Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tekst raamatust "Harjumaa pärandkultuurist" (2008)
Vääna-Jõesuu turuplats ja pioneerilaager on näide ühe ja sama paiga erinevatest kasutusviisidest eri aegadel. Kohale, kus kunagi asus külarahva jaoks tähtis paik -turuplats - rajati nõukogude ajal pioneerilaager. Turuplatsil käisid ümbruskonna talumehed oma kaupa pakkumas. Talunik müüs põllusaadusi ja ostis saadud raha eest paari pastlaid. Kalurid tõid merelt värsket kala ja kaupmehed pakkusid linnast toodud peenemat riidematerjali või suhkrusaia. Tehti ausat kaubavahetust, kuid sekka juhtus petukaupagi.
Pioneerilaagri aegadel algas hommik varajase äratusega, seejärel toimus rivistus, punalipu heiskamine ja loendus, kontrollimaks ega keegi öö jooksul kaduma pole läinud. Päeval toimusid patriootlikud ettevõtmised ja õhtupoolikul lauldi pioneerilaule. Enne rivisammul sängi suundumist oli jälle loendus ja lipu langetamine. Ei puudunud punanurk ega Lenini pilt.
Hetkel on kinnistu erakätes ja seal on tegutsenud suviti lastelaager. Aru täpselt ei saanud, kas see on ka hetkel veel aktiivne. Igatahes koha omanik on aardest teadlik.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (16), lahe_teostus (15), gpsita_leitav (2), 2017_aasta_aarde_kandidaat (2), vaatamisväärsus (1), tasuline_parkla (1), muguoht (1), eramaa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC778G5
Logiteadete statistika:
114 (99,1%)
1
6
3
2
1
0
Kokku: 127
Leitud kasutajaga martenmandla. Siin rannas olen mõned korrad käinud, aga laagriplatsil mitte. Saime täna selle tembu tehtud. Aardel vahva lahendus, aitäh!
Meie Mirjamiga oleme juba vabas Eestis sündinud lapsed ja meie ei tea pioneerindusest rohkem kui meie vanemad ja vanavanemad meile rääkinud on. Sellest hoolimata tulime niiskes ilmas seda kohta kaema. Ametlik värav oli loomulikult kinni, aga ümberkaudsed aialipid olid juba eest ära. Mis ikka, aarde leidsime üsna kiirelt ilma suurema vaevata. Väga lahe konteiner on siia paigutatud. Nimed kirja ja siis juba vaatasime territooriumi peal ringi. Paraku tundub, et selle koha eest siin enam hoolt ei kanta. Katki visatud kineskooptelerit nähes meenus üks paarikümne aasta tagune video, kus TTÜ ühikatest visati telekaid alla. Tundub, et omal ajal oli siin alles elu. Täname kutsumast!
Midagi erinevat. Nimi sai kirja. Tahtsin otse tulla aga kaaslased arvasid, et mööda teed parem. Tuli üle aia ronida.
Midagi erinevat. Nimi sai kirja. Tahtsin otse tulla aga kaaslased arvasid, et mööda teed parem. Tuli üle aia ronida.
Auto jätsime rannaparklasse ja sobiv auk sisse lipsamiseks jäi märkamata. Seetõttu tegime aiale terve tiiru peale ja tulime sama targalt tagasi - ahaa siit siis saabki ilma üle ronimata :D Kohapeal oli päris sürr vaatepilt ning pimedas oleks see kindlasti nagu õudusfilmist välja lõigatud olnud. Igatahes Tarmo susserdas seal midagi puude kallal jälle ning ma vaatasin niisama ringi. Seejärel vaatasin veel ja läksin logima. Tarmo ilmus oma "otsingutelt" juba siis kui karpi kokku tagasi pakkisin... :) Sisu täitsa märg karbil, vajaks veidi omanikku hella kätt. Aitäh!
Rattaga.
Kõige keerulisemaks osutus õige lähenemissuuna leidmine. Sõitsin rattaga seal peaaegu ringi peale ja siis tuldud teed tagasi kuni leidsin aias hõredama koha, kust end läbi/üle pressida. Territooriumil sees hoonete lähedal liikudes peab hoolega vaatama, et midagi teravat omale jalga ei astuks / rehvi ei sõidaks.
Kurb et niimoodi lõhkumas käiakse. Täiesti korralikud PVC-raamidega pakettaknad ka puruks visatud :(
Kahju et selline hiilgus on maha jààtud ja rüüstatud. Aga muidu ilus koht ;)
Kuna ilm oli super, siis tegime kohe suurema tiiru. Täname!
