EK3: Alide Dahlberg

Alide Dahlberg oli eesti luuletaja, lastekirjanik, tõlkija ja ametnik. Dahlberg kirjutas lasteraamatud "Arutalu lapsed" ja "Väike Mai" ning hulga kuuldemänge.

Dahlbergi luuletustest on tuntuim lastelaul "Mutionu pidu". See ilmus 1926. aastal anonüümselt ajakirjas Päiksetar ning on tänapäeval tuntud August Kiissi mugandatud versioonis. "Mutionu pidu" ilmus esmakordselt autori nime all raamatuna 1960. aastal. Tänu kirjanikeseeriale sai lisaks Lääne-Virumaale ka Tallinna linna selleteemaline aare peidetud. Mõistatuse lahendamiseks on vaja leida vihje nii pildilt kui ka luuletuse algversioonist.

I

Elas metsas mutionu

keset kuuski noori, wanu

Kadakpõõsa juure all

eluruum tal sügawal.

II

Paistis juba päike ere,

pääsis lumest samblapere,

wälja puges putukas,

tiibu triikis liblikas.

III

Liginesid kewadpühad

Laines põllud, laines luhad.

Mutiperes kibe töö –

pühad käes on üle öö.

IV

Onu ise jooksis poodi,

ostis pärmi seitse loodi,

hakkas õlut pruulima,

tädi saiu woolima.

V

Lapsed keetsid mune hooga

ja weel mõnda muudki rooga,

wanaemal süldipott

podises kui wähikott.

VI

Kui siis algas kallis püha –

laual kannus õlu wiha,

süldikausse rida pikk,

worstirõngas kõwerik

VII

Tuli kokku külalisi

karwaseid ja sulelisi –

lendas wares, harakas,

kull ja kaaren nupukas;

VIII

wantsis uhkelt karuhärra,

weeres siili okaskera,

jänes nudisabaga,

oraw kikkiskõrwaga;

IX

joostes tuli wäle põder,

hiljaks jäi weel reinuwader.

Siis kõik lauda istusid

pidurooge maitsesid.

X

Karu imes mesijooki

jänes rüüpas õllejooki,

wares mune krõbistas,

harak sülti lobistas

XI

Põder limpsas õunasuppi

oraw näris worstijuppi,

kaarnal kapsapirukas,

kullil lihawiilukas.

XII

Aeti juttu, tehti nalju,

lauldi, joodi õlut palju, –

Uimane ju karu pea,

teisedki ei piiri pea.

XIII

Jänes tantsis, õlletujus

siili käpa peale vajus.

Siilikene kiljatas –

linnupere ehmatas.

XIV

„Mis sa kilkad, nõelakera!“

tõstis kuri karen kära.

Ole wait, wa pigilind,

siin ei keegi karda sind.

XV

Riiu sekka segas karu, –

joobnult pole kelgi aru,

näitas hambaid rebane,

puskles põder wagane.

XVI

Mutirahwa raskeks mureks

riid läks wiimaks wäga suureks,

kausid, tassid lendasid,

kisklejad waid undasid.

XVII

Kui siis wiimaks lõppes tüli,

siili kasuk lõhki oli,

karul katki kistud west,

reinul kadund kõrwalest.

XVIII

Harakal ei olnud saba,

jänes otsis karku taga,

kaaren paistes nokaga,

põder jäigi lonkama.

Head otsimist!
____________________

Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, siis ei tasu tormata.

Eesti kirjanike seeria reeglid:

Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.

Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.

Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.

Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9