1 

Kunagi sai seda rehkendust tehtud ning kuhugi poolele teele jõutud. Mingit vastust aga kätte ei saanud. Oma loogika järgi pidanuks tulema üks vastus, aga kõvemate matemaatikute hinnangul ikka teine. Mis siis ikka, mis meil selle vastu olla sai. Täna sai leid vormistatud ja nimed kirja. Täname aarde eest!

 1 

Kergelt see tõenäosus ei tulnud, lahenduskäigud olid juba ununenud kuid lõpuks õnnestus ära lahendada. Jäigi ootele, kuniks täna tundus, et võiks ära tuua. Esimesed takistused ületatud, olin valmis kohapeal juba raskemat teed minema kuni õnneks tuli mõistus koju ja kasutasin ikka seda rajakest, mida eemal enne märganud olin. Ja viiski otse nulli. Tagasi minnes mõtlesin, et lähen teist teed mööda aga sattusin lõksu kuna kummikuid ei olnud ning jalutuskäik saigi pisut pikem, mis on ainult kasuks :) Tänud!

Leitud.

 1 

Mul on tunne, et see aare sai lõpetama mu 275 päeva/275 mõistatusaaret väljakutse! Omajagu planeerimist ja tegelikult kohati tundus üpris lootusetu, et selle tehtud saan ja nüüd "ootamatult" mais see seiklus lõppeski. Aare ühildus mul ühe töökoha väljakutsega, kus on ka teatud asukohtades vaja maikuus infotahvlite juures pilti teha. Kaks kärbest ühe hoobiga. Paljud kolleegid käisid siin eile kui oli suvi. Mina valisin tänase kahe kraadise ja lörtsise ilma. Igaühele oma. Aare end kaua ei peitnud. Logisin ruttu, sest hästi seal ei lõhnanud ja omaarust ei mina ega Exe ei olnud kuhugile "sisse" astunud. Aitäh!

 1 

Arvutatud koordinaadid näitasid kohta kus tõenäosus aarde leidmiseks on suur. Arvestades, et aaret ei olnud vahepeal 8 kuud leitud, siis ka siin toetas tõenäosus mind igati, sest tõenäosus, et aare on aasta aega leidmata on väga madal. Kui ma kõik need tõenäosused koos arvesse võtsin, siis lähenes tõenäosus aarde leidmiseks 100%-le ja nii ka kohapeal läks.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Mõistatus lahendatud ammu, oli täpp päevale vaja saada. Tänud peitjale.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Merilini GPS vedas alt mitu korda ja ekslesime valedes kohtades, aga õiges nullis ei pidanud õnneks kaua pead murdma. Aitäh!

 2 

Senisele elukogemusele tuginedes kalkuleerisin välja, et tõenäosus kohata ühe päeva jooksul elusuuruses Pipit on 0,00023. Seega tõenäosus kohata ühe päeva jooksul kahte Pipit võiks olla 0,00000005. Teoreetiliselt võimatu? Aga täna just nii juhtus. Tarps on tunnistaja. Aitäh peitjale mõnusa mõistatuse eest, meeldis väga :)

Leitud, tänan!

 1 

Matemaatilise mõistatusega ühel pool, suundusime kaardi abil siia. Täitsa tehtav, mingit gepsu pole tarvis. Konteiner oli täpselt seal, kus kaardil see kirjas. Isegi sild (kui nii võib öelda) oli seekord seal, kus kaardi peal näidatud.

Aga mõistatuse lahendamisest. Kui aare avaldus, siis oli tuhin sees, et ohh, kohe lahendan selle asja ära, see ju nii lihtne. Pealegi, mingid aastad tagasi sai see tõenäosusteooria omale peensusteni selgeks tehtud. Kõik ülesanded olid tuttavad. Siis aga jõudis kätte tõehetk… ei mäleta enam… noh, mitte midagi enam ei mäleta. Võtsin materjali kätte ja vaatasin valemeid, kõik valemid tundusid kõigi ülesannete jaoks sobivat. Esimesed lihtsamad tegin ära ja siis panin selle asja sahtlisse, ehk tuleb kunagi aeg….