Ei osanudki selle laagri osas õiget seisukohta ega lähenemisnurka võtta, seega sai võetud sirgjooneliselt otse parklast. Ei olnud kõige kergem, aga tehtav. Tagasi sai muidugi veidi parem tee otsitud. Pimedas ja vihmas ja märjas ei osanud siin väga midagi aru saada, seega usaldame peitjat ja aarde saamislugu. Täname aarde eest!
Pioneere ei näinud ja laager on ka oma hiilguse kaotanud. Aardega õnneks kõik väga hästi. Lihtne ja kiire leid.
Esialgu ei saanud me täpselt aru, kuidas aardele läheneda, aga kui mitusada meetrit redelit käepärast, siis ei olnud raske aardeni jõuda. Huvitav koht, oleks potentsiaali tänapäevalgi. Tundub, et gaasimaskide kasutamist on siin alles hiljuti harjutatud :)
Kõigepealt sai leitud aare ja peale seda uudistasime pisut ringi. Kahju, et lastakse suurel hoonel sedasi kasutult seista ega võeta sellega midagi ette. Aitäh Madis siia juhatamast.
Aarde juurde minnes heitsin kiire pilgu ka ümbritsevale. Aarde enda leidmisega pikalt ei läinud. Pärast sain naaberaarde omaniku tarmoxy käest infot, kuidas see aare algselt välja nägi. Kahju, et seda oma silmaga ei õnnestunud näha, aga ka praegu on koht külastamist väärt. Aitäh!
Väike jalutus ja kiire leid. Ega seal väga otsida polegi midagi. Üks maja hakkab kah oma kesta maha ajama. Ühel seinal kogu plekk kadunud.
Siin oli vaid õige raja leidmise vaev. Igasuguseid ägedaid objekte vedeleb seal metsatukas.
Täiega lahe seiklus oli. Otsisime tükk aega avatud väravat, aga seda ei leidnud ja läksime lõpuks lihtsalt üle. Huvitav oli seda uudistada, pole näinud midagi mis on nii hiljuti ehitatud/remonditud kuid täiesti mahajäetud. Nimed kirjas, aitäh!
Lühike jalutuskäik. See katusealune, mis puude ümber oli ehitatud, oli huvitav vaatamisväärsus. Mahajäetud ehitised tegid koha kriipiks.
Pimedas territooriumile sisenemine tekitas veidi kõhedust. Aare ka ennast kohe ei ilmutanud, aga lõpuks, kui nõustusime gepsu näidatud suunda minema, siis oli logiraamat kohe käes. Me täname!
Sisenesime avatud väravast, tee äärde jäi väsinud kiviktaimla, eemal paistis huvitav paviljon. Tänud siia kutsumast.
Olles end nüüd peale üritust mingi aeg autos soojendanud, läksime aardejahile. Esimesena osutus väljavalituks see kuna jalutustee ei tundunud väga pikk ja ka leid pidi olema lihtne. Leid oligi lihtne. Aardepeidukat kinnihoidev "tabalukk" oli omamoodi lahendus.
Tänud!
See on küll tore, et lukustatud väravast kümmekond meetrit eemal aed lihtsalt otsa lõppeb. Tänan.
Eks kunagi on isegi trummi põristatud ja ööhäireid nähtud. Nii vägevas kohas pole kahjuks olnud. Sattusin lähenema majade vahelt ja sattusin enne paraadväljakut ka pioneeride hotelli juurde. Punanurk ja restorani tantsusaal said üle vaadatud. Väga kummastav hulkumine. Aitäh.
Õhtuhämaruses läks natuke ikka aega, et silmata õiget objekti, tänud.
Omal ajal sai ikka nendes pioneerilaagrites oldud küll. Rand on seal ilus, inimesed käisid ujumas, nautisid ilusat ilma ja vahvad oranžid rannatoolid olid seal. Täname peitjat siia juhatamast.
Äge paviljon on seal. Leidsime, logisime ja kolasime ringi. Aitäh peitjale.
Jälle selline koht, kuhu muidu ei sattuks. Kahju, et selline kaunis koht on maha jäetud.
