Lühhike Öppetus

Eestikeelse ajakirjanduse rajanud nädalaleht „Lühhike öppetus" tuli trükipressi vahelt päevavalgele 1766. aasta novembris. Trükise tegelik nimi oli märksa pikem ning koosnes 59 sõnast – „Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud.“

Ajakirja väljaandjaks oli saksa arst ja valgustaja Peter Ernst Wilde, kelle käsikirja tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. Ajakirja trükiti Woldemar Johann von Lauw’le kuuluva Kuningamäe karjamõisa trükikojas (Vene impeeriumi esimene eratrükikoda). „Lühhike öppetus ...” pidi levitama talurahva seas tervishoiu- ja majapidamisteadmisi. Wilde rõhutas, et talupojad vajavad ilmalikke teadmisi ja on vaimsetelt eeldustelt sakslastega võrdsed, kuid manitses neid siiski kuulekusele.

/Histrodamus.ee; Wikipedia; Eesti Entsüklopeedia/

Aare on peidetud Kuningamäele, mälestuskivi ja infotahvli lähedale noorte kuuskede vahele.