Aeg tuli. Maa ja mere peal
pea mõnda mäletas.

Ja nii pika peale mul asjad meenuma hakkasid ning oli isegi 50 protsendine tõenäosus, et esimese korraga saan roheliseks. Ei saanud muide, tõenäoliselt eksisin kuskil.

Igatahes, tõenäoliselt sai õige kuupäev kirja. Me täname!

 1 

Kaardi peal tundus, et mingi padrik, aga täitsa käidavad rajad seal. Aitäh.

 1 

Lahenduse importisin seekord healt tuttavalt sisse. Tema söötis vajalikud asjad arvutile ette ja see viskas õige tulemuse kohe ekraanile. Nu vat, arvutist ikka inimkonnale suur kasu. Kohapeal oleksin vahepeal peaaegu kraavi sulpsatanud, aga veidi jäi õnneks puudu. Täitsa tore paik, aitähhid!

 1 

Ei hakanud ootama ,et lumi tuleb, niigi olime häbematult kaua lahendatud mõistatust siin maastikul hoidnud. Aga no kodulähedasi tulebki hoida, siis on vajadusel hää metsa putkata.Tõenäosus , et me ei leia ei saanud tekkida, sest teravsilmad olid ju kaasas, kes tünni juba kaugelt nägid. Tänud!

 3 

Tõenäosus, et praegusel aastaajal parmud su lõunaooteks nahka pistavad on üsna tõenäoline.

Leidsin :)

 3 

Tõonäosus, et ma selle mõistatuse ise ära lahendan, oli suht väike. Tõenäosus, et kellegi sabas käies logitud saab, oli palju suurem. Tõenäosus, et me teekonnal veel käpalisi leiame, oli nulli lähedane. Aga selgus, et käpad õitsesid veel ja Katre, kes oli tuvastamises spets, tutvustas meile järgmiseid liike: laialehine neiuvaip, tumepunane neiuvaip, suur käopõll, võõthuul-sõrmkäpp, kuradi sõrmkäpp, sooneiuvaip, ainulehine soovalk ja kahelehine käokeel. Viimase taime vastavus nimetusega ei pruugi tõenäoliselt täpne olla, sest ta oli ära õitsenud, aga kuna Maris selle varemalt leidis, siis on õige nimetuse tõenäosus päris suur. Tore loodusmatk oli. Tänud.

 1 

Tegelesime väheke matemaatikaga ning tegime õhtuse kosutava terviseringi vanadel tuttavatel radadel :) Aitüma

Katre on meil tõsine käpaliste huviline,Marise logi innustas naisi põhjalikult orhideesid otsima.Eks Ingridi logi annab taimedest ülevaate,vist leidsime suisa kaheksa erinevat liiki.

 2 

Kui aare avaldus, siis lahendasin mõistatuse kiirelt ära. Geokontrollgi nõustus. Nii ta siis jäi. Tallinn ikkagi kauge kant. Nüüd siis rammisin end läbi võsa nulli, aga mikrot ei paistnud seal padrikus kusagil. Igaks juhuks kontrollisin oma salvestatud koordinaate ja kontroll saatis mind selle jutuga puu taha. Otsisin siis veidi lagedama koha, istusin mahalangenud puu otsa maha, kraamisin paberi ja pliiatsi välja ja hakkasin mõistatust uuesti lahendama. Jõudsin järeldusele, et peitja, va sunnik, on vahepeal mõistatuse ringi teinud. Lõpuks sain kontrolli käest jaatava vastuse kätte ja edasi oli juba vormistamise vaev. Aitäh ikkagi.

 2 

seda aaret hakkasin lahendama ammu ja sain ka kohe Viljandi matemaatikaõpetaja käest 2 kirja, pooled valed! Nii südasuvel järelaitamistunnis ka ju enam ei käida ja nii ta jäi. Täna olin ma äkki siin, Taneli "õigetel" koordinaatidel st karupersepadrikus!

