Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
"Il nome della rosa"
Jätkame tutvumist maailmakirjanikega. Kogu austuse juures Alle ja Contra vastu, on nemad siiski südamelähedased väga väikesele osale inimkonnast - mitte, et nad selle võrra kehvemad oleksid, otse vastupidi. Aga siin seerias teeme juttu neist meestest ja naistest, kes on mõtlema ja lugema pannud miljoneid, võib-olla isegi sadu miljoneid inimesi.
Peitmise kohustust ei ole, alati võib aidata, kui häid ideid tuleb või mõni kirjanik on südamelähedane. Ja ei ole ka piiratud mitu kirjanikku sama tähega algab. Täiesti vabakava.
Aare asub koordinaatidel N 58 E FG,H E 26 A BC,D
A - Mis aastal toimub romaani tegevus ? Arv mis moodustub teisest ja kolmandast numbrist vasakult lugedes pluss 11
B - Mitu munka mõrvati kokku kloostris ? miinus 5
C - Kes oli raamatukoguhoidja ? Adso - 2, Jorge - 4, Malachi - 7, Venantius - 6 ?
D - Mis on ohtlik tegevus ? Lobisemine - 4, valetamine - 6 , nutmine - 2, naermine- 8 ?
E - Mis aastal vailiti Umberto Eco TÜ audoktoriks ? Arv kõige vasakpoolsemast ja kõige parempoolsemast numbrist pluss 6
F - Kelle raamatule vihjab Williami perekonnanimi A.Christie - 2, G.Simenon - 5, E.Gardner - 4, A. Conan-Doyle - 3 ?
G - .... on targem kui tarkus. paavst - 5, kuningas - 3, jumal - 4 , armastus - 6
H - Mitu tuba oli kloostri raamatukogus ? miinus 44
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 141/1558 |
Aarde sildid:
välismaa_kirjanikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC75C0N
Logiteadete statistika:
113 (94,2%)
7
7
0
0
0
0
Kokku: 127
See sai ammu lahendatud aga jäi ootama leidmist. Eks ta oleks varem juba leitud, kuid rahvast on pea alati olnud siin palju. Täna aga juhtus nii, et liiklust oli väga vähe ja sai natuke kummardada rahus. Aare leitud ja logisime ära. Aitäh peitjale!
Käisime Maitsva Tartu maitseid maitsmas ja olime ühest lihaollusest niivõrd täis tangitud, et trepist üles ronimine tundus esialgu veidi karm mõte, siiski ei seganud meid ei täis kõht ega külmakraadid kerge lumelisandiga, seega saime logi kirja. Aitäh peitjale peitmast ja Silverile lahendust vormistamast (kmkm ma olen ka kunagi märkmeid teinud... :D ).
Leitud ja logitud. Valgemal ajal pidi küll natukeseks eemale minema mugurohkuse tõttu, aga pimedal ajal polnud probleeme nägijaks saamisega.
3s kord vist juba seda aaret külastada, kord on külm, kord palju rahvast jne. Nüüd läks endalegi üllatavalt kiiresti, tänud :)
Läks küll aega. Ilusa ilmaga võibki kaua aega minna. Lapsepõlveradu on üldse mõnus tunnetada. Ümber aardenurga Tiigi tänava jäätiseputka on jäänud mu elus ületamatuks siiani. Tänud tagasi toomast.
Kirjutatakse ikka häid raamatuid. Ecolt meeldib mulle Baudolino küll rohkem, aga Roosi nimi on kaugelt kuulsaim, seega igati kohane geopeituses jäädvustamist. Mõned vastused mäletasin raamatust, ülejäänud pidin netist kokku otsima ja voila! Natuke imelik on seal otse kaamera all sorida, seega valisin rünnakuks tunni, kus ehk valvurgi korraks tukastab ja õnneks jäi tops ruttu näppu. Suur tänu peitjaile seda raamatut siia mängu panemast.
kolmandal-neljandal korral leitud, tglt oli üsna loogilises kohas :) aitäh
Pimedatel talveõhtutel lugemist otsides avastasin, et tegelikult võiks ju kõik need geopeiturite soovitatud raamatud üle vaadata. Tegin nimekirja ja läks lahti. Ega ma enne koordinaatide saamist vaadanudki, kus nende mõistatuste nullid ka on. Kui see kenasti Tartusse maandus, siis tore on, eks millalgi ikka satub siiakanti ka. Konkreetselt seda raamatut olin kunagi käeski hoidnud, kuna mu kirjandusõpetajast ja üldse suure lugemusega ema soovitas. Mingil põhjusel võtsin praktikale kaasa hoopiski "Sinuhe" (mis mulle väga väga muide meeldis), võib-olla seetõttu, et ta oli paksem ja eeldatavalt ajaliselt kauem lugemiselamust pakkuv. Igatahes vajus "Roosi nimi" unustusse kuni praeguseni. Nüüd siis lugesin läbi, täitsa meeldis. Ja nüüd Tartus olles oli vaja igavesti tihedasse ajakavasse ikka paar aardeotsingut ka pigistada. Kohapeal läks kõik libedalt. Päris esimesest kohast leidu ei saanud, aga ega üle paari minuti ka ei läinud. Tänud peitjatele lugemissoovituse ja aarde eest.
Indrek luges teose huviga läbi ja tegi vajalikud arvutused. Täna oli siiakanti asja ja nii sai ka aare üles otsitud. Karp oli veidi kinni külmunud, aga saime ta lahti ja ka karbis olev jää sai eemaldatud. Logiraamat on veidi niiske, aga ei midagi hullu - töötab küll. Aitäh peitjale!
Miskipärast sai algul ikka veits valedest kohtadest otsitud. Õiges kohas läks juba libedalt. Igati turvaline oli logida.
