kui mitte enne, siis osadega kohtume juba kuu pärast Pärnus!
Viimastel aastatel on see juba traditsiooniks kujunenud, et vastlaliu laskmiseks tuleb geopeituritel tavapärasele lume ja kelgu kobinatsioonile alternatiivseid lahendusi leida. Viisaka veerandtunnise viivitusega saabudes leidsin eest juba päris palju tuttavaid nägusid. Ent siis hakkas järsku ilmuma üsna mitmeid, keda ma veel kasutajanimega kokku viia ei osanud. Kuulu järgi nii mõnigi neist olla suvisel megasündmusel viibinud, aga ilmselt kõiki ei jõudnudki näha, pealegi sealne info üleküllus tekitas mälupangale kerge ülekoormuse :P Eelmisel aastal toimus meil geosündmuseid nii tihedalt, et viimane üle 3-kuuline paus andis täitsa tunda kohe. Aitäh korraldajatele, oli tore taas kokku saada.
Tegime kiirvisiidi. Paar sõna juttu, logi kirja ja sammud uute aardete poole. Täname korraldajaid. Vanglast vast nii kiiresti välja ei saa.
Kõigepealt me saabusime hilinemisega.Kui olin auto rahvast tühjaks laadinud siirdusin ise Keila tuttavaid üle vaatama.Nii ma ise jõudsin kohe päris suure hilinemisega,aga sellegipoolest sain kuklit ja toredat seltskonda.See oli mu esimene geoüritus. Tänud korraldajatele.
Mind mingi koeramurkaga küll kohale ei meelita! Ikka vahukoor oli see! ...no nii ma mõtlesin algul.
Kohale jõudes oli kukkel täitsa teisejärguline, peale kalli-rallit, sest sabaga Titt leidis ise tee minu südamesse mu saapapaelte näol, mida usinalt närima ja sikutama hakati. Lasin siis tal lõbutseda aga mingi aeg tegin ikka lõpu ka sellele pullile, sest kergem on mu autole uued rehvid osta (neid leidub ju igas esinduses) kui minule jalavarjud.
Minu üritustel käimise üks eesmärk on vihjete nahistamine. Hoia vaid kõrvad mütsi alt väljas ja ole kaval. Liiati oli Timixilt täna juba kotti ka saadud. Seekordne kavalus lõppes sellega, et mütsi sain mustaks ja ei vihjepoegagi. Eks oma süü kah. Kuna Tartu tiim on Lõunamaalt linna kolinud ja paugutab siin aaretega igal ööl, siis oli tagumine aeg ühineda ja me käisime hoopis aardetuuril.
Kukli ma sain, imemaitsev oli, aitäh. Mihkli kelguvärv ei sobind minu silmadevärviga ja seepärast jäi liug laskmata aga tore oli kõiki näha. Palun ruttu koeramurka titesündmusi veel, kasvab ju teine muidu suureks!
Tore oli näha üle pika aja vanu ja uusi tuttavaid, enamiku ajast kasutasime ära lähemaid aardeid seltskonnaga taga ajades. Pikemalt enam hiljem ei saanud jääda, noorim liige nõudis oma tähelepanu. Täname korraldajaid!
Hommikul aknast välja vaadates sai rõõmustada, sest lund sadas. Eks ma teadsin, et piisavalt kindlasti ei saja, kuid väike, väike lootus oli ikka. :D
Kohale jõudes pidin alguses muidugi pettuma, sest oli selge, et kelgutamine jääb ära. Kuid siis ma avastasin, et Laur on lumel kelgutamise asemel meile uue meelelahutuse leidnud. :D Ok, vb mitte meile kõigile, kuid mõnele lapsemeelsemale. :P See oli isegi lõbusam kui kelgutamine. :)
Suured tänud korraldajatele. Väga mõnus üritus oli. Moosita! :P vastlakukkel oli väga maitsev ning tore oli Indyga (ja ta hammastega) tuttavaks saada. :P
Päris hea mitu tundi sai toredalt aega veedetud, geojuttu aetud ja kuklil hea maitsta lastud. Isegi liugu õnnestus lasta. Aitüma korraldajatele.