Loomulikult seal aaret polnud. Ma küll ütlesin, et eespool olid logides tuttavad maasikad ja supluskohaks saab ju kõike nimetada. Tanel naeris selle idee välja. Uuesti ta arvutama hakkas, mina panustasin vaid maasikatele. Tuli välja, et oligi vale koordinaat. Kui ta uue 10 meetri raadiusesse sai, siis asusin ma minekule, sest nii hea maasikakoht see ka nüüd polnud.

Kohapealne ajas muigele, oligi supluskoht. Eriti sobiks see ujumiseks Kristelile, hästi mõnusa ollusega ja kahtlaste servadega juba eemalt!

Tänud, tore seiklus oli!

 1 

Lahendamiseni ei jõudnud kahjuks, vaid juhtusin jälle õigel ajal õiges kohas olema ning nii ta leitud sai. Aitäh!

 1 

Lähme teeme vahelduseks loogilisemaid aardeid kui Loogiline 6 sek mõistatus. Tõenäosusteooria oli kodus ammu välja arvutatud. Tõsi, mitte päris nii nagu Esko seda seletada oskaks, aga internet aitas mind siingi. Oma talupojatarkusega jäin mõne asjaga sutsu jänni. Õppisin isegi arvutuskäigu ära, aga aarde leidmise ajaks ei ole jälle enam mitte midagi meeles. Nagu oleks vahepeal pea peale kukkunud.
Jalutuskäik hanereas oli tore - huvitav väike rajakene, mis palistatud erinevate käpaliste ja maasikatega. Käpalistespets Maris ei saanud ühestki üle ega ümber ja tutvustas neid teistelegi. Lõpus ootas meid üks omapärane ujumiskoht :-)
Aardeümbrises oli vett nii palju kui sinna mahtus. Ideaalselt hoiab vett kinni, uskumatu õmblustöö. Valasime selle välja ja panime kinni nii, et vähem sisse satuks. Aare ise oli ideaalses korras. Ühe alkopurgi võtsin ka rajalt kaasa. Tänud Madisele loogilise aarde ja muidu mittesatutava asukoha eest!

 2 

Kui tõenäoline on, et sa kohtad ühte aaret otsides nelja erinevat liiki orhideesid ja sama tee ääres veel ka kõiki punaseid maasikaid, mis siinses metsas on vaevaks kasvada võtnud? Ja siis avastad, et neljast lillesordist ühte, seda kõige punasemat sa ikkagi ei pildistanud ja maasikate korjamiseks ei jää lihtsalt aega, sest leida on vaja hoopis üks karp, mis VÄGA suure tõenäosusega kuskil paduvõssis ripub? :. Äemm… No olgu, selle võssis rippumise kordumine on tegelikult meil ikka siiski nii sage, et siin poleks vaja isegi tõenäosusteooriat rakendada... :D. Mõnusa jalutuskäigu saime, aitäh taaskord siiakanti kutsumast :)

Suur käopõll

Kuradi sõrmkäpp

Kahelehine käokeel

 2 

See aare kujunes meile puhtaks skoorikakas. Marjel ja Paavol oli asi lahendatud ja kuna kant juba sobis, siis käisime ära ka. Täitsa mõnus rada läks sinna ja koht põnev. Marisel oli eriti palju tegemist kuna nii erinevaid käpalisi ühes kohas pole ta veel näinud :D Ja siis veel hunnikutes metsmaasikaid :) Ehket kohale jõudmine oli paras ajakulu. Nullis kaua otsima ei pidanud. Keegi oli aga jätnud koti suu pärani lahti, niiet nii palju kui sinna lisaks konteinerile vett mahtus, nii palju seda seal ka oli. Kallasime vee välja ja saime nime kirja. Pange ikka hoolikamalt asju tagasi! Peitjale tänud!