Tänud.
Tegime ka siin täna peatuse ja vormistasime l6pu ära. Tänud peitja(te)le ;)
Suurem tuisk oli õnneks läbi, aga samas kaevatöid tuli ikka teostada. Õhtusel ajal liikus Tartu peal üllatavalt palju väikseid lapsi (koos täiskasvanutega) ringi. Aitäh!
Kuna ei viitsinud raamatut lugeda, siis saab ka internetiga. Aitäh!
Oli mõni minut üle südaöö ja kuna Mail oli mõistatusaaret vaja ning me just jõudsime Tartu, et ma saaks hommikul kohe Käärikule võistlema minna, siis otsustasime väikse põike teha ja siia logima tulla. Eelmine kord eksitas meid üks traadijupp, kus aare võiks olla. Seekord teadsime, et ikka selle tühja traadijupi küljes ei pea olema aare. Mugusid oli, aga meil oli koer ja suunasime koera õigesse kohta, ning seekord leidsime aarde. Kuna mina loen lasteraamatuid :P siis Mai luges mõistatuse lahendamise jaoks vajaliku raamatu. Aitäh!
Lõpp ootas ammu kaardil ja külitas seal hoolimata sellest, et ma oleks vaat et iga päev võinud oma tee sealt läbi keerata. Mingi kord isegi üritasin õiget asja leida, aga mugusid oli nii palju, et jätsin katki - tagantjärele tean, et olin aardest 5cm kaugusel (:.
Nüüd oli aga tähtese seis ja kõik muu õige ja koos kindla seljatagusega sai aare leitud ja logitud.
Mul on selle mõistatuse lahendamisega nii palju emotsioone ja põnevust. VK - see tähendab väljakutset, jah? Selle raamatu lugemine oli minu jaoks kindlasti üks tõsine väljakutse. Raamat oli kodusel riiulil isegi olemas ning olin eelnevalt seda korduvalt pooleli jätnud (ja seda juba enne 50. lk). Õigupoolest ei saa ma üldse aru, mis võis see põhjus olla, et ma seesuguse raamatu endale koos EP’ga olin kunagi ainsana sellest sarjast koju tirinud. Veel vähem saan aru, et miks see teos ikka veel minu juures oli (viimasest pooleli jätmisest oli möödas peaaegu 4 aastat ja tol korral polnud kasu ka sellest mõistatusaardest). Viimast lugemist alustasin 07.03.2021, kui see sobitus hästi lugemisväljakutsesse ja oli lootus mitu kärbest korraga tabada.
Alustasin lugemisega taas algusest ja proovisin eelnevate kordade emotsioonid kõrvale jätta, aga üpris kohe meenus, miks see teos alati riiulisse tagasi läks. Minu eesti keele ja kirjanduse õpetaja üritas mulle aastaid selgitada, et koma pole ainus kirjavahemärk. Ma tõepoolest pingutan, et mitte kirjutada pikki ja lohisevaid lauseid. (EP sari on trükitud väga tiheda reavahega: ühele leheküljele mahub tervelt 41 rida teksti – täpselt paras ruum kahele lausele, eks).
Raamatus on 507 lk, kuid ma lugesin julgelt 546 vms. Kuidas see on võimalik? Lihtsalt ma lugesin väga hulgi lehekülgi uuesti, sest avastasin väga tihti, et mõte oli uitama läinud ja midagi polnud loetust meeles. Mingil hetkel hakkasin neid pikki usulisi heietusi lugema valjuhäälselt. Mu pereliikmetel ilmselt on sellest raamatust nüüd väga vale mulje.
See raamat on semiootiline, usuteemaline, ajalooline, krimipõnevik. Üpris paljulubav, kuid esimesed 280 lehekülge oli tõsine sund ja tekstist läbi trügimine, kuid siis sain justkui kännu tagant lahti ja hakkas edenema ja eneselegi üllatuseks isegi köitma..
Süüdlasega tekkis mul aimdus, aga see, kuidas täpselt asju ajas sai alles lõpus selgeks. Mälestusväärseimad hetked raamatus olid:
• Adso pattulangemine külatüdrukuga.. see oli nii paljusõnaline ja ma ei usu, et maailmas on üldse rohkem inimesi, kes miskit sellist on kogenud;
• Kohtumõistmine: ükskõik, mis ütled, seepärast oledki süüdi, et nii ütled;
• Jorge ettekuulutus Antikristuse tulekust;
• Adso unenägu Cyprianuse õhtusöömaaja teemal oli nii absurdne, et raske oli jääda tõsiseks. Mingil seletamatul põhjusel tekkis mul mõte, et see sobiks nii hästi Vabariigi aastapäeva kontserdi teemaks;
• Lõpp, mis oli väga sündmuste rohke.
Lugemisväljakutse jaoks tegin raamatu pildistamisest endale õhtuse seikluse Tallinna vanalinna ehk lugu sellest, kuidas kõige suurem argpüks käis üksi vanalinnas kolme mungaga kohtumas, et neid siis koos mõne linnamüüri torniga pildile püüda. Kahjuks ei arvestanud ma sellega, et vanalinnas on õhtusel ajal pimedas väga hirmuäratav, need mungad tekitavad õudusjudinaid (Tallinna linnamüüri aarde jalutuskäigul ma isegi kiljusin, kui näota munka kohtasin), tornide säravad tuled teevad pildistamise võimatuks ja pimedas tulevad telefoniga niikuinii kehvad pildid. Loobusin tornist ja tegin pildi Taani kuningaaia väravast ja raamatut palusin hoida palvetaval mungal nimega Bartholomeus.