Kõigepealt sai vallutada tankimägi, siis liu asemel läbida väike ringrada ja peale seda maitses kukkel imehästi. Siis sai minna veel kuklist saadud energiat sillale kulutama ja pärast veel veidi kasulikku infot koguda. Suured tänud korraldamast.
Järjekordne vahva sündmus väisatud.Minul olid ka mõned lähikonna aarded veel otsida.Kukli pistsin samuti pintslisse :)Tänan korraldajaid ning uute kohtumisteni!
Vastlapäeval tegin oma liud ära, loodetavasti said piisavalt pikalt. Põhikoolis pakuti alati ka vasta kukalt, siin ei pakkunud keegi.Oli tore juttu ajada ja kuklit süüa.
Mõista mõista mis see on. Aasta pikimad liud, aga lund ei ole. Palju saia, kalju vahukoort, palju sõltlasi ühe katuse all, palju sõltlasi põõsas ragistamas ja palju sõltlasi terviserajal siblimas.
Tänud kõikidele sõltlastele, et olemas olete.
Meil olid kõik lähimad aarded leitud, saime kohal olla ja lobajuttu ajada. Liumägi oli kahjuks ühes kohas ja lumi suures hunnikus teises nii, et liug jäi laskmata. Aga ega meil kelku ka kaasas polnud, miki oli ainus, kes taipas liuvahendi kaasa haarata. :) Sain tuttavaks Austraaliast pärit geopeituri andypoo-ga. Täitsa tore sündmus jälle, aitäh peitjatele!
Loen ürituse edukaks, tänan väga korraldajaid ja kaaslasi. Järgmiste koosviibimisteni!
Kuna Alexil oli uus linasid vaja, siis oli vaja tulla liugu laskma. Kui nüüd päris aus olla, oma liud tegime Vasalemma karjääris, Keilas polnud pooltki nii palju lund ja jääd kui seal.
Keilasse saabusime siis kui suurem enamus geopeitureid juba nina või suu vahukooreseks olid teinud. No ega minagi kehvem olnud, mingi hetk avastas Anne, et ma puha vahukoorene ja korraldas selle korralageduse olematuks, tähh talle.
Lauri ja Marise titt püüdis palju tähelepanu, aga tema silitamisest vist linad kasvama ei hakka. Nii tuli ikka minna edasi, et uued linad ausal teel kätte saada. Tänud mõnusa vahukooreampsu eest ja uute kohtumisteni!
Liugu küll seekord lasta ei saanud, aga samas sai jällegi 2 ümbritsevat aaret ära tehtud ja muidu juttu puhutud. Aitäh korraldajatele ürituse ja kukli eest!
Olime üritusel ning kohtusime paljude uute ja vanade tuttavatega. Suur tänu peitjatele toreda sündmuse korraldamise eest ja uute kohtumisteni!
Tänud peitjale :)
TFTC!
Sooja teki alt ja kuumast teest ei suutnud ma mitu tundi loobuda. Ühel hetkel võtsin end kokku, kallasin tee termosesse ja sõitsin Keila poole. Või et beebikoerad mängu toodud. See oleks väga kaval viis sündmust promoda juba kirjelduses, minu kohalolek oleks igatahes garanteeritud ning oleksin kohal tund aega varem, mitte 15 minutit enne lõppu. Sain vast viimasena nime logiraamatusse kirja ning isegi maitsvat kuklit jagus. Ehk järgmiseks ürituseks on mul hääl tagasi ja saan ka lobiseda. Aitäh korraldamast ja kohtumiseni! J: FTF TB
Vaatamata rehvijuhtumile olime varakult sündmusel kohal, või tuleks vist öelda, et olime õigeaegselt parklas. Auto oli mõnusalt soe ja kedagi veel kohapeal ei paistnud. Kui kell juba palju sai, läksime ikkagi kohale ja selgus, et Laur juba ootas meid kannatamatult. Ülehelikiirusel tuli logiraamat ette valmistada (selle vehkimise käigus kaotasin ära oma liimi) ja siis juba nägingi Lauri ja Marise tutikat maimukest, kes kogu sündmuse nässu keeras, sest no ei suuda ju ükskõik millisele beebile vastu panna. Hoiad süles ja teed ettevaatlikult kahe sõrmega pai... Vahe on ehk selles, et inimbeebit on natuke keerulisem kaissu magama "ärandada" :) Niimoodi üksteise kaisus oli palju soojem kui eraldi. Ühesõnaga titaga sai mängitud ja teda sai kussutatud, aga siis viidi tita sooja koju magama (ja minul hakkas väga külm) ning tuli hakkata sündmuse poolega tegelema - sai ka mõned uued näod nimede taha pandud ja veidi juttu puhutud, nagu ikka. Aitäh kõigile osalejatele! Näeme järgmistel sündmustel!