 1 

Kui sai juba rabas mütatud, siis pidi ju ammu lahendatud aarded ära võtma. Tegelikult ootaski see kas hetke, et olen seal kandis üksi või kuni Janar ära lahendab. Juhtus enne see, et mul oli vaja aega parajaks teha. Punkt oli mul kaardile märgitud ja isegi justkui tee läks aardest mööda. Tänan Google. Tegu oli kraavi ja pisikese rajakesega. Egas muud kui ratas puusale ja ronida üle kõikide nende mahakukkunud puude. Nullilähedusse jõudes kummikud jalga ja tuulekas selga. Ratas puu najale ja võssa. Aarde leidsin kiiresti. Rattani tagasi jõudes jäin korraks mõttesse, et kas edasi või tagasi. Õnneks nägin puude vahelt kaugemal rattureid, seega seal pidi olema normaalne tee. Oligi. Tänan peitjat moistetuse eest, mis minu elukutse esindajatele on väga karva mööda.

 3 

Enda meelest panin kõigi tõenäosusteooriate kohaselt lahenduse esimese laksuga kümnesse, ainult geokontroll jahus miskipärast midagi kümne meetri tapsusest... Ühesõnaga sain hindeks nelja jah, sest toonast C kohta käivat kirjeldust oskasin peitjast teistviisi tõlgendada. (Vihjeks: sõna "esimene" tekkis C küsimuse juurde minu mahitusel.)

Aardele lähenesime mööda seda põnevat rada, kus võis vahepeal kuulda:
"Ooh, nüüd on korras. Ei nii ei tohtinud öelda! Oota, kust ma nüüd kinni võtan?"

Omal moel oskan hinnata ka peitja poolt valitud peidukohta, mis võib enamikule tunduda suvaline võsakas, aga mulle natuke eriline, sest Pääsküla/Männiku rabas leidub vaid üksikuid aariseid maalappe, kuhu ma eelneva 30 aasta jooksul veel kordagi sattunud pole. No siia küll ei olnud, looduslike iseärasuste tõttu oleks meelde jäänud. Jube hea meel ikka kui avastad lapsepõlve mängumaalt senitundmata salakoha :o) Aitäh!

 8 

Ma ei tea, kas nüüd rõõmustada või kurvastada, et ma mõtlen nagu Madis, aga geokontrolli sain ma "pihtas, põhjas". :D

Irooniline on see, et alguses tundus asi mulle ikka suht lootusetu, kuid siis tegi Tunk mulle asja puust ja punaseks ning edasi läks lihtsalt, ainult natuke arvutamist. Lõpuks sain mina koorinaadi "pihtas, põhjas" ja Tunk 10 meetri täpsusega. :D Nagu koolis.. üks õpib ja saab nelja, teine kirjutab naabri pealt maha ja saab viie. :D

Kohal sai veits ringi tuuseldatud ja varsti oligi aare käes.

Tänud peitjale!

 1 

Kodus leidsin vea üles: olin uued koordinaadid välja arvutanud ja salvestanud märkmetesse aga mitte "minu koordinaatidesse". Õigete numbritega oli lihtne leid. Enda arust eelmine koosnes sild neljast palgist, igas-tahes nüüd on neist üks alla kukkunud. Lihtne oli logida, ei pidanud hunnikut tavaari käes hoidma.

 1 

Arvutamine läks üle kivide ja kändude ning vahepeal olin omadega üsna soos. Kohaleminek täpselt samuti. Üle oja ka. Hea, et sisse ei kukkunud. Kohapeal olin jupp aega pime, aga siis ikka leidsin. Aitäh!

 2 

Mõistatus oli tore, kuigi peaksin niisuguseid asju oskama, oli ikka vaja natuke susserdada ka. Kaardile vaadates olin kindel, et jube märg, pealegi oli eelmine päev ohtralt kõiksugu sademeid alla tulnud. Vedasin säärikud seljakotis kaasa, lõpuks ei viitsinudki jalga panna ja plätserdasin ikkagi niisama. Aga ikkagi kuivem tunne on kui nad vähemalt kaasas on! Suur tänu aarde eest.