Kokku kulus ainult 20 päeva (ma olen väga aeglane lugeja) ja oligi mõistatuse lahendus käes, kui jätta arvestamata kõik see aeg, mil ma seda raamatut eirasin, sest lugemine nõudnuks liialt suurt pingutust.
Lõpuks ometi oli meil Tartusse asja ja sobiv "geotööriist" isegi kaasas. Ainult veidi vajaks taatlemist oma täpsusega. Hästi suur aitäh selle aarde eest!
Üks meist on raamatut lugenud, teine aga mõistatuse lahendanud, nüüd on ühisosana mõlemal nimi logiraamatus.
Kunagi ammu tassisin selle tellise raamatukogust koju ja läheneva laenutustähtaja hirmus proovisin ka lugeda, kuid väga ei edenenud see raamat. Polnud siis Tartusse tulemise sihti ka ja ilmne motivatsioonipuudus jättiski lugemisülesande korralikult täitmata.
Nüüd oli äkki Tartusse tulek ukse ees ja raamatut poleks paremagi tahtmise juures enam lugeda jõudnud, seega tuli muude lahenduskäikude juurde pöörduda. Nii Salme ühel ööl need vajalikud vastused erinevatest allikatest välja nokkis ja hommikul peenhäälestasime koos koordinaadid paika.
Täna tegime lumehanges turvakaamerate valvsa pilgu all paar trikki ja leidsime maast konteineri kaane ja vist omalt kohalt ka ülejäänud aardesse puutuva. Peale logimist panime detailid taas omavahel kokku.
Kokkuvõttes polnud raamat päris minu maitsele, aga eks oli huvitavaid kohti ka. Aitäh!
Hästi edasi antud ajastu vaimuga raamat. Samas just see muutis raamatu minu jaoks eemaletõukavalt tülgastavaks... kuigi kohati oli ju huvitavgi.
Tänan peitmast.
Selle aarde mõistatuse osa oli mingi aeg kodus valmis nokitsetud ja täna õhtul mööda linna jalutades sai ka üle kontrollitud, kas kodutöö oli õigesti tehtud. Oli küll, sest karp ootas meid täpselt õiges kohas. Täname aarde eest!
Lahendus nõudis ikka omajagu wikis ja googlis ringi tuuseldamist .. aga näe .. saab ka nii :)
Tänud!
Välitöödel võttis kõige kauem aega mugu vaba aja ootamine,kui hetk saabus siis leid kiire Aitäh!
Raamat sai loetud ja oli nii põnev, et võtsime ka filmi ette. Topelt ei kärise. Tänud
No ei õnnestunud täna. Oli küll vähe mugusid liikvel, aga ikka ei saanud rahulikult otsida.
/Raamatu ees ei tohi me endalt küsida, mida see ütleb, vaid mida see tähendab/ U. Eco
Roosi nimi on mul loetud ammu ja mulle väga meeldis. Üks nendest raamatutest minu elus, mille viimases kolmandikus on mind haaranud õud, et raamat saa varsti läbi! Lahendamiseks pidi natuke sisu meelde tuletama, aga kaua ei läinud sellegipoolest.
Lahendatud koordinaatidel käis elu, aga kuna hakkas hämarduma, siis tuli otsimisvabadust iga minutiga juurde. Huvitaval kombel jäi konteiner esimese hooga lohakusest leidmata, aga teisel otsinguringil, peale põgusat paanikahoogu ning lühikest mõttepausi, leitud ja logitud.
Aitäh.
Kolm päeva Tartus, lõppeesmärgiga maraton. Mis siin ikka, hea rahulik lahendatuid mõistatusi korjama asuda. Raamatut ei ole lugenud, küll olen näinud filmi. Film on jäänud meelde oma pildikeele tõttu. Väga hästi oli edasi antud ajastu hõngu ja osaliste välimus oli meeldejääv. Noorem peaosaline Slater ei tegelenud muidugi eriti uurimisega, temal olid muud mõtted ja tegevused.
Lahendus tuli loogikaga ja googeldamisega. Teine geokontroll oli õige, järelikult loogikaga leitud vastused õiged. Lõpus olin geopime, aarde leidis kaaslane. Aitäh!
Täna sai linna peal väike tuur tehtud. Ühtlasi sai ka seda aaret külastatud :) See aare oli mul päris ammu juba lahendatud. Isegi ei mäleta enam kui kerglelt või raskelt see kulges. Küll oli tegu selle aarde kättesaamisega. Mõne aardega kohe on nii, et ei saa ükskord ega teinekord ja peab tulema kolmas kord. Mõnikord ikka täitsa pime :D Täna sai see aare logitud. Aitäh peitjale!
Tegin sohki ja lahendasin selle interneti ja katsetamise abil mitu aastat tagasi ära, aga otsima kuidagi ei jõudnud. Nüüd jalutasime kohale ja kahepeale leidsime üles.
Üks leitud mõistatus tänasesse kuupäeva, no nii igaks juhuks. :)
Raamat mulle meeldis, nagu mitteleiulogist selgub, sai see juba kaks aastat tagasi loetud. Meenub, et munkade mõrvamise osas tahtsin esialgu kangesti vaielda või arutleda, ühe peitjaga üritasingi, aga polnud kasu ja teine ette ei sattunud. Koordinaadi sain roheliseks, meel rõõmus ja segane küsimus ununes.
Välitöödel olen vähemalt kaks korda hiilimas käinud, aga mugude tõttu taandunud. Eile õhtul sattusin kõrvalmajja, muidugi kripeldas ka nii lähedal olev karp ja väljudes oli naiivne plaan otsida ka aaret. Mõned minutid ootasin muguvaba hetke. Varsti möödus minust rahulikult jalutav rebane, kellele heitsin imestunud pilgu ainult mina, teised läheduses viibijad ei pööranud talle mingit tähelepanu, ilmselt on täitsa normaalne, et keset Tartut rebased jalutavad. Vaatasin pika pilguga kanavargale järgi ja lahkusin. Täna uus katse. Leidsin, aga kättesaamisega oli keeruline. Pärast mõningast pusimist õnnestus logiraamatusse sissekanne teha. Tänud lugemissoovituse, emotsioonide ja toredas kohas õues veedetud aja eest.