Üritusele jõudsime tunnise hilinemisega, oli vaja enne mõned täpid roheliseks saada. Mälu järgi oli see minu esimene üritus. Kelk jäi autosse kuna ei märganud kusagil lund. Merit suundus kohe trossi sõidu järjekorda, meie metsa alla mõningaid punkte roheliseks värvima. Pole enne siinkandis käinud. Tänud toreda ürituse eest.
Jõudsime vastlapäevale parajalt priske tunniajase hilinemisega. Hinnates lumikate paksust otsustasime Meriti kelgu autosse jätta, mis ei seganud sugugi piigal teistmoodi vastlaliugu mitmeid kordi ära liuelda.
Sai proovida kuklit, leida mõned aarded mida siiani leidnud ei olnud. Sörkida teiste järgi ka mõistatust otsima. Oskuslikult nihverdasin end otsima kohta kus aaret ei olnud ja siis lõpuks, suu lahti vaadata kuidas Anne kastanid tulest välja tõi.Tänud kõigile.
Ja siis läks lahti liu pikkuse mõõtmine Meriti, Mammu ja Liisi vahel. Kuidagi kõik linad tulevad nüüd kõigil ühepikkused. Kahju oli küll piigad lahutada aga lõpuks oli aeg lahkuda.
Suured tänud korraldajatele.
Päris algushetkeks kohale ei jõudnud, rahvas sumises varjualuses. Juba kaugelt märkasime väikest kutsikat huviliste ringis. Ka meie whippetid nuusutasid uustulnuka üle. vahepeal ei suutnud Newton kiusatusele vastu panna ja natuke jahtis väiksekese kõrvasid. Too vist hakkas natuke kartma ja kobis Liisi sülle peitu. Kuklid olid väga maitsvad, tänud.
Saabusin kohale kui suurem kogunemine oli veel parklas ja hakkas majakese poole sättima. Järjekordselt väga tore kogunemine ja maitsvad kuklid. Henriko lasi trossi otsas liugu ja minu ülesanne oli teda assisteerida. Aitäh.
Traditsioonid on toredad ja vajalikud, neid ei saa ju ilma võis siis veelhullem kliima muutuste tõttu muuta. Meil julgust polnud, kelgud jäid keldrisse või siis poodi, kartuses pooletoobine välja näha ei hakanud neid autosse tõstmagi. Paljudel selgus oli julgust enam, neil olid need isegi kaasas aga autos. Aplaus Mikile kel ainsana (vist) oli julgust see ka kogunemiskohta kaasa tuua. Mis siis et seegi oli nagu enamus meie kaitseelarvest mida loodetavalt kasutada pole vaja. Kuna kelguliugu lasta ei saanud, siis nagu mina rõõmuga nägin libistas igaüks endamoel kvaliteetaega. Paljud lasid sõrmedel koerakarvades libiseda (eks enamus meist tahab loomadele ja lastele meeldida), pea kõik lasid erinevates seltskondades ja erineval kiirusel jutul libseda, lapsed libisesid õhus kõlkudes ja lustides. Alailma libises osas seltskonnast ringrajale kihutama. Päevasele ajale kohaselt libistati hundijalavett vähe kui üldse. Kellel kiiremad plaanid need libistasid end peagi vargsi, või kõvema hõike taustal uutele liumäetele. Kellel aega enam, need libistasid aeglasemalt ajal kulgeda, kergelt külmetades logiraamatu sulgemiseni välja. Vastlakuklid libisesid kõik õigetesse kohtadesse. Suur tänu orgunnijatele ja tulgu Teil kõigil uuel aastal pikad linad, tekid, matkad, palgad, naudingud, misiganes te soovite.