 7 

Logimas käisime koordinaatidel:

59 21.ABC

24 41.DEF

A = Kui suur (%) on tõenäosus, et me läheme kodust furnituuripoodi, aga jõuame hoopis aardeni "Tõenäosusteooria"? Liida saadud vastuse numbrid omavahel kokku ning liida omakorda 1.

B = Kui suur (%) on tõenäosus, et ma kaardilt vale lähenemistee valin? Võta saadud vastuse esimene number ning lahuta 1.

C = Mitme erineva lähenemistee variandi puhul tuleb teel aardeni ette takistus? See variant ei lähe arvesse, kus lähed otse läbi võsa, sest seal pole ju teed.

D = Kui suur (%) on tõenäosus, et vankriga aarde juurde ei pääse? Liida saadud vastuse kaks esimest numbrit kokku.

E = Mitu erinevat võimalust on meeldivalt päeva veetmiseks? Liida saadud vastuse numbrid omavahel kokku ning lahuta 1.

F = Kui suur (%) on tõenäosus, et läbi võsa suure ringiga aardeni teed rajades näed peale logimist korralikku rada? Liida saadud vastuse kaks viimast numbrit kokku ning lahuta 3.

Soovi korral kontrolli vastust SIIN. Mõnus jalutuskäik! Aitäh ;)

 4 

"Dear God, what is it like in your funny little brains? It must be so boring!" ("Sherlock").
Teooriat asusin lahendama vahetult pärast Tartust naasmist ja kell oli siis pool 12 õhtul. Lugesin kirjeldust, vaatasin Vikipeedia linki ja tundsin, et seekord olen ma küll liiga loll kõige selle väljanuputamiseks. Seega jäi üle ainus variant: piinata Aigarit.
Aigar lesis pahaaimamatult diivanil, tablett kõhu peal, ja luges uudiseid, kui mina kõrvale prantsatasin ja teatasin süüdimatult, et nüüd on asjalood niiviisi, et ta võiks ka mõne mõistatusaarde vahelduseks ära lahendada. Aigar võttis asja ette, ütles mulle paar vastust, mille ma kõik kirja panin, hakkas siis midagi uuesti arvutama ja teatas, et kõik olevat vale. Siis võttis paberi, joonistas sinna mingid ringid ja täpid (kahendkoodi ühesõnaga) ning ütles siis mingisuguse uue numbri. Siis viskas paberi käest ja tähendas, et kell 12 öösel on tema jõuvarud tõenäosusteooriate osas nüüd küll otsas.
Nii ma siis istusin selle ühe arvuga ja mõtlesin, mis edasi, kui juhuslikult suhtlesin Veikoga. Tema olevat kõik välja arvutatud, aga vot see üks number, mis minul ainukesena käes oli, pidi temal puudu olema. Tegime siis vahetust - tema oma 5 numbrit mulle, mina selle 1 vastu. Lisaks andsin veel Lemmikloomasurnuaia vahepunkti koordinaadid ka talle vastutasuks. Täiesti aus kauplemismäng, umbes nagu Katan ("Vahetan ühe lamba kahe puidu vastu!").
Täna läksime Vaikiga pärast kooli aaret otsima ning pärast mõningaid segadusi gpsiga, suutsime isegi aardeni orienteeruda. Kusjuures sel teekonnal läbisime just täpselt kõik need geoseadused, mis tavaks saanud ning millest ma enne retke algust olin just Vaikile rääkinud: lähed läbi võsa kohale ja leiad end ilusa teeraja pealt, mis õiges suunas viib; lähed teisele poole veekogu nulli suunas, et avastada siis, et aare on ikkagi teisel pool... ei, kohale jõudes selgub, et ikka seal esimeses kohas; hoolimata sellest, et nulli läheb täiesti kuiv rada, suudab üks meist ikkagi vette astuda.
Tänud aarde eest, Vaikil oli väga lõbus ja minul samuti.