Umbertot tunnen vaid filosoofialoengutest. Huvitav tõesti, kõi munkade mõrvamine ning muu ilukirjandus selle härra sulest on minust mööda läinud. Tänud nüüd Priidule, et ta vähemalt mõistatamisetöö enda peale võttis.
Mõistatus sai teel tartusse oma viimase lihvi ja nii saigi õhtu lõpetuseks tops ka üles leitud. Tänud aarde eest!
Sisuga vähesel määral kursis olles, ma juba teadsin ette, et ei viitsi seda lugu kohe kindlasti lugema hakata. Koordinaatide välja selgitamiseks piisab enamiku VK seeria aarete puhul muidugi vaid PDF-i alla laadimisest ning umbes 8 korda Ctrl-F pressimisest. Kusjuures peitja hea valiku korral töötab see meetod tõhusamini kui müügi-teaser raamatu tagakaanel. Kuidas kunagi ja kuidas kellelegi loomulikult.
Lõppkoordinaatidel oli ilmeksimatult tajutav, kus täpselt jookseb piir [pikkkasso] ja [phantom]-i poolse panuse vahel antud aarde juures. Just välitöödel on (mugu-)mugavusfaktori ning logimisega kaasneva (või puuduva) vitamiinihõngu kombinatsioon kõige rohkem tuntav. Huvitav kombinatsioon igatahes. Ja mõlemad osapooled on andnud oma klassikalise panuse. Aitäh neile/teile!
Koordinaadid on ammu käes ja õiged, kuid miskipärast eelmine kord näitasid need teise kohta ja ei leidnud. Ju sisestasin GPS-i valesti. Seekord tuli leid ööpimeduse varjus üllatavalt kergelt. Tänud peitjale!
Avaldamise õhtul sai geokontroll roheliseks aetud ning pea kaks aastat hiljem sai siis logi ka kirja pandud. Aitäh aarde eest!
Koordinaadi saamise esimene takistus oli minu jaoks raamatu puudumine. Läksin raamatukokku seda nõutama, aga raamatukogu olj yol hetkel kinni. Ootasin kogu avamist ja kasutasin samas avalikku wifit, et vastuseid googeldada. Täitsa mitu googeldasin välja, aga rohelist tuld ei saanud. Raamatut ka esimesel katsel mitte - see oli välja laenatud.
Teine katse ja raamat käes. Aga ... see osutus minu jaoks sama igavaks kui 15a tagasi, kui proovisin seda esmakordselt lugeda. Googeldasin siis veel, mõistatasin natuke, piinasin geokontrolli - 17 korda ja koordinaat käes!
Logidest tundus, et välitööd pole selle aarde juures lihtsad. Aga kas vedas või mis. Igatahes kui muguhordid olid hõrenenud, siis sain topsi pihku esimesest kohast, kuhu oma käe torkasin. Aitäh!
Seda raamatut poleks ma ilmaski suutnud läbi lugeda, õnneks piisas filmi vaatamisest, et koordinaadid kätte saada. Tänan.
Raamatu lugesin läbi suht kohe kui aare ilmus. Kuid geokontrolli roheliseks ei saanud. Ma jään peitjaga nende mõrvatud munkade osas eriarvamusele... Väikse abiga sain lõpuks oma rohelise kätte.
Kuna meil oli nüüd Tartusse asja, siis sai ka see aare otsitud. Väga armas konteiner, mulle meeldis. :) Logiraamat oli märg, selle kuivatasime ära.
Tänud peitjatele.
Kuna mina oskan raamatuid hinnata ainult neis leiduvate värvipiltide järgi, siis sellele raamatule ma hinnet anda ei saa. Küll annan tugevad punktid Kristelile raamatu lugemise eest ja peitjale aardekarbi ja sobiva asukoha eest. Logiraamat märg ja jääs ja hallitusega kaetud. Tegime kiire kuivenduse ja panime uue kilekotikese. Tänud peitjale.
Ühel igavlemise päeval nokitsesin koordinaadid paika, esimene otsimine ei kandnud vilja kuid täna peale väikseid täpsustavaid kaardiuuringuid toppisin käe õigesse kohta! Klassikaline Tanel! Aitäh!
Nulli juhatas Kaupo, kes sai vihje kelleltki teiselt, kes sai vihje kelleltki kolmandalt, kes vist sai vihje kelleltki neljandalt, kes luges raamatu otsast lõpuni läbi :) Ei tea, mida küll mõtlesid kaks mööduvat mugu kui ma taskulambiga, põlved maas, pingialuseid läbi kammisin, enam polnud mõtet "kaotasin võtmed"-komöödiat ka etendada ja logisin siiski ära :)
Seda ma kartsin ja nii läks. 15 minutit üritasin otsida, kuid enamuse ajast vaatasin, kuidas inimesed igast ilmakaarest tulid :D Loobusin.
Rahulik otsimine nii mõnegi muidu sugugi mitte meeldiva faktori tõttu
Meil sai see aare leitud juba eelmisel Tartu tiirul, nii patuga pooleks, sest vaid Merilinil oli raamat tol hetkel lõpuni loetud.... Seekord tulime eneste rehabiliteerimiseks siis vähemalt samanimelist etendust vaatama ja see meeldis mulle tegelikult väga – oli mõnus jälgida, isegi sõltumta tema üllatavalt pikast kestusest (üle kolme tunni) ja kirikuvaremed taustsüsteemina lisasid juurde veel vähemalt pool. Nii et soovitan vaatama minna :). Ja mõistatusse saate ka vähemalt tähed B, C ja D…
Edit: ma vaatan et Mihkel (sookoll) ongi edukalt seda teatrivarianti aukude täitmiseks kasutanud, minu poolt selle eest ekstrapöial :).