Kui üks matkasell mulle täna helistas, et ma võiks talle nüüd järele minna, et ta on Vääna-Jõesuus omadega ja tahaks hirmsasti vette minna aga pole oma kotti kusagile jätta, siis ma kahte hetke ei mõelnud, oli mul ju seal kaks võtmata aaret ka veel :) Vesi näitas 16 kraadi ja nii ei kestnud ujumine kaua. Siis viskasin letti, et nüüd läheme aardeid otsima. Jõudsime kohale metsateed mööda ja seejärel mööda asfalti. Ühtegi eramaa silti ette ei jäänud. Natuke helendav punktike kaardil eksitas, kuni nägin seda asja ja oli kohe selge, et leitud. Olin end just kirja pannud ja tahtsin karbis oleva ränduri eesmärki uurima hakata, kui eemalt möödusid vene keelsed mugud. Hiilides panin kiirelt aarde just tagasi kui mehed seal minu kaaslasega vestlusesse laskusid. Nähtavasti ei tohtivat võõrad seal olla. Me ütlesime, et läheme kohe ära ka ja probleemi ei tekkinud. Huvitav, kas ma sinna õige kuupäeva ka kirjutasin, üha enam hakkab tunduma, et panin eilse kirja. See on see puhkuse värk.
Lähenesime jummala võsast ja pärast saime teada, et saab ka inimese kombel mööda laia teed kohale jalutada :D Huvitav koht, väga täname siia juhatamast! Seda teadsime, et siin pioneerilaager oli, aga et ka selline väljak siin asub ja veel ajalooliselt turuplats, no see oli küll üllatus. Ja ometigi on nooruspõlves siin samas Vääna-Jäesuu rannas ja Naage suvilates mitmeid suvesid ringi mütatud, kuid siia pole kunagi sattunud. Aare ise kena teostusega. Aitäh!
Nagu teised, saime meiegi alles lahkudes teada, et oleks võinud võsa asemel maanteed mööda aardeni jalutada.
Lühinägeliku geopeituri seiklused on alati pikemad, kui teistel. Selle asemel, et marssida otse maakerasuurusest aiaaugust sisse, peab tema keerama vahetult enne auku ära ja liikuma kukalt kratsides pikki aiaäärt tupikuni. Ja siis tagasi. Aga nii võib veel kõhnaks hakata. :) Koht on muidugi lahe. Mäletan, et lapsepõlves sai vanemaid korduvalt lunitud, et siia laagrisse saaks. Aga saadeti hoopis Kukulinna. Nüüd siis lõpuks tulin ise. :) Tänud aarde eest!
Kui meie kohale jõudsime, siis oli pioneerilaager veel suletud. Aga aarde otsimiseks oligi niimoodi parem.
Krt see google, ei sobi selleks, kahjuks ei oska locust ka korralikult tõõle panna, igasugune abi teretulnud.
Huvitav jäänuk on see paik. Kunagi paiknes seal isegi raudteejupike koos veeremiga. Tänud peitjale!
Selline koht siis. Oli ikka vanasti pioneeridel hea elu....Tänapäeval on platsil aed ümber , võsa kasvab, värav kõvasti lukus ja aia peal silt "müüa". Nojah. Õnneks pole kõikidesse külgedesse aeda jagunud ja seega saab hiilida sinna kuhu vaja on. Loodetavasti ei kasuta neid radasid need, kes igale poole prügi veavad ja loodetavasti säilivad maaomaniku närvid kui keegi seal krundi peal pidevalt hiilib. Teostus 5+ nagu võiski oodata , sobib nagu rusikas silmaauku kui niimoodi brutaalselt võib väljenduda. Aitähh.
Põnev paik, tänud tutvustamast. Konteiner pani ka muigama, kuigi nüüd logidest loen, et esialgu oli asi veel põnevam. Aitäh peitjale!
Täitsa äge koht. Käisin seal ringi ja üritasin mõelda selle aktiivseks laagriks. Omamoodi nukker, aga samas tore. Tänud.
Natuke vaeva nägime legaalse territooriumile sisenemise nimel, edasi läks kõik lihtsalt. Tänud
Ma isegi ei teanud, et see mul leidmata, nii et telefoni vaadates oli üllatus suur, et oih, mul ka roheline täpp ja pean ka otsima minema. :D
Saime natuke lumes sumbata ja varsti oligi vajalik leitud. Kahju, et seda algset lahendust ei näinud.
Tänud peitjale. :)
Aed ja lukus värav on selleks pandud, et lipuvarrast tagasi ei toodaks. Karbike meeldis väga. Kahjuks jõudsin siia pimedas ja laagrit eriti ei näinud. Tänud peitjale.
Ma pole pioneerilaagris käinud. Nüüd siis olen. Tänud kutsumast.
