Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Miku Raudkivid on kaks lähestikku seisvat rabakivi (viiburgiiti) rahnu.
I on Miku Raudkivi, mis on mõõtmetega 6,1x5,2x4,4 m, ü=17,8 m, järskude külgede ja lameda, veidi põhja suunas kaldu laega ning paljude pragudega rahn.
II on Järikivi, mis paikneb nagu järi suure kivilaua ees ja on mõõtmetega 5,3x3,9x1,9 m, ü=14,5 m, pealt tasane.
Vihje: I ja II vahel.
Märka geokuhja!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), lumega_raske (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC77JF3
Logiteadete statistika:
131 (95,6%)
6
4
4
1
1
0
Kokku: 147
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Talvekoristus 2024.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
GC-s mitteleiud juba 2023. aasta suvest.
Sai käidud ja uuritud ja otsitud. Lõpuks nähes, et viimased 5 on DNF-id, otsustasime ka ise lahkuda. Tundub, et kohapeal ei ole enam midagi.
Kaardilt jäi silma ja tundus lähedal. Saime peaaegu kuiva varbaga kohale (mina küll suutsin kuskile auku astuda, minu puhul tavaline ;)). Kohapeal tõesti suured kivid, kuid lubatud geokuhja ei silmanud. Küll jäi silma igatsugu sodi, maast välja turritavaid metallvardaid (komistasin kahe erineva otsa). Selle peale sai ka isu otsa, väljamaa lehel 5DNF-i reas, viimane leid üle aasta tagasi. Ehk siis kas ongi üldse alles? Vähemalt kivid nägime ära, tänud!
Seekordne külastus sattus lõpuks ajale kuis maa ei ole jääs ja kõike saab rahulikult liigutada. Seekord ei läinud rohkem kui paar minutit ja oligi tops käes.
Soovitan soojalt minna suvel ja lühikeste pükstega, ning teie jalgade veresoonkond on parem. Eriti tõhus on koos aaretega Soo ja Petipuu. Soo jätsin järgmiseks korraks.
On ikka jurrakas. Tänane teine peale teletorni. Pikk päev jälle ees. Lahe. Tänud ????????????
Kohendasin papupaela ja nii see aare silma jäi. Aitäh kohta tutvustamast!
Seda ma ei teadnud, et Vana-Narva maanteel tööd käivad ja see ühesuunaline praegu on. Ei teadnud seda ka kõiketeadev Google ja nii ma tupikus lõpetasin. Tegin siis pika tiiru, et teiselt poolt ligineda. Aarde otsimine ja logimine oli juba kiire. Paik on ebameeldiv, aga kivid see-eest uhked. Kodupoole saamiseks pidin taas pika tiiru tegema. Aitäh!
Olid alles lahmakad kivid :) vaatasime algul siit ja sealt, aga aaret leides tuli tõdeda, et siit veel enne ei jõudnudki vaadata. Aitäh!
See juba mitmes kord kui ma seda asja siin mitteleidmas olen käinud.
Geokuhja märkamine võttis piinlikult kaua aega. Aitäh kohta näitamast!
Proovisin rattaga küll ühelt ja teiselt poolt aga ei saanud aru et mingit rada ka läheb. Siis ründasin otse võsa ja oppa mis vinged kivid siin peidus. Klõpsisin staaridest pilte. Geokuhja aga ei leidnud kuidagi. Lõpuks selgus, et siinkandi prahises kandis ongi ilma maskeeringuta aardel kõige parem maskeering. Aitäh, oli väga huvitav vaatamisväärsus.
Keegi oli ilmatuma kivi metsa vedanud ja täpselt selle koha peale, kus aare asub. Ilmas juhtub ikka imesid.
Käisin vaatasin sellegi aarde üle. Kaas püsib ilusti kinni, kui logiraamat kaane vahelt ära võtta. Ühtlasi võtsin ka kaane vahelt ära pika blondi juuksekarva.
Kiire käik lumisel maastikul ja aare leitud-logitud. Aitäh aarde eest!
Eile olin samas kandis, kuid leidude säästu režiimil olles, jätsin need kivid külastamata.. oleks oluliselt lihtsam olnud. Täna sahistasin end läbi lume kohale ja sain kaevetöödega tegeleda. Ropka kindlasti irvitas eemalt mu üle... Tänan.
Võssist leidsimegi kivimüraka. Tänud peitjale.
Täna olin siinkandis väikest shopingut tegemas ja siis ei saanud ju ei öelda aarde korjamisele. Päris kenad pisikesed nunud kivid. Aitäh.
