Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 4.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Männikul Militaaraare on juba olemas.
Nüüd sai ka meremeestele midagi peidetud. Populaarne ujumiskoht ja ka kalamehi võib seal igal aastaajal kohata. Ka aare on kättesaadav igal aastaajal.
Huvitav on muidugi ka selle saare nimi Google kaardil.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (4), väikesaar (2), drive-in (1), ujumiskoht (1), soovitan (1), kalastuskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC78G3Q
Logiteadete statistika:
104 (99,0%)
1
5
1
0
0
0
Kokku: 111
Tundus, et jää kannab, rehvijäljed olid igatahes jääl, aga kell 01.30 öösel oli isu juba täis ja no ei viitsinud minna.
Olime just aeroklubis maandunud kui tuli kõne, nüüd ja kohe saab toimuma live etendus Männiku laval.
Piia tuiskas oma lambroga nii, et mina tundsin küll, et me jõudsime ajakulust ette. Reaalselt saabusime aga enne superstaare. Pingutus oli aga kindlasti seda väärt. Ka mina olen nüüd siin saarel käinud nutva Piiaga seljataga ja joostes kihutavate autode vahel, olen saabunud koos rockstaaridega. Ei tea tõesti, millisel moel saab olema järgmine tulek. Äkki tuleb siia põgeneda suvel kodurahu nimel...
Nädala alguses helistas Nuffi, et tahab saarele minna, kuid jää peal pabistaks veel rohkem, kui "....." ning üleüldse ta tahab kedagi kaasa, et saarel ära käia. Mis iseenesest on mõistlik, et kui kahtled, siis võta ikka keegi kaasa, mitte ära roni üksi. Mille peale ma arvasin, et siis võiks ju veel toredam hulkumine olla ja sebisin rahvast veel juurde. Minu jaoks juba kolmas kord sellele saarele sattuda: esimene kord aerutades, teine kord veesõiduki ja pisikese mootori abil ja kolmas kord nüüd jalgsi. Huvitav, milline võiks neljas kord välja näha? Retk pimeduses oli väga lahe ning kui aare leitud, siis tegime veel saarele ka pisikese ringi peale - lihtsalt huvitas, et kes viitsib pool kilomeetrit metsas ratast seljas tassida, kui mõnikümmend meetrit kõrval saaks lõdvalt mööda jääd sõita. Ja kas ta on mingi topsi sinna saare teise otsa kusagile poetanud. Ei olnud vist. Sättisime sammud tagasi. Tagasiteel oli küll üks auto jääle roninud ja tegi eemal poognaid nii, et meie jalge all õrnalt õõtsus ja raksus. Selline mõnus tume nagin ja jää ohkamine pimedas. Kui lõpuks ennast auto juures kokku hakkasime pakkima siis lasti meie nina all mugude poolt veel ilutulestikkugi. Oli väga lahe jalutuskäik sõbrapäeval, aitäh kallid geosõbrad!
Selle talve esimene - tundub, et hooaeg on avatud:
http://m.delfi.ee/article.php?id=80851625
Olgem siis vähemalt meie ettevaatlikud, et järgmise suve ujujad uute autokatuste otsa ei komistaks või et keegi meist värskelt uputatud sõiduki tekitatud jääauku ei jalutaks.
Ohutut geopeitumist :)