Raamatut ei viitsinud lugeda, seega üritasin guugeldada. Kõike kätte ei saanud ja osad vastused said valed. Üleeile aga käisime Toomemäel teatritükki vaatamas ja sain puuduvad killud kätte :)
Täna hommikul ei saanud löögile, aga õhtul sain pika ootamise ja kompamise tulemusel logi kirja.
Keskmiselt pika kompimise tulemusena jõudsime lõpuks konteinerini.
Raske südamega tuleb siiski veel üks kurb nägu Tartus kirja panna.. Tuleb sobivamal kellaajal tulla, ei jaksanud enam oodata hetke, kui ühestki suunast keegi ei lähene.. kiirel esmapilgul ei leidnud. Aga raamat mulle meeldis, täitsa põnev lugemine. Aitäh.
Olen seda teost omal ajal lugenud ja mitu korda ka filmi vaadanud. Kuna arvasin end mõnda kõnealust fakti peast teadvat ega pidanud vajalikuks neid kontrollida, ma muidugi geokontrolli roheliseks ei saanud. Võtsin ükspäev kõik uuesti ette ja sain rohelise tee.
Sündmuspaigal läks meil natuke aega kah, sest noorgeopeitur ei teinud oma tööd korralikult ja nii me seal siis passisime ja silitasime, kuni otsustasime kõike uuesti otsast alustada.
Tänud selle aarde eest! Oli tore :)
Nüüd oli meil suur lootus saunahail, kes ka ükskord enne meile selle nuffi männiaarde välja võlus. Ja nii juhtuski. Piinlik, ma ei saa aru, miks eelmine kord seda ei leidnud, lihtne koht ju. :) Aitäh!
Kunagi käisime Marisega seal hoopis teist aaret kirvetamas :D Täiesti tulemuseta siis muidugi :) Vahepeal õnnestus see teine aare hoopis teisest kohast üles leida ja nüüd siis ka see uus kirjaniku seeria skooritud tänu Merilinile. Raamat pidi väga hea unerohi olema nagu olen kuulnud :P Õnneks veel sellega muret pole ja katsetama ei hakka :D Peitjatele tänud!
260
Pean häbiga tunnistama, et olin sel Tartu reisil päris suur geoparasiit, sest ka see mõistatus oli mul lahendamata ja raamat lugemata. Aga ma luban, kunagi loen! Aitäh!
Tartu seikluse viimaseks leiuks logisime ära Merilini poolt lahendatud raamatumõistatuse. Aitäh!
Lahendamine oli Merilini soolo, otsimisel abiks olla saime ka meie :). Väga hästi peiduobjektiga kokku sulanduv konteiner, esimese hooga näppu ei jäänudki :).
Uuh kui palju ilusaid hetki olen ma veetnud Umbertoga :) Millegipärast mõjus mulle see raamat kummaliselt. Piisas vaid raamatu avamisest ning veidikesest lugemisest, kui mind tabas sügav uni, no ikka täiega. Õhtuti läksingi magama, sest võimatu oli silmi lahti hoida. Keset päeva oli see lugemine palju naljakam, kui lugedes uni saabus ning tukkusingi keset päeva tugitoolis Umberto minu embuses. Aga ikka edasi ja edasi punnisin lugeda, kohati oli täitsa huvitav lugeda, siis jälle sulasid kõik need mungad unenägudes segamini :) kuni kapinurgale tekkisid juba järgmised lahendamist vajavad raamatud ning Umberto jäi veidike unarusse. Eelmisel Tartu külastusel polnud mõtet raamatut lõpuni pingutada, sest siis oli aare parasjagu kättesaamatu. Sel korral polnud ka Umberto aare üldse teemaks, kuni Merilin ütles, et temal lahendatud ja koordinaadid olemas. Eks me siis veidike kuritarvitasime seda lahkust ning panime ühistööna nimed logiraamatusse kirja. Aga raamatu loen kindlasti lõpuni, ega palju pole enam jäänud :)
Peale phantomi Safecracker põgenemistoast pääsemist ja Aparaadi külastust otsustasime Umbertole külla minna. Selle kirjanikuga sai vale jalaga alustatud - mõne aasta eest püüdsin lugeda "Foucault' pendlit", kuid loobusin ja arvasin, et seda kirjanikku enam vabatahtlikult kätte ei võtta. Geopeitus aga ajendas temaga teist korda tutvust sobitama ning veidral kombel haaras "Roosi nimi" kohe kaasa. Natuke pidi ikka lehti ka edasi sirvima, aga üldjoontes oli üllatavalt põnev lugu. Mõrvade arv jäi minu jaoks siiski kahetiselt mõistetavaks ja geokontrolli roheliseks saamiseks pidin mööndusi tegema. Kohapeal valitses geopimedus kuni Maris [puutetundlik] siiski lõpuks päeva päästis ja aarde välja võttis. Aitäh peitjatele, et mu hinnangut Umbertost tõstsite :)
Otsimise käigus õnnestus libiseda põlvega vasta metallkonstruktsiooni. Käis hirmus kolakas. Hea et vastav konstruktsioon terveks jäi.
Mõistatus jooksis ilusti kokku, ainult ühe küsimusega oli vaja professionaalide abi kasutada. Logiraamat avaldas mõningast külmunud vastupanu, aga jäi siiski ilusti terveks. Esmaspäeva hommikut ei olegi vist veel aardeleiuga alustanud. Aitäh.