Eelmine leidja oli topsikaane irvakile jätnud, aga raamat kõlbulik.
Rehvilaost tulles oli väga mõnus üllatus siin hoopis linnulaulu ja roheluse keskel ägedat kivimürakat uurida. Aitäh!
Väga raske oli kõikide kuhjade hulgast tuvastada see õige geokuhi, aga lõpuks ikka õnnestus. Aitäh!
29.03 postitatud logiteatest lugesin, et konteiner vajab hoolitsust. Muidugi postitaja oli leidnud selle kuu aega tagasi. Läksin siis plaaniga karp ära võtta ja kodus aare korda teha.
Kohapeal leidsin üllatusena eest täiesti kuiva karbi. Ainuke märk sellest, et võis vettinud olla, oli läbivettinud "do not eat". Valasin karbi asjadest tühjaks, pühkisin salvakaga peened mullakübemed ära, panin uue "do not eat"i ja kõik asjad karpi tagasi. Panin karbi peidukasse ja lahkusin.
Suured kivimürakad ehk rändrahnud on alati toredad. Vaatasime ka need Miku omad üle. Siin tööstuslinnakus tundusid need kuidagi nagu "mitte päris õiges kohas". Mujale viia või neid liigutada me siiski ei jaksanud - ikkagi raudkivid :)
Leitud ja logitud. Konteiner vajaks hoolitsust. On teine kuidagi õnnetu ja läbi vettinud. Kuid tänud kiva eest :)
Tegin väikese päevase seikluse Maardu aarete vahel. Täitsa põnev koht. Siku ikka oskab juhatada meid seni teadmata kohtadesse. Tänud peitjale.
Sai ikka korralikult tuhnitud, olime käega löömas kui leidsin xD
Hää peidukas nendel kividel tõesti. Kui koordinaate abiks poleks siis naljalt ei leiaks. Aare leitud. Seisukord väga hea. Seest kuiv. Aitäh! V: smurfi J: mündi
Tulime eelmise leitud aarde juurest jala siia. Las see auto olla mõtlesime. Kivid olid hästi peidus aga täpne koordinaat tõi kohale. aare on seest niiske. donotiit oli meil muidugi autos, kus siis veel!? Vajab vahest veidi ilmastikukindlamat karpi. Täname!
Täna läks ikka kohe priiskamiseks, juba teine aare täna, mis sai leitud. Seejuures oli see kivi ikka väga osavalt ära peidetud. Polnudki see leidmine nii lihtne. Siiski-siiski, ei ta meie käest pääsenud. Nii ka aare. Saime ta kätte ja nimed kirja. Täname!
Kivide juurde kulgemine polnud üldse lihtne aga tehtud sai. Tänud peitjale
Algus võttis natuke kukalt kratsima, et kas on ikka õige koht. Pärast väikest kõndimist saime nägijateks. Oli, oli õige koht. Suured tänud aarde eest.
Tõesti suur, ikka kohe päris suur kivikene. Võsa aga varjas teist päris hästi. Seekord suurema otsa ronima ei hakanud aga väikevenna katuselt käisin ikka läbi. Müdkui üllatud kuidas gp avab silmi. Lahe värk ;) Tänud peitjale.
Nii suur kivi, aga paistis välja alles siis kui peaaegu ninapidi vastas olime. Aitäh!
Ohoo, näe kivi! Ei, mitte see. Heina sees kulgev jalgrada, mingi hiidämblik, mingi sein paistab, ei, see pole sein, see ongi kivi. No oli küll jah seal, kus vihje suunas aga enne oli ikka teise otsas vaja turnida ja otsida ning nüüd veebis tõdeta, et GP vihje on pikem, kui GC oma. Tänan!
Ei teadnudki sellistest kividest midagi, kuigi terve lapsepõlve siinkandis veetnud. Võib-olla ligipääsetavuse tõttu...Tänud kodukandi tutvustamise eest!
Täitsa korralikud mürakad. Aare oli loogilises kohas ja palju aega seekord sääskede söötmiseks ei kulunud. Aitäh.
Natuke aega pidin ikka sääski toitma, enne kui geokuhja märkasin. Tänud.