Geovastlale tulles võtsime loomulikult kaasa kelgud ja suusad lootuses leida natukenegi lund. Kohapeal Tankimäel lund ei olnud ja seda võis näha ainult veidikene metsateedel. Lastel oli lumepuudusest hoolimata kohepeal tegevust, Mia laskis ka Tankimäest tõukerattaga liugu.
Tore kokkusaamine nagu alati. Sai räägitud uutest ja vanadest aaretest ning nii mõnigi nimi sai endale näo taha. Aitäh!
Kohale jõudsime kuskil 10 minutit enne sündmuse ametlikku algust. Liis valmistas logiraamatusse sündmuse sildi ning seejärel minutilise hilinemisega jõudsime sündmuse nulli. Laur oli juba kohal ning üsna pea hakkasid geopeiturite massid kohale jõudma. Liisi vaieldamatuks lemmikuks sai Lauri ja Marise koer, keda ta pool ajast nunnutas. Vahepeal hakkas päris jahe, kuid juttu jätkus kauemaks ning pidasime kella kolmeni vastu. Aitäh, tore kohtumine oli!
23 000 samm näitas Katrini kalkulaator. Tema sammud on lühemad. Igatahes võivad sellised üritused vähendada minu arvamuse kaalukust. Räägitakse et alla 100 kilostel meestel ei olevat oma arvamust. Muidu, oli kõik, nagu tavaliselt, meeldiv.
Sai ka 30 minutit juttu puhutud. Kahjuks oli tänasel päeval lisaks veel 2 üritust, ühel oli siis Annabel üksi- oli talle vaja linna järgi jõuda ja teine juba 2 kuud tagasi planeeritud puhkus kahele Tallinnast 200km kaugusel. Tõesti kahju, et kauem ei saanud olla. Aitäh korraldajatele.
Vaatamata sellele, et lund ei olnud, oli rahvast päris palju kokku tulnud. Isegi üks kelk oli kamba peale, aga kahjuks keegi ei katsetanud sellega mäest alla laskmist. Muid tegevusi jätkus kõigile, kes käis ringrajal, kes terviseraja sillal ja kes ajas niisama mõnusasti juttu. Väga tore päev oli! Tänan kõiki!
Kelgud olid meil muide ka kaasas, aga jätsime need siiski autosse.. Rõõm oli tutvuda paljude toredate geopeituritega, kellest mitmed nime/kasutajanime poolest juba ammu nagu tuttavad. Täname ürituse korraldajaid, oli tõesti väga tore. Lapsed vähemalt said ka piisavalt sõitu teha, mis sest, et mitte kelguga. Trossisõit olevat olnud ka igati fun. Aitäh!
Huvitav huvitav. Kui meie lõpuks kohale jõudsime, oli majas nii palju rahvast, et viltu kiskus, a siia näe ei viitsi keegi logida. Eks ta sihuke kummaline vastel ole, kuna kellegi ühtegi Liu'd kaasas ei olnud, jäi liulaskmine ära. Tea mis nüüd selle aasta linadega saab? Või ehk siiski läheb arvesse see, et pisikeste tüdrukute klubi moodustus kohe, kui meie omad kah kohale said, ja see kaader sõitis usinasti trossi otsas ja kaugele? Või tulevad kriiksuga linad - peaasi, et mitte õlised. Muus osas jauram nagu jauram ikka - kes lobises, kes kuulas kõrvad pikal ja pani kõik tallele. Ja kukkel maitses hea - aitäh aitäh!
Ohoo, esimene logi.
No seda ei juhtu just tihti, et ma sündmusel osalen, aga kukli ja koeraga mind sinna seekord kohale meelitati ning kuna mõlemad olid esindatud, saab ürituse lugeda kordaläinuks. Lahkusin siis, kui külm juba üsna väljakannatamatuks muutus ning fotoka aku tühjaks sai. Madis tegi küll ettepaneku, et ootaksin Hannese ära, kuid see tuli pigem soovist näha kedagi teist veel kannatamas. Liis oli ligi tunni jagu koera alla naelutatud ning mõlemate näod väljendasid magusaid unistusi: üks mõtles sellest, et oleks see mutinahkse kasukaga elukas tema oma ja teine nägi und sellest, et ta on jälle oma õdede-vendade kaisus ning ema lakub teda hoolega.