Kuna kuulsin, et see pidi üks hullemaid raamatuid üldse olema, siis sai tehtud koordinaatide vahetamist.
Raamat haaras mind juba esimesel lugemisel, aastaid tagasi. Peast ei tulnud kohe kõiki vastuseid, seega läks kordamisele. Pikemal reisil ooteaegade täiteks sobis see väga hästi. Kui kodus tagasi ja koordinadid käes, siis selgus, et legaalse ligipääsu tõttu on aare ajutiselt kättesaamatu. Vahepeal läks aega mööda, takistused olid koristatud ja uuesti leitavaks muutmist oodates jõudsin isegi ära unustada, et see mõistatus lahendatud mul.
Uusaasta päeval pärast linnas söömas käimist sai niisama jalutatud ja tegime selle juurde ka asja. Kaardi mälu järgi tuli tops sekunditega kätte. Logiraamat oli nätske, pidi õrnalt käsitsema, et mitte ära lammutada, aga kirjutada veel kannatas paberile.
Aitäh peitjatele, hea mõistatuse ja hea raamatu valimise eest!
Nagu nüüd selgus, sain ma oma nulli nii täpselt kohta, kus arvasin kindlalt üligeniaalse teostusega aarde olevat, ainult kui ikka kolmanda käimise järel mitte miskit seal liikuda ei tahtnud, muutusin nõutuks. Küsisin Hanneselt lisavihje, mis ajas mind veel suuremasse nõutusesse, kuna see polnud üldse phantomi stiil ja lisaks minu nullist ikka päris kaugel. Seekordsel Tartu külastamisel käisin asja vormistamas, hoolimata aarde kättesaamatuse sildist. Mõtlesin, et kui aaret pole, siis ... noh, siis pole. Kui aga on, siis saab ju logida. Aare oli omal kohal ja paningi nime kirja üsna vettinud logiraamatusse. Tänud, lõpuks see saaga läbi.
Nüüd loen, et se siin kättesaamatu. Täitsa vabalt sai ligi ja oli olemas. Lahe konteiner.
Mõne aarde leidmiseks pole väga muud võimalust, kui õigel ajal õige seltskonnaga õiges kohas olla. Nii saanudki. Aitäh!
Siin mul vedas ja koos tiimiga sai nimi kirja. Tänud.
Ega ma nüüd raamatust enam suurt midagi ei mäleta, sest see oli ju tükk aega tagasi, aga seda mäletan, et pidin selle nädalavahetusega läbi töötama. See õnnestus ja roheline käes. Kohapeal tahtis null meid natuke eksitada, aga siiski jäime õigele objektile kindlaks ja logid said kirja. Tänud.
Raamatu lugemine võttis omajagu aega.No polnud kõige lihtsam lugemine,eks viimasel ajal on vähe kergemat kirjandust ohtralt neelatud :)
Kohapeal veidike siblimist jagus,aga nagu ikka massiga on lihtsam lüüa.Objekt loomulikult vana hea tuttav,tänud siia tagasi kutsumast!
See on minuarust küll väga hea raamat ja oli tore lugemine. Polnud võtta eestikeelset, seega pidin läbima inglisekeelse. Keelt hästi ei oska ja tekst pole ka kõige lihtsam - see kõik võttis palju aega. Raamat reisis minuga mõnikord tuhandete kilomeetrite kaugusele ja veetis minuga imelisi hommikuid kuskil järve või mereääres kohvikruusi kõrval. Milliseid toredaid mõtteid see lugu sisaldas - vaid mõned neist - päevane magamine on nagu lihane patt, mida enam sa seda teed seda rohkem tahad uuesti, samas oled aga aina enam õnnetu ja rahuldamata. (mulle meeldivad tegelikult päevased paariminutised uinakud) või siis - inimised teevad kõik vigu, mõned teevad neid aga rohkem kui teised ja neid nimetatakse lollideks
Kustumatu mälestus on ka 1986 aasta filmist (koos S. Connoryga). Kaadrid raamatukogu põlemisest ja kogu selle rikkuse hävingust on siiani silme ees. Mina julgen küll kõigile nii lugemist, kui ka filmi vaatamist. Vaesemaks Te küll ei jää. Muidugi võib lahenduse ka google abil roheliseks pommitada, aga siis jääte selle kogemuse võrra mida see raamat ja film annavad vaesemaks.
Tore oli loomulikult ka konteineri juures kohtuda taas paigaga, kus on küll jupikaupa kokku kuid veedetud, kuimitte enamgi.
Suured tänud tõesti selle aarde eest
Mõistatus lahenes kiiresti ja tänu ööpimedusele sai ka kohapeal logi muretult kirja. Aitähhid!
Sai kunagi loetud juba selle raamatu esimest eestikeelset trükki ja meeldima see siis hakkaski. Nüüd siis väike taasmeenutus. Täname peitjat.
Pimedas on kõik kassid hallid. Samas hiired magavad vist. Igatahes kedagi siin liikumas polnud ja me saime rahus otsida. Korra vaatasin talle otsa ja ei näinud, kaaslase imestunud nägu nähes vaatasin uuesti samasse kohta ja no seal ta nüüd ikka oli :P. Tänud!
Mõistatuse lahendasime aarde avaldamise päeval nagu naksti, aga välitöödega läks nagu kehvasti koguaeg, kuigi lõpppunkt on peaaegu et koduukse ees meil. Esimestel kordadel lihtsalt nagu ei jäänud aare kuidagi näppu, kuigi hiljem selgus, et õiget kohta sai vaadatud küll. Siis jäi kogu asi nagu ootele, kõndisime mööda, aga otsima ei hakanud. Seekord siis tegime ilusa ilma puhul jalutuse ja leidsime lõpuks ka Eco. Aitäh!