Jalutasime Vääna jõe rippsilla juurest otse siia. Otsisin nii valedest kohtadest, et sain soovituse vaadata, kes peitja on :D Peale seda läks veel natuke aega ja sain logiraamatu kallale asuda. Nime kirjutades sain kuulda, kuidas lahendus algselt välja nägi. Kahju, et hiljaks jäin. Tagasiteel käskis sisemine hääl pättust teha ja nii ronisin täiesti mõttetus kohas läbi aia. Tee läks mõned meetrid eemalt, aga mina sain päeva kordaläinuks lugeda :P Tänan aarde eest!
Jäin siis väheke hiljaks,et antud aaret täiel rinnal nautida.No pole hullu,saingi vähe lihtsamalt:) Tänan
Kuidagi õnnestus meil Marise ja Indyga ikka läbi võsa murda, kui poisid normaalselt mööda metsaalust kohale jõudsid. Omanikul oli võti kaasas ning karp avati meile pärast paari paari katset. Taba võeti kaasa, nüüd on aare lihtsalt leitav. Loodetavasti metallivargad sellele silma peale ei viska, kõik muu on juba minema viidud. Koht ise oli lahe, kujutasin ette, kuidas siin pioneerid ringi jooksid. Aitäh juhatamast!
Kuigi me seal eriti ringi ei jalutanud,tundus see koht põnev ja huvitav.Tänud!
Tee aardeni oli tänasel päeval sarnane eelmistega. Vesi ja muudkui vesi. Kohale jõudes avastasime et võtit põle. Sai siis varuvõtit kasutatud. Tänud peitjale
Nagu meil kombeks ikka, raskemat teedpidi aardeni ja korralikku radu tagasi.Nii ka siin,kuidas siis muidu.Aarde leidsime kiirelt aga kuidas avada kui võtit pole silmapiiril.See on küsimus,millel puudus kasutusjuhend.No logitud me saime.Tänud.
Rahu ainult rahu, nagu ütles Karlsson katuselt. Jah käisime ja esimesed asjad mis meile pärast tee ületamist vastu vaatasid olid jälle vesi ja võsa. Mina siia sinna liikudes ees, teised järgi. Nii me aardeni lõpuks jõudsime. Kohe kukuti käsutama otsi võtit, otsi võtit. Mida siin otsida kui lipuvarras koos võtmega pistuuli pandi. Totakad, kes meist siin nüüd loll on? Aga ära me selle logisime ja korralikult mööda teed, väravast ka lahkusime. Suured tänud peitjale.
Jalutasime nulli poole ja mina juba kaugelt vaatan, et millal see lipuvarras paistma hakkab. Ühel hetkel seisab Martti täitsa lampi koha peal ja ütleb, et ta on nullis. Ei saa olla, pole varrast ju. Polegi . . . enam. Täitsa uskumatu, metallivargad lipuvarda tuuri pannud. Ainult väike jupp järgi.
Aarde saime siiski logitud, väikese trikiga on võimalik seda teha. Tänud peitjale, kahju, et mul äge lipuvardatrikk nägemata jäi.
Nulli jõudes imestasime, siin peaks ju lipuvarras olema! Jälgede järgi tundub, et jäime tiba hiljaks. Lipuvarras oli maha võetud, värsked lohistamise ja auto jäljed olid ainult jäänud. Ilmselt teel metalli kokkuostupunkti ja seda koos abivahendiga. Saime ka ilma abivahendita logitud aga peitjal tuleb ilmselt uus lahendus ja abivahend leida. Tänud piirkonda tutvustamist, ei olegi varem pioneerilaagris käinud.
Väga vahva peitmisviis, mul oli väga kahju, et Paul viimasel hetkel ei saanud kaasa tulla, tal oleks lõbus olnud. Kurb muidugi et koht maha müüakse ja karta on, et kaua ei pea ootama, asukoht on ju suurepärane. Suur tänu, mulle väga meeldis.
Jällegi üks kadunud hiiglus. Kõrvalolev parkla on tasuline, aga praegu puhub seal ainult tuul. Aare korras,aitäh.
Äge jäänuk aastakümnetetagusest ajast, tõi enda kunagise laagriskäigu ka meelde :). Ja peidukonteiner oli samuti vinge, üks selline kuluks endalegi ümbriskonteineriks ära…
Seda laagrit vaatlesin ma juba möödunud Vääna-Jõesuu külastusel aia tagant, aga kuna oli vaja bussi peale jõuda ja piirkond tundus olevat üsna hästi tarastatud, siis vaatlemiseks see tol korral jäigi. Õige lähenemistee leidmisega läks suts aega, kuna googel suunas mu esimese hooga ühe jupp maad eemal asuva kinnise värava taha, aga tagasiteel õnnestus siiski õige auk üles leida ja nulli jõuda. Kodus aarde kirjeldust lugedes oli tekkinud juba üsna konkreetne ettekujutus eesootavast ülesandest ja täpselt nii oligi. Natuke pusimist ja saigi nime kirja. Tänud peitjale!