Tüüpiline maastik, kus on õige aeg "metsa" minna

Kolmhark

 1 

Tänu headele abivahenditele leitud ja logitud. Ja jälle kihutasid metsas vanainimesed kaartide ja mine tea võib-olla ka kompassidega. No on ikka hea päev valitud. Samas.... ei pea ennast kunagi metsas üksikuna tundma - alati on keegi mõne põõsa taga :) TFTC Aitähh

 1 

Aga tõenäosusteooria lahendamisel tahtsin täiega viilida. Ega mul selle teooriaga väga head läbisaamist pole, pigem olen mister Murphy teooria austaja. See on kuidagi hingele lähedasem, elulisem ja mõistetavam. Kulli ja kirja visata, seda ikka võib. Aga hakata seda numbritesse arvestama, see tundub mulle liiast. Seega sättisin end Mihkli jälgedesse ja sukeldusime võssa, ühel hetkel korrigeerisime gpsu abil suuna paremaks ja seal see otsitav end peitiski vaid paari meetri kaugusel meist. Tänud peitjale!

 2 

Vahelduseks kirjanduseteemalistele mõistatustele oli täitsa huvitav seda lahendada. Kui kontrolli tehti lõdvemaks, siis saime Robertiga koos lahendades ka kontrolli roheliseks. Kohapeal oli oodatust kergem. Tahtsime hullult võssa ronida, aga õnneks puudus selleks vajadus. Aitäh!

 3 

Nende hommikute skoorimiste - olgu siis Aare või keegi muu - üks võlusid on see, et ainult nii saad kindlalt olla selle päeva esimene. Teine võlu - lööb pea klaariks. Alati tulevad meelde hommikud UCLAs, karged ja kevadised, ja see pea pooletunnine jalutamine risti läbi campuse kodunt töökohta, kus esimene uks, mis tuli lahti teha, oligi kabinetiuks ... Oh aegu ammuseid.

Lahendus tuli karmi käsitööga, loendades ja näppude peal arvutades. Loogika vastu ei saa paraku ilmas miski, ja kuna Madis lasi kontrolli lõdvaks, võisin mina ühe asja ka arvutamata jätta, ikka oli roheline.

Hommik, nagu öeldud, oli mõnus . Lubati küll pussnuge ja pisikesi poisse, aga seni on taevas päike ja see innustas tegudele. Püsis küll kahtlus, et pruugib mul vaid õue minna, kui ilmajaam oma lubadusi ellu hakkab viima, aga isegi neil oli hea tuju täna. Kohapeal - mis muud kui marschieren marsch. Ei mingit jalgratta ega muu uputamist, ainult mine, vaid üks musträhn lendas lõuates pea kohal. Vajalikesse kohtadesse oli peitja sillad leiutanud ja rajadki sisse tallanud. Nii jäi otsimine ka ära - gepsu järgi oli minna veel 23 meetrit, kui tünn juba eemalt lehvitas. Käisin siis need meetrid ära, panin nime kirja, lehvitasin partidele ja tagasi. Parklas pakkus üks kutsikas ennast mulle auto peale, aga jätsin ta siiski omanikke teesklevale noorpaarile, ehk läheb veel millekski vaja.

Tänud, täitsa mõnus sai!

01356

 1 

Tõenäosusteooriaga mul probleeme pole ja mõistatus sai lahendatud kohe peale selle gp lehelt avastamist. Muidugi polnud ma aga otsima minnes kursis sellega, et vahepeal on koordinaate korrigeeritud. Seega sattusime esimese hooga ikka täielikku võssa. Imestasime veel, et miks sellises võsas see aare nii peidus peab olema, et kuidagi leida ei suuda. Siis sai gp leht uuesti lahti võetud, avastatud, et on toimunud muudatused, ja mõned numbrid ümber arvutatud. No nüüd oli tulemus juba hulga parem, sai võsast välja ronida ja leid tuli ka kiiresti. Tegelikult oli see võsas passimise osa ka täitsa põnev ;) Tänud!

