Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 4.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vaatasin kaardil välja ühe kõige väiksema aaretetihedusega piirkonna Eestis. Kaarti täpsemini uurides paistis, et siin peaksid olema väga looduskaunid paigad. Kodus panin eeltöö raames kaks kindlat sihtpunkti paika ja meisterdasin karbid oma sisuga peitmisvalmis.
Võlla raba aarde algus on väga lihtne - 2.3km mööda metsarada või siis mõne elamuslõiguga sõit maasturiga. Tee läheb mööda laia kraavi kus tegutsevad koprad ja saab näha erinevaid meisterdatuid ehitisi. Kui veab, siis ka mõnda kobrast ennast. Minul igatahes vedas. Kui kraaviäärne tee on läbitud, tuleb valik kas läbi kraavi või üle purde. Purre on maapinnast päris kõrgel ja kehva tasakaaluga võib tulla valus kukkumine. Purde kõrval on tänu kobrastele madal vesi ja olenevalt aastaajast saab kummikuga kuiva jalaga üle. Sealt on rabasse juba ainult kiviga visata. Ilusate vaadete jaoks soovitan hoida laugaste lähedale.
Kui on soov rabas pikemalt aega veeta ja suuremaid ringe teha, siis teadmiseks, et 4km kaugusel Võlla raba aardest suunal ESE(~110°) ajavahemikul 15.02-31.07 ei tohi edasi seigelda.
Meeleolukat rabamatka!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 58° 28.7965' 23° 58.8190' |
Purre | Muu | 58° 28.6674' 24° 0.9390' |
Aarde sildid: soovitan (8), ilus_vaade (7), rabamatk (5), pikem_matk(>1km) (3), räätsad (2), ujumiskoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC76B6T
Logiteadete statistika: 35 (100,0%) 0 3 0 1 1 0 Kokku: 40
Mahutasin veel ka kolmanda ja viimase Nätsi/Võlla raba aarde enda tihedasse päevakavva. Sõitsin autoga loogilisemasse kohta kui seda peites teinud olin. Tõhela külast otse Mustoja äärde välja. Enamvähem sõidetav tee läks ka edasi aga ei näinud autoga edasi pressimisel mõtet. Pakkisin asjad kokku ja purret otsima. Purre oli väga korralik ja sealt edasi läksid veel "avatud talude" lindid suunaga raba poole. Üllatuslikult ei olnud ma seal üksi. Üks valge ämbriga koriline oli ka. Seni kuni ma korra kaarti vaatasin, kadus ta aga kõrkjate vahele ära. Ise läksin ka kõrkjatesse aga teda uuesti mul näha ei õnnestunud.
Rappa jõudes nosisin kahe suupoolega magusaid krõmpsuvaid jõhvikaid. Üsna vaevaliselt kulgesin nulli poole. Oli tunda, et ei ole enam 25-aastane ja rabakilomeetreid üheks päevaks natukene ülearu kogunenud. Vihtusin teekonna nulli välja ja eest leidsin aarde, mis pigem ei kannatanud enam mingit kriitikat. Karp oli väga katki. Sõrmega seda puutudes pudenes tükke. Ettevaatlikult toppisin selle kotti ja võtsin suuna tagasi auto poole. Kokkuvõttes oli väga füüsiline, kuid mõnus rabamatk.