Tõotas tulla ilus pühapäev, pakkisin pere auto peale ja tegime Harku vallas väikese tiiru. 10/10st aare. Sai küll naisele lubatud et täna rohkem noppeid ei tee ja sõidame otse koju. Aga senikaua kuni naine kohalikust kohvikust kohvi hankis tuli mulle meelde et mul on siin üks võlg ära klaarimata. Nurusin siiski ühe aarde veel välja. Pere jäi autosse nosima kuni mina siin kiirelt oma toimetused ära teen. Nimelt kogu loo alguse leiab esimeste logide seast kus ma värskest aardest sõbrale teada andsin, kus tal praktiliselt koduhoovis avaldus uus aare. kokkuvõttes viis see selleni et sõbrast sai lõpuks ametlik geopeitur ja minu nimi sai logiraamatusse kui seotud osapool. Aga hing siiski ei lubanud seda kurjast ära kasutada ja tulin oma leidu lõpuks auga välja teenima. Lahendus sai juba avaldamise päeval selgeks ja kohapeal tuli ainult vajalikud protseduurid läbi viia. Rajoon oli mulle üsnagi tuttav, või noh vähemalt see mis teisele poole aeda jäi. Nüüd siis sai laagriplats ka üle vaadatud. Laheda ülesehitusega mõistatus on välja mõeldud. Lukk on aga vett täis ja töötab juba praegu halvasti, külmade saabumisega ilmselt lakkab töötamast. Keerasin luku tagurpidi, et vett juurde ei tuleks ja olemasolev välja saaks voolata aga ma usun et pärast paari külastust on jälle vana olukord taastunud. Tänud peitjale.
Kaugele sõitu Tallinnast teha ei saanud, kuna pidin olema stardivalves.
Meenutades nooruspõlvest neid lipu- ja lõkke- ja misiganes valveid, mida kõik tolleaegsed pioneerid ikka tegema pidid, siis tundus see aare olema just see õige. Pioneerilaager, kus mina millalgi 80-ndatel käisin, oli küll märksa väiksemate mõõtmetega ja hubasem kui see siin, aga küllap oma nalja, lõbu, lolluste, ööhäirete, lõkkeõhtute, tüdrukute piilumise, poistega söökla nurga taga tehtud sigarettide ja millega iganes, olid nad ikka kõik sarnased. Nüüd kaikus siin vaid mälestus kunagisest hiilgusest ja isegi lipuplatsil kasvasid kuuseriisikad. Õnneks polnud siiski kogu siinne kant mahajäetud. Komandör Marje kamandas meid telefoni teel randa Paavo trikitamisi vaatama ja siis kamandas ta Paavo veest välja meile viisakat tere ütlema. Ja siis tuli vihmapilv, mis kamandas taas Paavo merele ja meid kuskile eemale kiirustama, justkui sedasi eemale tormates saaks vähem märjaks (ei saanud! ikka samapalju märjad olime hiljem).
Tänud! Oli tore aardeotsimine ja samatore kohtumine rannal.
Kohale sõites olid kõik kohad parkimise ja peatumise keelu märke täis. õnneks oli lähedal tasuline parkla. Infotahvlit uurides selgus, et tasuline aeg algab alles tunni pärast. Mis nii viga. Jalutasin siis libumastini, tuvastasin männi, karbi ja siis oli korraks hämming. Lugesin kirjeldust ja siis sain asjale pihta. Vahva lahendus taaskord. Kiitus peitjale.
"Päike, õhk ja vesi need me sõbrad kolmekesi, päike, õhk ja vesi need me sõbrad kolmekesi." Selline oli minu pioneerisalm, mida me rividrilli tehes kordasime, siis kui kapten hõikas "Rivisalmi alga" Oli ka mingi laul, aga praegu meeles ei ole. Trummi põristasin ka mingi aeg rivi ees, aga ühel sõbral tuli see paremini välja, nii jäin sellest ägedast ametist ilma. Kahjuks pasunast ei suutnud ma kuidagi piiksu välja saada, vaid tuli mingi imelik sahina moodi krooks. Aare on jälle mõnus Lauri leiutis. Seega elagu pioneer Laur. Elagu, elagu, elagu.