 6 

Oma otsuste tegemisel me kasutame tõenäosust igapäevaselt, isegi kui me ei teadvusta seda endale. Eluliselt tähtsamad otsused tuleb ise kalkuleerida, kuid kõik pisiasjad arvutab välja meie aju automaatselt. Mulle igatahes meeldib tõenäosusega mängida ja kaalukaussi enda kasuks selle abil pöörata. Eriti huvitav on tõenäosust kasutada kaardimängus. Mündi viskamisel vaid 2 varianti aga ühes kaardipakis 26 korda rohkem võimalusi. Ülikoolis sain tõenäosust veel süvitsi ka õppida aga see kippus natukene üle võlli minema oma erijuhtude ja keerukusega. Mõistatuse lahendamine oli minu jaoks käkitegu. Sealt tuli ka arvamus miks peidukoht 3.5 võiks tähendada pärast rasket otsingut keerulist peidupaika mitte mõistatust. Täna õhtul pärast tööpäevi oli paras aeg uuele katsele minna. Hindasin oma tõenäosust sealt leiuga lahkuda umbes 98% peale. Oma leidmisvõimetes nüüd ei kahelnud aga alati väike võimalus, et tuleb mingi metsjänes või karu, kes aarde nahka pistab. Kui peitja viis arvutuskäiku korrektuurid, siis tegin sama ka kohe oma koordinaatidesse. Loogika abil oleks pidanud isegi eeldama, et aare just seal asub. Hindasin aga tõenäosust minimaalseks, et peitja oma koordinaadiga mööda paneb. Et natukenegi vürtsitada oma aarde otsingut, siis autost võtsin kaasa ainult pastaka ja autovõtmed. Lähenemiseks ei kasutanud kumbagi eelmisel korral läbitud radadest vaid läksin kolmandast kohast. Tegin ka hüppe üle kraavi ja jalutasin metsa all väljaspool radu. Kohale jõudma hakataes jäi konteiner juba kaugelt silma. Logi kirjutama hakates tekkis küll väike kahtlus tänases kuupäevas aga tõenäosus, et täna siin juba käidud oli päris suur, siis panin sama kuupäeva mis viimased leidjadki. Eelmise otsimiskorra kohta saan öelda ehk seda, et olen andnud vähemasti väikese panuse Pääsküla raba männimetsa taastumisse enda paaritunnise mändidevahelise võsa mahatallamisega. Aitäh peitjale mõnusa matemaatilise mõistatuse eest! Jään ootama järgmist.

 1 

Igasugune tõenäosusteooria, ehk siis kullid ja kirjad või siis nullid ja ühed sobivad minu meelelaadile hästi. Koordinaadid põmmutasin ülesande ilmnemisel kohe pihta, täna oli aeg küps logi vormistamiseks. Kohapeal ei läinud üldse nii lihtsalt kui oodatud, sest geps saadab mind aeg-ajalt kümme meetrit omasoodu, täpselt nagu tal parajasti tuju tuleb. Seetõttu patserdasin ilmatuma aja valel pool kallast. Kui otsinguraadiust laiendasin, siis sain aardele lõpuks küüned taha kah. Aitüma.

 1 

Mingid numbrid saime, kuid geokontroll liputas punast ja irvitas meie üle. Ühte väärtust ei teadnud ja ülejäänud viis olid ka suht kahtlased. Viskasin lahenduse kõrvale ja proovisin niisama numbreid suvaliselt muuta, kõhutunde ja ma ei tea, mille järgi. Umbes 15 katsega oligi pihtas ja põhjas. Kui suur on tõenäosus 6 numbri suvalisel muutmisel pihta ja põhja saada? Pärast võrdlesime esialgse tulemusega, neli numbrit olid isegi õiged. Asi seegi :) Kohapeal läks kiiresti, kartsime koledamat maastikku, kuid oli täiesti okei jalutuskäik. Aitäh!