Sellest raamatust kuulsin esimest korda siis, kui Eesti Päevaleht hakkas raamatuid seeriana müüma, oli see ju XX sajandi klassika sarja esimene raamat. Sellest hoolimata on mul see teos lugemata, sellest hoolimata õnnestus õiged numbrid internetist leida juba aarde avaldumisele järgmisel päeval. Esimesel korral luuret tehes ei saanud tänast otsimistehnikat kasutada, kuna oli märg ja liialt palju kahtlustavaid silmi. Praegu oli linn peaaegu tühi ja kuna oli kuiv, sai aardekonteiner kiiresti tuvastatud. Nüüd peaks käima teatris, vaatama filmi ja loomulikult ka raamatu läbi lugema. Tänud!
"Nii et kui ma teid õigesti mõistan, siis te tegutsete ja teate, miks te nii tegutsete, aga te ei tea, miks te teate, et te teate, kuidas te tegutsete."
Ja nii pea 500 lehekülge. Kokku võttis 20 päeva selle läbi närimine (võrdluseks - järgmise sama paksu raamatu läbisin protesti mõttes kahe päevaga). Kohe otsima ka ei läinud, sest sinised näod olid ees.
PS. Minu meelest esimene ohver sai oma eluküünla ärapuhumisega ikka täiesti kõrvalise abita ise hakkama.
Järjekordselt lahe teostus kvaliteetpeitjalt. Lõpuks said koordinaadid ka rakendust ning aare logitud. Tänan siia juhatamast.
Raamatut lugenud pole ja vist ei loegi. Küll aga äratas film huvi, kuna seal mängib Sean Connery. Nii et see tuleb ikka ära vaadata. Pealegi on tegu laias laastus ikkagi krimkaga, mis mulle üldiselt meeldivad.
Öösel sai seal küll segamatult otsida, kuid aaret sellegipoolest ei leidnud.
Käisime koos aarde varemleidnud harleyquinn'ga otsimas ja aaret polnud omal kohal. Sai ka ümbritsevad objektid üle vaadatud.. ei miskit..
Vastuste leidmine võttis rohkem aega kui kohapeal logimine. Aitäh!
Alguses sai otsitud nägemismeele abil, aga siis järgisime harleyquinn'i logis loetut ning patune käsi tõi esimesel katsel konteineri lagedale. Leitud, aitäh!
Mina loen ka seda raamatut hetkel, kuna emakeelset polnud saada siis inglisekeelset. kohati läheb kirjeldustega liiale aga tegelikult on väga huvitav, loomulikult ei saa sageli terminitest ja sentensitest aru, aga selleks on abivahendid. Ja mis ei tapa teeb tugevaks. Ja kunagi nähtud 1986 aasta film, see jättis ikka kustumatu mulje. Niiet loeme ikka huviga edasi
Ma nõustun Nuffiga - ma olen läbi hammaste seda raamatut nüüd pea nädal aega lugenud ja ikka veel ei ole tekkinud tunnet, et oi, loeks ikka huviga lõpuni. Siis kui esimest korda popiks teemaks osutus, siis jõudsin kuskile esimese peatüki pooleli ja viskasin käest, seekord on üle kolmandiku ehk läbi puretud ja jätkub veel nädalateks tegevust.
Päevaga said vajalikud numbrid üles leitud, laupäeva hommik oli üsna muguvaene ja otsida sai segamatult. Tänud!
Aarde avaldumise ajastust arvestades olin üsna kindel, kus aare asub. Lahendasin mõistatuse ära ja tutkit ta seal oli, kus arvasin :) Mõnus lugemine oli. Tänud!
Siin olime päeva jooksul juba korduvalt käinud, kuid siis ei saanud kuidagi löögile, kuna ümbrus oli väga rahvarohke. Õnneks poole öö ajal siin enam kedagi ei kolanud ja leid tuli kiirelt. Tänud!
Väga raske tekst minu väikse pea jaoks. Lõppkoht meeldis, polnud enne seal käinud, tänan!
Enne kui lahendus tuli, sai hea hulk punaseid geokontrolle tehtud. Kohapeal oli kerge. Aitäh!
Raamatu laenutasin ja lugesin huviga. Jään osade langenute ja hoidjate osas oma arvamise juurde. Rohelise geokontrolli sain pika-pika meelitamise peale lõpuks kätte. Sain nurga tagant numbritega mängimise peale tulema ja sättisin kohale, mis sobis ka geokontrollile. Kunagi ei tea, kas tulevane geopeitur, aga topsi ta probleemideta kohapeal leidis. Tänud peitjatele.
Tasapisi lahendades sain numbrid kätte, kuid midagi ikkagi ei klappinud. Tõnu leidis vea ning saimegi rohelise geokontrolli. Täna oligi sinnapoole asja ja aardekarbi leidsime üsna ruttu. Täname!
Täna on tõeline leiutaja-Taneli aarete päev. Mis muidugi tähendab ka kohustuslikku mitteleidu :-P Õnneks Paps & Poja said äsja ikka leitud. Marjel oli "Roosi nimi" ammu loetud, nüüd värskendas teadmisi. Mina tegin talle võõrkeelse interneti abil lugemiskontrolli. Kahepeale saimegi teose loetud ja geopeituse geokontrolligi põhjatuks tulistatud :-)
Kohapeal oli lihtsamast lihtsam, täpp tähistas aaret sendipealt. Vast ei jäänud me kahtlase paki tehinguga ka videokaamerasse ;-) Igatahes aardega on kõik tibens-tobens. Väga viis pakk, aitümps Tanel!
