Tõenäosusteooria on teadusharu, mis uurib juhuslikkust matemaatika vahendeid kasutades. Tõenäosusteooria arengus on suurt rolli omanud õnnemängud. Esimene teadaolev tõenäosusi uuriv raamat on Gerolamo Cardano (1501-1576) "Liber de Ludo Aleae" ("Raamat õnnemängudest"), mis avaldati alles aastal 1663. Tõenäosusteooria kui matemaatilise distsipliini arengu alguseks võib aga pidada prantsuse aadliku ja õnnemänguri Chevalier de Méré poolt püstitatud ülesannete lahendamist Blaise Pascal'i ja Pierre de Fermat' poolt aastal 1654. Tõenäosusteooria arengusse on panustanud paljud kuulsad matemaatikud, nt Christiaan Huygens, Jakob Bernoulli, Abraham de Moivre, Pierre-Simon Laplace, Pafnuti Lvovitš Tšebõšov, Richard Edler von Mises, Andrei Markov jt. Tänapäevasele tõenäosusteooriale pani aluse Andrei Nikolajevitš Kolmogorov, kes 1933. aastal lõi tõenäosuse aksiomaatilise käsitluse.

Münti visatakse 5 korda. Antud aarde leidmiseks tuleb leida vastused järgnevatele küsimustele.
Aare asub koordinaatidel:

59 21.ABC
24 41.DEF

A = Kui suur (%) on tõenäosus, et 4. vise on kull ja 5. vise kiri? Liida saadud vastuse numbrid omavahel kokku ning liida omakorda 1.
B = Kui suur (%) on tõenäosus, et visatakse 5 kirja? Võta saadud vastuse esimene number ning lahuta 1.
C = Mitme variandi puhul visatakse kull enne kui esimene kiri? Liida saadud vastuse numbrid omavahel kokku ning lahuta 3. See variant ei lähe arvesse, kus kõik visked on kullid, kuna ühtegi kirja selle variandi puhul ei visata.
D = Kui suur (%) on tõenäosus, et visatakse vähemalt 2 kulli? Liida saadud vastuse kaks esimest numbrit kokku.
E = Mitu erinevat võimalust 5 korda münti visata on? Liida saadud vastuse numbrid omavahel kokku ning lahuta 1.
F = Kui suur (%) on tõenäosus, et visatakse täpselt 2 kulli? Liida saadud vastuse kaks viimast numbrit kokku ning lahuta 3.

Soovi korral kontrolli vastust SIIN. Mõnusat jalutuskäiku!