Tänud kukli ja seltskonna eest ning oli tore jälle kuulda põnevaid aardelugusid. Jään ootama uusi huvitavate tehniliste lahenduste, naljakate alttõmbamistega ning hulle ajuväänavaid aardeid.
Järgmisena on näha umbes tosina jagu koerapilte, kus mõni üksik inimene ka peale jäi.
Tundub, et ka meil vabanes laupäev, et sündmusel osaleda. Kui tuleme, siis võtame omad kuklid ise kaasa :)
Eeldatavasti tuleme neljakesi aga meile piisab kahest kuklist.
Kirsipesa pagarid ootavad neljapäeva hommikuks meilt kuklite kogust, niiet hilinejatele on veel päev lisaks aega registreerida :)
Tulin linnast, lumesadu.
Teed ei leidnud kusagilt.
Lumesadu, jalad väsind.
Kõikjal libe lumene.
Libisen ja kukun maha
kondid katki praksuvad,
lükatakse palatisse,
nii et hambad plaksuvad.
Tibi-tibi, tule-tule
oled sa jo esime.
Õde võtab nurgast kargud
uued kargud mõtelge!
Olen aint 3 kuklit ära söönud, plaanin jätkata ja osaleda.
Karta on, et plaanime osaleda. Mõlemad.
Loodame, et natuke lund ikka on ja vähemalt kõige pisem saab ka liugu lasta.
Loodan ka läbi astuda. Kettad on alati kaasas, kelguga läheb raskemaks. Aga ma rohkem seltskonna pärast, suva neist linadest :)
No kui üritus kohe kodutreppi kätte tuuakse siis oleks patt mitte osaleda :)
Üritame tulla. Ilm nüüd liulasmist väga ei soosi, aga tuleme kohale.
Ei teagi, kuidas end selgelt väljendada kukli osas, kohale tulen. Kui kirjutada, et oleks vahukoort samapalju kui saia, siis tuleb kukkel ju ülisuur. Kui aga kirjutada nii, et saia oleks samapalju kui vahukoort, no siis oleks kuklike ju imeväike...
Muidu poleks mõttessegi tulnud osaleda (kingu on ja jääb ikka üksikuitajaks), aga ahvatletakse siin juba mitmendat päeva kukli ja koeraga, millest üht saab süüa ja teist pildistada, nii et tuleb see üritus vist ikka plaani võtta. Vaatame siis, kuidas läheb.
Neli kuklisööjat on kardetavasti laekumas. Pakutaks tibake lund ka ;) ....
Tahame ka toredast üritusest osa võtta.
Oioioi, korraldajad meelitavad siin kuklitega... Kas Kirsipesa omad tulevad jälle? :) No kui jah, siis nende nimel olen valmis kasvõi kõhuli Tankimäkke roomama :D. Aga toredas seltskonnas poris hängimisest ei loobuks ma mingil juhul ka nendeta - nii et kohtumiseni terviserajal, kindlasti saab olema tore :)
Keila tankimägi mul tuttav paik
Siin longboardil maha jäetud laik
Lumelaualgi liugu alla on lastud
Siit nüüdki alaku suured paastud
Tänud kuklist toetajail ja MTÜ-l
Kui paksuks läen, see teie süü!
Tulen taas, osalen mehisel moel
Kui tarvis, lahkun geokepi toel
Keila on meeldivalt lähedal ja kukkel kõlab ahvatlevalt :)
Plaan on ka väiksemaga esimesele geoürotusele tulla :)
Tuleme ka siis linu pikaks kelgutama ja kukleid nosima.
Kui taevast paljaid poisse ja pussnuge ei saja, võtame plaani.
Kui Liis üks korraldajatest on, siis kus minulgi pääsu on.
Peaks vaba päev olema ja miks mitte siis külastada.