Viimased 3 aastat olen enda rattaga teinud just Viimsi poolsaarele esimese rattaringi. Ei läinud teisiti ka tänavu. Uue elukoha tõttu marsruut vähe pikem aga ikkagist kiskus sinnapoole. Miku kivideni oli kodust 21km veeremist. Telefoni välja ei pidanud kordagi kiskuma, sest asukoht oli teada ja tee selge. Aarde otsimise ees oli kerge aukartus, sest eelmine kord olin lahkunud siiski ju mitteleiuga. Täna jäi geokuhila kohe silma ja selle alt tuli välja ka aare. Suure kivi erinevate külgede peal oli päris lahe turnida. Päris tippu ei julgenud minna, sest polnud kindel oma võimetes kas oskaksin ohutult enam siis alla tulla. Aitäh peitjale kive tutvustamast!
Karbi sisu oli märg, kaasaarvatud logiraamat. Kuni ma suurema kivi küljes ronimist harjutasin, tegeles päike teise kivi otsas oleva aarde hooldamisega.
Kuhi jäi silma, kuid otsitav mitte :( Kivi juurest lahkudes kohtasin kaht noormeest, kes ka kivi otsisid, aga hoopis teistsugust - daatumi ja nimega. Ei osanud neid aidata.
Kohapeal tekkis ajutine kanapimedus aga enne meeleheite saabumist sai ikka õigesse kohta vaadatud.
Väga ägedad kivid! Maskeering nägi välja nagu poleks pool aastat seda keegi puutunud. Suur oli üllatus leida tänase kuupäevaga logi, meie tunnustus Caro seltskonnale maskeeringu eest :) Täname siia juhatamast, on tore koht!
Väike hommikune aardetuur kodu ümbruses. Sellised kivid siis siin peidus, väga lahe. Keegi oli võsa lõiganud, et kivike rohkem välja paistaks. Aarde leidsime pärast ümbruse hoolikat vaatlust. Aitäh siia toomast!
Teel aarde juurde kohtasime üht tüüpi. Arvasime, et äkki geopeitur kuid logi kirjas polnud. Seega - mugu. Täname!
Petipuu juurest tulles ei saanud siit ju niisama mööda minna. Tee pealt läks jäljerada kivini ja eeldasin, et leian sealt tänase kuupäevaga logi eest aga vähemalt õige koha peal seda küll ei näinud. Oliver leidis peiduka enne kui ma jõudsin kivile ringi peale teha. Seda aaret valgete kinnastega otsida ei soovita, a õnneks meil polnudki neid.
Kontrollitud! Aare ilusti olemas! Korralik geomaantee läks aardeni.
Õige aeg kummikute jalga panemiseks on hetk kui ainsad kuivad jalatsid on märjaks saanud. Miku kivide juurde suundusin siis nüüd kuivade kummikute ja märgade sokkidega. Kaardi järgi läks rada vähe kaugemalt aga mul oli olemas usk, et võiks saada ka otse. Ja nii oli. Sinka-vonka, kuid kindlalt viis nähtavalt sisse käidud rada kivideni. Täitsa üllatus oli leida nii suurt rahnu. Väiksema otsas käisin ära aga suuremat ei hakanud vallutama. Otsisin hoopis aaret. Kui seda saab nii öelda. Tegelikult olin pigem aednik, kes lükkas lehti ühest kohast teise ja kolmandast neljandasse kohta. Veerand tundi proovisin karpi leida aga edutult. Väljas hakkas hämarduma ka pealekauba, et enam ei saanud üldse midagi aru, mis maapinnalt vastu paistab. Taskulambid ka kõik autos. Olin selle ajaga enda otsimisisu täis saanud ja otsustasin loobuda. Teine kord jälle. Aitäh kive tutvustamast!
179
Mis ikka öösel teha, kui järgmisel päeval kontrolltöö ja esitlus, mis alles lõpetamata? Muidugi Muuga-Maardu geotuur. Aare oli pimedas ja märjas täitsa leitav. Aitäh!
Kui oli juba uue detsembriseeria aarde pärast väljasõit siia kanti, siis said ka need kivid külastatud ning aare logitud.
Esialgu jäime veidi hätta tee leidmisega, mida gepsu kaardil ei olnud, tegelikkuses aga uhkemast uhkem. No eks oli juba veidi hämar ka ;) Karbi leidis Hanno, kui mina olin juba kogu paksu lehekihi laiali riisunud. Ah jaa, metskitsi nägime ka lausa kaks korda, selleks oligi nüüd vaja Tallinna tulla Muuga sadama aroome sisse hingama? Aitäh üllatavat kohta tutvustamast!