Nii nutust seisu sõna otseses mõttes polegi mul vist ühegi aardega olnud veel. Aarde avaldumise hetkel lõpetasin parajasti kirjandusteemadega tegelemise ja kiikasin korraks geopeituse lehele. Lahe, värske kirjanikuaare ja ei ühtegi rohelist veel. Tekkis hasart esimene roheline saada. Ei vaadanud ma muud kui aarde nime ja sisu. Hakkasin rahulikult lahendama ja mainisin tiimikaaslasele ka, et nii hea ajastus, sain kohe kirjandusega jätkata. Vastu sain kommentaari, et Tartus ju ka veel. Selliseid pisiasju nagu asukoht ja peitja polnud ma muidugi vaevunud vaatamagi. Nüüd ei tulnud rahulikust lahendamisest enam midagi välja. Kirjandusaare kodulinnas ja pealegi raamatu kohta, mida ka juba lugenud olin, lisaks kõik soodsad tingimused kiirreageerimiseks - no mida veel tahta. Juba ilmus esimene roheline ja peagi ka teine, aga mina ikka veel maadlesin punastega. No ei tahtnud kuidagi need numbrid klappima saada. Kontrollisin mitu korda üle, et kõikide tähtede väärtused ikka õigetele kohtadele said, aga no ei midagi. Hakkasin siis vastuseid üle kontrollima ja kõik tundus klappivat. No mis jama see siis on? Selle aja peale oli rohelisi juba terve hulk. Palusin tiimikaaslase appi guugeldama, aga tema ei saanud üldse pihta, mida ma temalt saada tahan. Täitsa ehe nutumaik oli suus juba. Lõpuks, kui ühe vea avastasin, oli juba neli logi veebis kirjas. Ja selle vea parandamine ei andnud ka veel õiget tulemust. Hakkasin siis suvaliselt pommitama, kuni lõpuks kauaoodatud roheline sõnum mind tervitas. Seda kohta muidugi kahtlustasin kohe. Tuju oli igatahes null selleks päevaks. Täna käisime ja vormistasime leiu ka ära. Selles polnud õnneks midagi keerulist, kuigi asukoht jääb otse kaamera vaatevälja. Tänu sellele saagale kavatsen nüüd raamatu uuesti läbi lugeda, veendumaks kindlalt, et hoolimata oma kirjandusharidusest ja paljuharjutatud guugeldamisoskusest olen ikka täitsa tobu veel. Peitjatele aitäh!
Tänud kaaslasele mõistatuse lahendamise eest ja peitjale aarde eest!
Teen mina hommikul töö juures GP lehe lahti ja näen uut aaret. Ja mis ma veel näen... suur kiire-kiire-kiire on eile õhtul mööda läinud. Pole hullu, mõistatust lahendada ja aaret otsida on ilma xTF'ideta ka tore :)
Mõnus väike nuputamine ja hea kiire lõunapausi sutsakas. Tänud!
Aaret märgates sai kiiresti mingi info kokku kraabitud ning ka enda üllatuseks geokontroll juba teisel katsel roheliseks. Kimasin siis jalgadele valu andes rattaga kohale ning sinna jõudes olid Karu ja Lõvi ametis mu nina alt FTFi ära võtmisega. Sain ka siis ise üles otsitud ning STF tuli 22:11. Seejärel arutasime veel Tartu aardeid ja suundusime peagi eri suundades minema. Raamat tundub väga huvitav ja läheb kindlasti lugemisnimekirja. Aitäh!
Oi, see oli nüüd närvidemänguga aardeleid. Umberto Eco austaja olen olnud pikalt ja mul on olnud isegi au temaga Tartus kohtuda ja autogramm saada aastat kuni kümme tagasi. Aga just seda romaani pole ma lugenud. Õnneks olen ma kirjandusõpetaja ja oskan teha nägu, et tean palju ka raamatutest, mida lugenud pole. Ka geokontroll arvas esimese korraga sama. Kõik tore, kell oli umbes 21.45. Nii hirmsat FTFi-nälga polegi varem peale tulnud. Rohkem kui pool tundi närisin küüsi ning otsisin võimalusi, kuidas kiirelt ära käia: pojake magas ja peale minu siin nagu vastutavaid inimesi pole... Närvitsesin niikaua, kuni otsustasin, et ega minagi vastutustundlik ole... Mõtlesin, et kui max veerand tunniga ära käin, pole hullu. Ta magab alati nagunii sügavalt. Autosse istumisest tagasi koju jõudmise vahele jäid ilusad ja täpsed 10 minutit (elan E-kaupsi ligidal...). Leid tuli õnneks sealt, kuhu oma patuse käe torkasin, aga kahjuks kolmandana kell 22.40... Oli elamus, aitäh!
Mjaa, kiirreageerimisest jääb vajaka teavitus. Umbes 11 ajal kiikasin enne magamaminekut geouudiseid - Tartus uus aare. Nojah, egas midagi, sõber Google soojaks ja punuma. Mõistatus, kohale väntamine ja leidmine/logimine võtsid pool tundi, kuid siis oli juba lootusetult hilja. Tuleb vist ikka telefon netti ühendada ja teavitused peale panna, et oleks vähemalt lootust vahel esmaleidjatega juttugi puhuda (seda loomulikult, kui enda laiskus võimaldab).
Üllatavalt lihtne leid. Geokontrolli roheliseks saamiseks tegime natuke punaseid ka, kuid väga palju aega sellele ka ei kulutanud. Kimasime nulli ning kui kribasin meie üle pika aja tulnud FTF-i kell 22.05 logiraamatusse, vuras kaherattalisel kohale Anete. Peitsime aarde tagasi, et ka tema saaks otsida ning üsna ruttu tuli meie silme all STF-gi. Ajasime paar sõna juttu ning suundusime öhe. Täname peitjaid!