Aarde külastuse jätsin kohe meelega natukene kehvamapoolse ilma ajaks. Ei soovi ma rannamugude ja parkimiskontrolöridega võistelda. Parkisin auto tasulisse parklasse kus keskmisel suvepäeval on vast raske isegi parkimiskohta leida. Vaatasin paremale ja vasakule, kedagi ei näinud ja tegin maaomanikule külma arve. Nullis olev koht oli küll lahe. Olen Vääna rannas käinud korduvalt aga seda kunagist turuplatsi ja pioneerilaagrit pole märganud külastada. Väga kummaline, et nii magusas kohas seisab selline jäänuk niisama. Nulli poole jalutades jäi otsitav kiiresti silma. Pistsin telefoni taskusse ja asusin otsima mände. No ei leidnud midagi mis meenutaks aaret. Hüppasin siis natukene kividel, sest maapind oli väga märg. Kauguses silmasin kohta, mis oleks küll väga Laurilik peidukas. Sinna poole jõudnuna märkasin aga et ka siin on olemas kirjelduses otsitav objekt ja kontrollides asuski null hoopis siin. See mida märkasin kaugusest ei olnud paraku aare aga leidsin selle siiski mõned sammud eemalt. Logimiseni jõudmiseks läks natukene aega aga sai edukalt kõik tehtud. Mis muud ma ikka oskan kosta, kui vaid tõdeda, et tegemist on järjekordse pärliga! Aitäh!
Auto juurde jõudnuna tekkis aga probleem. Ei, ma polnud sattunud kontrolöriga pahuksisse. Taskud olid tühjad. Katsusin viis korda kõik taskud läbi ja autovõtit ei olnud. Pähe kargas mõte, et äkki jäi võti autosse lihtsalt. Poleks esimene kord. Uksed kinni. Kurat, saabuski varem mitu korda kardetud hetk, et mis juhtub kui taskus autovõtit enam pole. Tuletasin meelde millal ma viimati võtit omasin. Tuli meelde vaid kui vajutasin uksed lukku ja siis vajutasin nuppu ühe korra igaks petteks veel ja kõik. Asusin tagasitöötama kogu tuldud teed. Enamus kohtades ei saanud see välja kukkuda. Kõige loogilisem koht oli kivide juures, mille peal ma hüppasin ringi. Nende vahel kasvas aga kõrge malts mis oli veel pealekauba ka väga märg. Käisin kõik kivide vahed ja ümbrused sõrmedega läbi aga ei midagi. Hoidsin peast kinni ja mõtlesin mis nüüd. Olin enda jaoks juba tunnistanud, et nüüd olen küll tõsise probleemi otsa sattunud. Teadsin, et mu õde peaks õhtul Tallinnas olema ja mul üks varuvõti kodus olemas. Tegin kõne. Oli minu suhtes hoopis teisel pool Tallinnat ja hetkel tipptund. Jõudsin õele kurta enda muret võibolla umbes minuti kui täiesti ajuvaba kohapeal lihtsalt koperdasin autovõtmele otsa. Oh seda kergendustunnet. Rändrahn langes südamelt. Võib öelda, et peidukoht 4.5, maastik 2.0 sai boonusaarde näol leitud. Sõitsin nüüd otsejoones suvilasse ja premeerisin ennast külma õllega.
Mäletan küll otsimist ja leidmist. Kuidas mul küll logimata jäi?
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
No üldjuhul mõistatused mulle ei meeldi, ma isegi ei vaata neid tavaliselt. Aga Priidu peale käimise peale, et loe kirjeldust, lõpuks ikka vaatasin. Oligi lihtne õnneks ja lõpp oli äge nagu Lauri aarete puhul ikka. Tänud peitjale.
Täitsa lahe koht elumajade vahel. Sellise aarde peitmist ei kujutagi ette. Aitäh!
No tuli pioneeri tunne küll. Aitäh juhatamast. Vahve aare. TFTC.
Kaks kuud, tervelt kaks kuud suutsin seda kodule üht lähimat aaret hoida. Alguses sügeles rohkem, aga ajapikku leebus seegi. Sest siia oli kindel ja ainuvõimalik plaan tulla rattaga. Täna siis saimegi 37.7 km pikkusel rattatiirul napilt kaks aardeleidu. Isegi täna sõitsime aardest esiti mööda, et kaeda uut promenaadi, mis randa viib. Pealegi tahtsin veenduda, et tuul poleks lohetamiseks piisav. Lapsed mängisid paljalt rannas, ei olnud piisav.