Omajagu läks siin aega, aga lõpuks siiski leidsin ta üles. Päris paras mürakas oli see suurem kivi. Aitäh peitjale.
Tallinn oli jäänud selja taha, koos oma VK12: David Lodgega. Seiklesime tavapäratuid teid mööda aardeni. Muhe rada viis otse kivini. Meel oli hea, et me esimesed pole ja ise seda rada rajama ei pea. Veel viimaste meetriteni enne nulli ei näinud ma mitte üht kivi, ei suurt ega väikest. Kui siis ootamatult selline mürakas vastu vaatas, oli imestus rahnust suurem. Hästi maskeeritud kivi - sõjaväelased tahaks kindlasti osata tanke niimoodi maskeerida.
Keegi on veidi oksi võsalt siiski kahandanud, aga see tundus olevat tehtud mitte vaate parandamiseks, vaid et poleks nii lihtne kivi otsa ronida. Aaret saime ka omajagu otsida, oleks tahtnud ikka kõrgemalt ja lumega leitavalt leida. Marje roniski kivi otsa ning leidis ka aarde. Maskeering oli veidi mannetu ja peidikut nagu polekski. Õnneks sellises kohas vast kellelegi niisama jalgu või näppu ei jää. Või kui jääb, on nad meist osavamad, sest nagu öeldud, otsisime meie seda pakki mitu minutit.
Aitäh sellise ootamatu kivimüraka eest, mida isegi mõne meetri pealt veel ei silma! Oli väärt külastust, aare ka kombes.
Selgus, et meil on kokku 14 aaret, mille nimes "Miku" ja see sai nüüd viimasena leitud. Hurraa!
Sellist jurakat nagu ei osanud oodatagi sellisest võsast. Tänud peitjale.
Peale leidmist on mul tõesti häbi öelda, aga meie olime siin teisel katsel, Niipaljud I ja II vahel olevad asjad tulid taas meelde. Ohkasin taas raskelt ja valmistusin tõsisemaks otsinguks. Õnneks oskasin enne üht logi lugeda, kus räägiti lihtsast peitmisest. Siis oli leid ka kiire tulema. Aga jah siia saaks ju ka kaubanduskeskuse ümber ehitada. Sõidaks käruga või ehitaks eskalaatori kahekivi vahele.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Väikese õhtuse geotuuri esimene leid. Karlo oli varem otsimas käinud, aga tühjade kätega lahkunud. Täna oli tema aura vist paremas seisus, sest topsi tõmbas peidukast välja tema. Aitäh!
Eelmine kord otsisin natuke raskematest kohtadest, aga tegelikult oli väga lihtne aare. Aitäh peitjale :)
Esimese hooga jalutasin kivist mööda, hea maskeering peaks mainima. Kohapeal natuke turnimist, pugemist, vaatlemist ja leitud see karbike oligi. Panin siis oma nime ka kirja ja kiirustasin tööle. Pool tööpäeva oli juba geopeituse peale kulutatud, nagu omamoodi sinine esmaspäev. Nüüd õhtul logit kirjutades tunnen et sääred sügelevad, vist ei olnud lühkad ja plätud just selle aarde parim rõiva valik. Tänud.
Sihtpunkti suunas läks mitu džunglirada - üks hullem kui teine. Ei olnud just kõige mõnusam seal paljasääri ekselda,aga kohale ma lõpuks ikka jõudsin ja asi oli seda väärt. Hämmastav, et nii väärikas kivimürakas - see suurem - on osanud ennast selliselt ära peita. Aitäh aarde peitjale!
Oss sa raks, kus kivi oli peitu pugenud. Õnneks leidsin kivi kärmelt, aga aare võttis küll hulk aega. Tore, et leitud sai ja aitäh kive näitamast!
Üritasime esmalt Iru aiandi kivini jõuda, aga enda valearvestuse tõttu loobusime. Võtsime siis vahelduseks järgnevad kivid ette. Täitsa suured ju tegelikult, naljakas, et erilisi teejuhiseid ega teed nendeni pole, aga seda põnevam. Sumasime läbi kõrge heina kohale neljakesi ja alustasime vihjest lähtuvalt otsimist. Kui mulle esimesena aardekarp silma jäi, leidsid teised, et see pole ju vihjele vastav koht. Tegelikult ikka oli küll. Noorgeopeiturid olid veidi nördinud, et siin niimoodi ronida ei õnnestunud kui Kabelikivi otsas. Kui olime autose istunud, peatus meie taga veel üks masin. Olin 101% kindel, et tegemist on kolleegiga, sest kes mugu sellisesse kohta niisama tulla oskaks ja tahaks. Nüüd sai logist lugeda, kes täpselt oli :) Aitäh juhatamast!