 1 

Panime kolm tarka pead kokku ja lahendus tuli, kus ta ikka pääseb. Jalutuskäik oli väga mõnus, igal pool puha rajad ees ja ilus ilm veel peale selle. Tänud

 1 

Sellist asja sai paar aastat tagasi koolis pidevalt lahendatud ja seega mõistatus eriti probleeme ei valmistanud. Aitäh aarde eest!

 1 

Mõistatus lahenes suhteliselt lihtsalt. Kohapeal ka probleeme ei tekkinud, tänud.

 4 

Nägime Mihkliga uut aaret juba päevasel ajal ja asusime kohe mõistatust lahendama, matemaatika mulle meeldib. Proovisime igal erineval moel, aga no ei saanud geokontrolli roheliseks. Seejärel nägime, et mitmed katsetused olid väga lähedale ja siis muudeti täpsus +/- 10 m peale, kuid meie olime juba lootuse kaotanud ega üritanud uuesti. Õhtul, 17:05 nägin, et Madis on asja uuendanud 16:55 ja lootsin, et ehk saan FTFi. Geokontrolli sain roheliseks 10 minutiga, aga siis tekkis uus probleem - ma ei osanud seda punkti kaardile kanda! Otsisin erinevaid koordinaatide leidjaid internetist, ühe sain kätte, siis sisestasin teisel kujul koordinaadid Google Mapsi... Kokku läks sellega pool tundi, eks edaspidi olen targem. Nägin, et aare asub minust kõigest paari km kaugusel, lootus kiireks leidmiseks kasvas ja läksin. Kuna ala oli väga tuttav, mõtlesin, et lähen üht uut, sirget rada pidi, mis viiks konkreetselt läbi märgala. Tulemuseks oli see, et pidin ületama ka jõge ja vajusin seal vööni (koos jalgrattaga!) sisse, õnneks sain üle ja jäin ellu. Edasi oli lihtne, läksin mööda radu, ei tahtnud enam ekstreemsustega tegeleda. Lõpuks jõudsin aarde juurde ca 19:15, leidmiseks kulus mõni minut, tegelikkuses oli väga lihtne. Kahjuks FTFi ei tulnud - nagu Madis hiljem kirjutas, siis leiti aare esimesena varem, valede koordinaatide abil. Igatahes oli tore seiklus, minu esimene mõistatusaare!

 6 

Mõistatuse osaga läks enamvähem ladusalt, ühe punkti küll suutsin natuke valesti tõlgendada, aga õnneks oli selleks hetkeks kontroll juba vähe leebem ja sain kohale minekuks piisavalt rohelise tulemuse kätte. Kuna teekond oli tuttav, siis selle, et koordinaatidega jama on ja aare kättesaamatuks märgitud, avastasin alles siis, kui lõpuni oli jäänud mõnisada meetrit. Mõtlesin siis, et kui juba tuldud sai, siis ei hakka ilma proovimata tagasi ka minema ja läksin ikka saadud lõppu välja. Kohapeal olid esmaleidjad just leidmise lõpetanud ja sain kinnituse, et tops on täitsa leitav. Selle väikse pisiasjaga ma muidugi ei arvestanud, et telefoniga võsas 30m välja mõõta osutus suhteliselt lootusetuks ülesandeks, lõpuks tuiasin oma veerand tundi huupi ja kuna see ilmselgelt tulemust ei andnud, olin juba valmis käega lööma ja teine kord tagasi tulema. Õnneks oli tolleks hetkeks mõistatus ära muudetud ja hakkasin põlve otsas koordinaatidesse korrektuure tegema. Uus roheline käes, tõstsin silmad telefonist, nägin ühtegi sammu tegemata aaret mõne meetri kaugusel ja panin nime kirja. Tänud peitjale.