Sisenesime nikerdatud värava juurest, mis - nagu 11 päeva hiljem veebis logides selgus - oligi soovitatud ligipääsupunkt. Nulli jõudes ei teadnud me sedagi, et tegu on mõistatusaardega :-D See ei seganud nii umbes minutiga aaret leidmast. Lahe_teostus ja vahva paik ning ajalugu tõepoolest. Ainult, et miks see pakk nii pisike seal sees pidi olema, oli ainus küsitavus.
Lahkusime loomulikult teist, otsemat teed. Nägime üsna heas korras, plekiga üle löödud hooned ära, lisaks veel väga ootamatu *klõba* . Kivi sobiks suurepäraselt Suveseiklusel otsimiseks. Seesama otsem lahkumistee viis meid teise, suletud raudvärava juurde. Vaatasin geopeituri pilguga ka väravapostid üle, seda enam, et ühel rippus kahtlane traadiserv üle ääre. Paraku boonusaaret ei leidnud. Väravast saime ronides üle, tagasi küll ei viitsinud minna. Karl, sama värava juures on müügikuulutus, nii et kes teab, kaua see magus plats tühjalt seisab. Igati sobilik kodude loomiseks.
Viskan Laurile viis toreda paiga ja vahva aarde eest! Minugi jaoks ootamatu, kuigi olen sealt küllap 10+ aastat tagasi rattaga läbi sõitnud.
Kamraadid olid aardeleidmise juures kiirema mõttega ja pädevamad. Ilus idee ja teostus, väga mõnus komplekt taas. Täname!
Hehee, hea asi :o) Sarnane lahendus on endalgi mõttes mõlkunud, kuigi päris nii suurelt ma poleks julgenud unistada. Väga lahe leid, aitäh!
Kui plaanite kodunt abivahendi kaasa võtta, siis soovitaks fanfaari. See oli ainus, mis kohapeal puudus.
Õnneks olid eelväed asjast üle käinud, meil oli vaja vaid veidi vaadata ja siis logida. Tänud!
Sündmuse järgsel hommikul kadus uni varakult, õnneks oli ka Elva tiim õues. Olin plaaninud juba koju sõita, kui tekkis idee kodutee väänata läbi selle aarde. Väänas olen mitmeid kordi ujumas käinud ja mööda minnes neid hooneid vaadanud, aga kordagi pole sisse läinud. Oli huvitav. Kohapeal tekkis korraks arusaamatus, aga siis tuli idee ja lahenes kiirelt. Tänan.
Jälle see Laurikas! Tark on alati mitmekesi tulla kuid seekord oli ometi üks lihtsam leid. Siiski oli hea, et läksin koos teistega, nati jäi jõust puudu. Lahendus muidugi üleprahi ja koht väärib kindlasti aaret, aitäh!
Kuna Suurupi teetööde tõttu enam fooride taga istuda ei viitsinud, otsustasin, et proovin kas üks otsetee Vääna-Jõesuu ja Suurupi vahel on autoga läbitav. No kuidagiviisi oli, kuid madalapõhjalisega oli kohati huvitav. Ajas ilmselt ma midagi ei võitnud, fooride juurest oleks kiiremini saanud :). Kohale jõudes oli tasuta parkimiskoha leidmisega paras ikaldus.. hetkel käisid seal ka teetööd. Siiski pressisin ennast kusagile mändide vahele ja liikusin nulli. Jällegi väga superluks teostusega aare, aitähhid!
Väga lahe teostus. Midagi lahjemat ei oodanudki. Tänud juhatamast!
Kahju muidugi, et selline kena koht jõude seisab. Aitäh!
Jalutasime territooriumil ja meenutasime pioneerilaagrites veedetud aegu. Kirjeldust lugesime loomulikult alles siis, kui geokarbile kuidagi ligi ei pääsenud. Taskusse pudenesid TB Lammas ja Watsoni GC.
Lahe teostus ja koht ise oli ka igati huvitav. Tänud!
Peale pikka päeva sai looduskaunisse kohta lõõgastuma tuldud. Esmalt jalutasin aardeni aga peatselt avastasin, et ma pole laagris üksi. Jalutasin siis aardest mööda, varjusin kuskile valesse pöördesse kuniks jalutajad olid möödunud ning hiilisin siis tagasi. Teostust kahtlustasin aga pidin ikka aarde juures ära käima enne kui tehtud sai. Võtsin ühe TB ja jalutasin randa. Aitäh! (44. päev) Tegelikult oli väga tore iga päev geopeitusega tegeleda, aitas vabaneda argimuredest ning puhata rohkem ka nädala sees. Eks näis millal järgmine kord sellist hullust proovin.