Nulli jõudes oli auto ees ja just sõidsid minema. Nii suurt kivi ei osanud oodata. Aare mugude eest hästi varjus, geopeiturile jääb kergelt silma. Külastamis väärt koht.
Õnneks on eelmised otsijad piisavalt tummised rajad ette teinud, nii ei jäänud muud üle kui vaid nulli jalutada. Nüüd kus null käes hakkasid silmad tööle, aga ilmselt valel kõrgusel, sest no jupp aega ei märganud miskit.Lõpuks rivistus silmanägemine õigele kõrgusele ja saime logi kirja. Tänud rajameistritele ja peitjale!
Alguses ei osanud kusagilt pihta hakata, sest võimalikke peidukaid oli võimatu üles loendada. Vaatasin vihjet ja kes on peitja, ega siis aare end enam kaua ei peitnud. Tänud peitjale!
Õnneks oli georaja algus tee pealt tuvastatav, seega sain ilma suurema võsata kohale. Kivide juures mõni minut ikka läks enne, kui otsitav silma jäi. Tänud juhatamast.
Lähenesime läbi kõrge taimestiku ja tiheda võsa, tagasi teele tulime juba mööda ilusasti sissetallatud georada. Kivid olid vaatamist väärt. Tänud!
Tundub, et geopeituses on väike puhkus, kuna muudmoodi ma ei oska seletada seda, kuidas ma ei leia nädalavahetusel esimeste ilusate suveilmadega motivatsiooni kuhugi Tallinnast kaugemale aardeid otsima minna. Täna võtsin end lõpuks kokku, et mõned lähemad aarded ära logida. Tegelikult oleks esimene aare mind peaaegu sundinud koju tagasi pöörama, kuna seda määratut võsa- ja sodilasu nähes ei olnud küll kuidagi tahtmist kivide juurde sukelduda. Keerasin juba auto poole tagasi, kui nägin korralikku georada. Noh, eks ma või ju pisut vaadata, mõtlesin ja asusin ettevaatlikult teele. Poolel teel kirusin oma lahtiseid jalanõusid, kuna fotokat polnud kaasas ja siis võin ma isegi paari ussi kohata. Aga õnneks ei näinud kedagi ja peatselt jõudsin läbi kõrge heina ka kivideni. Einoh, kivid on vinged, aga ma oleks vist aarde peitmisega oodanud, kuni ümbruskond on korda tehtud. Ehk siis nii umbes sadakond aastat. Aarde eest aitäh, saare kangus lõi ikka välja.
Suhteliselt lähedal, aga samas nõnda kaugel on see Muuga ja Maardu kant minust. Geograafiliselt küll lähedal, aga kuidagi nii on sattunud, et erinevalt Pirita suunast olen ma siin muguna varem väga vähe sihitult ringi jõlkunud - kui asja on, siis lihtsalt kiman kiirelt läbi, selles mõttes kaugeks jäänud piirkond. Vahest teenimatult. Nagu näha koorub ajapikku mitmeid väikseid üllatusi, mida muidu tähele ei panekski. Kivimürakad maa peal ja suured kivised augud maa all, tore kui avastamist jagub ikka mitmeteks aastakümneteks ja veel toredam kui geopeiturid tähelepanuväärsemad objektid kenasti kaardile kannavad, aitäh!
Algul otsisime umbes kuskilt siis lugesime vihjet ja see viis eesmärgini. Päris korralik mürakas.
Sai ikka korralikult kõblatud, enne kui geokuhi silma jäi.
Miks minna otse, kui saab ringiga ja läbi tiheda võsa? Kivid ennast ei peitnud. Aardega oli juba teine lugu. Aga leitud ta sai ja logitud ka! Aitäh, olid ikka parajalt suured kivid!
Väga kaua end otsida ei lasknud. Lähenesime muidugi läbi metsiku võsa nagu meil kombeks.
Nendest kividest polnudki varem kuulnud. Kivideni minev georada oli aimatav aga kivide ümbruses oli keegi metsaraiet teinud, et kivid paremini vaadeldavad oleksid. Tänud siia juhatamast!
Neid mürakaid siinkandis ikka jagub igale maitsele :) Korralik trass läks sündmuspaika,karbi enda leidmisega läks väheke aega,sai liialt valedele jälgedele keskenduda.Tänud tutvustamast!
