Mõisapreili vallatus

Aare tutvustab kohta, kus Rüütlimõisa Preili vallatlemas käib.

Laupa mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimasteks omanikeks oli perekond Taube, kes lasi ehitada 1905. aastal maha põletatud hoone asemele praeguse esindusliku uusbarokse mõisahoone. 1913. aastal valminud hoone arhitekt oli Jacques Rosenbaum. Hoonet iseloomustavad mansardkatused, nii esi- kui ka tagaküljel asuvad suurejoonelised terrassid ning ülikülluslik stukkdekoor. Mõis asub Pärnu jõe kaldal, ümbritsetuna ilusast looduskaitse all olevast pargist. Mõisa juurde kuulub viinavabrik, valitsejamaja, kuivati, tall ja kelder. Peahoone ja eelnimetatud on kultuurimälestised.

Tegemist on Järvamaa uhkeima Mõisakooliga. Aastast 1922 tegutseb mõisahoones Laupa Põhikool, 1998. aastast asub Laupa koolis MTÜ Järvamaa Mõisakoolide Ühingu keskus. Siit alguse saanud mõisakoolide liikumine on praeguseks levinud üle Eesti. 2008. aastal tunnistati Laupa Põhikool konkursi «Järvamaa kaunis kool» võitjaks. 2009. aastal tunnistati Laupa Põhikool konkursi «Eesti kaunis kool» võitjaks, auhinda käis üle andmas Eesti Vabariigi president härra Toomas Henrik Ilves.

Aarde leidmist õppetöö otseselt ei sega, kuid muguoht on kindlasti, eriti õppetöö ajal.

•Koolis EI TOHI ronida, ei tohi lõhkuda, ei tohi lärmata, ei tohi joosta.

•Koolis PEAB ilusasti pingil istuma, peab pingsalt silmadega vaatama, peab vaikselt keskenduma.

Aga kui ikka ajab hirmsasti nihverdama, siis tee üks ring, vaata mõnusalt voolavat vett, see rahustab Sind kindlasti.

Kirjutusvahend võta kaasa!