Äge teostus :) Karbike võiks isegi rohkem mahutada!
Ilmatuma suur maalapp atraktiivses kohas. Huvitav, et polegi veel laiali jaotatud. Täitsa mõnus kondamine, ja aare ka.
Leid tuli kiirelt ning seetõttu võtsime aja maha ning kooserdasime niisama laagriplatsil ja uudistasime ringi. Tänan juhatamast!
Ilm oli nii ilus ja soe, korteris sellest eriti aru saada olnud ja seetõttu saabusime meie siia pikkade pükste ja paksude tossudega. Ilm oli nii mõnus! Meenus kohe kaks lapsepõlvemälestust - siin rannas sai ikka ujumas käidud ja ka selline laagrikord on ühest teisest lastelaagrist tuttav (Leninit ja pioneerindust küll polnud, aga liputoimingud ja rivistused küll. Ühel loendusel selguski, et kaks poissi olid kaduma läinud - hiljem tuli info, et olid rongiga koju tagasi sõitnud...). Laagritefännina oli igatahes põnev :) Aitäh aarde eest! Meist jäi sinna maha peotäis rändureid.
Pidime Liisiga täna Laagrisse minema ja koera eest hoolitsema. Hommikul Palanguga kirjutades selgus, et tal vaja skoor kirja saada. Mainisin Liisile seda ning ta leidis, et võiks ju ka minna. Mulle ka plaan sobis ning varsti olimegi teel. Kõigepealt sai professorihärrale üle antud üks rändur - ehk leidis sihipärast kasutust kangete kontide ravimisel ;) Kuna oli info, et ma olen selgeltnägija, siis nullis teadsin kohe, mis tegema peab. Seejärel oli juba vormistamise vaev, vahepeal oli Palang kasti üles leidnud ning ootas mind abivahendiga. Posu rändureid sai ka kasti jäetud lisaks logi kirja panemisele. Aitäh Laurile ägeda ideega aarde eest ning palun sellist kvaliteetset kraami veel!
Hea lihtne aare, sobib väsind kontidega skoorimiseks kenasti. Mul oli küll kuri kahtlus, et laupäeval ja rannailmaga siiatikkumine ei kuulu maailma kümne kõige targema idee hulka, aga mis teha, olud sunnivad. Õnneks ei olnudki rahvast NII palju, tee peal oli rahvavabu hetki ka ja autopesa oli ka kenasti ootel alles. Paraadväljakul hargnesime, noored läksid sihvakat lipumasti uurima, ma selgitasin seni vajaliku männi välja. Kõik toimis kenasti, asjad selged ja klaarid. Ja see sai ka selgeks, miks laagrit praegu kasutada ei saa - lipumaste on seal ju kõigest 15, aga vaja oleks 28 ... Aitüma näitamast!
Kui see aare siia lehele ilmus ja mul sel hetkel auto oleks kodus olnud, siis oleksin kohe aarde poole sõitnud, aga kahjuks autot tol momendil polnud. Seega käisime seda täna otsimas. Väga kihvt koht ja aare ise oli ka väga väga lahe! Tänud peitjale! :)
Suured t2nud Silverile viite eest. Koju tulles v6tsin kohe lapsed kaasa ja l2xime aaret otsima. Kirjelduse j2rgi ilma gps-ita ilusti leitav. V2ga meeldis aarde loominguline lahendus ;D
Arumaeisaa kustkohast kõik need ideed tulevad :) Äge. Aitäh! Ja Madis on selgeltnägija, mina kinnitan :)
Eile olin päev otsa kodus ning lähedal avanenud uus aare ei teitanud mingit tormamissoovi. Täna oli täpp kaugemal, kuid koht tundus põnev ja nii me end vihma kätte ajasime. Sellest uhkest pioneerilaagri väravast ja aiast on mere äärde jalutades kordi mööda mindud, kuid sisse pole astunud. Jätsime auto tasulisse parklasse ning suundusime nulli suunas. Poolel teel kuulsime selja tagant mootorimüra ning nägime üle õla piiludes, et keegi järgneb meile kaherattalisel. Ta pööras küll mujale pioneerilaagri sügavustesse ning ei seganud kuidagi meie tegutsemist. Aare oli suurepärane ja Madis on selgeltnägija, ma ütlen!
Aitäh! FTF 21:34