Millised hästipeidetud suured kivid.... Vähemalt üks oli suur. Peidetud olid mõlemad :) Aare oli mitte nii hästi peidetud . Tähendab peidus oli küll ja seal oli ka kus vihje lubas, et võiks olla, aga.....no ei ole Eestis selline peitmine aastaaegadega arvestav. Maltal või Egiptuses - palun väga , aga kui meil tuleb talv , siis pole nii peidetud asjaga mitte midagi peale hakata ja kevadeks on läind. Aga seniks oli tore tundmatu koht ja kenad kivid. Käidud, tehtud, logitud. Aitähh
Sonkimiskepikesi on juba piisavalt kogunenud. Haarasin minagi ühe. Õnneks olid eelmised väikese geokuhja laadse toote meisterdanud.
Kivid olid korralikud, leitud, logitud, tänud peitjale.
Päris vingete mõõtmetega kivi siin põõsas peidus, poleks geopeitust, poleks teadnudki :).
Tagasi peaaegu Tallinnas, oli natuke veel energiat üle, et ka mõni uus aare siit ära noppida. See siis esimene. Kivi oli täitsa uhke seal võsas, niiet tänud juhatamast. Peidukas nagu ikka.
Võsas meil rohkem seigelda ei õnnestunudki kui hädapärast tarvis teelt kivideni minekuks. Kusjuures suurem kivi suutis ennast oluliselt paremini varjata kui see pisike. Ja siis hakkas tramburai. Õnneks olid eilsed leidjad sääsed kas maha löönud või täis söötnud või niisama läbi klohminud, igatahes näole ei julenud neist keegi anda. Hulk aega madistasime seal - mismoodi see asi peidetud on, võis aimata, aga kus kurat? Lõpuks oli Triinul õnnelikum käsi. Nimed kirja ja minekut. Huvitavalt lõhnav taimestik seal, kommentaaris Triinu. Ja kivid on tegelt ka lahedad. Aitüma!
Tagantjärele väga vahva meenutada. Miks teha asi enda jaoks liiga lihtsaks? Minek oli ikka katsumus.. läbi võsa ragistades. Aare ei tahtnud ka end just kergesti näole anda. Lõpuks õnnestus Mikil karbike siiski välja meelitada. Tagasitee autoni oli juba nagu lust, sammudes mööda sisse tallatud rada. Ise muigasime muidugi. :) Aitäh!
No on ikka osatud see kivi võssi ära peita, kohe kusagilt küljest ei paista enne kui ninapidi otsa põrkad. No siin ikka jaurasin vaatamata vihjele üsna pikalt. No ei jäänud karp kuidagi näppu. Lõpuks siiski susisin ta kobamisi peidukast välja. Aitähhid!
Meil õnnestus ikka mingi ERILINE ring läbi mülgaste ja võsa nulli murda. Kohapeal läks ka mingi pool tundi (120 surnud sääske) enne, kui karp näppu jäi. Tagasi tulime mööda normaalset georada. Mõni kuu veel ja siis võib selle raja juba kaardile kanda :)
Teekond läbi märja rohu ja kivid üles leitud. Kohapeal andis topsi ikka veidi otsida. Tänud juhatamast.
STF Ma kahtlustan, et Karlil võis siiski õigus olla, kui FTFi ja STFi vahe Tallinna lähedal asuval aardel on päev. Natuke aega veel ja varsti on geomaantee kivideni välja. Sain seal tükk aega otsida enne kui tops silma jäi. (30. päev) Aitäh! EVEJ
Karli jutu peale hakkas natuke piinlik ja tuli jalad kõhu alt välja võtta. Kohapeal tekitas veidi segadust vale aardesuurus, kuid saime aarde siiski üsna varsti leitud. Aitäh aarde eest!
Karl [zdrk] arvas Redelpuu aarde logis, et "viimasel ajal on kõik tormajad kuhugi suvepuhkusele ära kadunud. Aarded ootavad rahulikult tunde kellegi saabumist." Sellistel müütidel ei saa lasta tekkida ning pärast avaldamist otsustasime seekord tormata. Jõudsime kohale, ragistasime võsas, otsisime siit, otsisime sealt ja lõpuks leidis Liis karbi üles. FTF logi sai kell 20:24 kirja. Aitäh kohta märkimast geopeituse kaardil, ühtede kivide asukoht jälle teada :-)
P.S. Aarde suurus on väike, mitte normaalne.