RV4 - RV6

!!! Arhiveeritud !!!

Peitis 11.07.17 Madis [madis1989]

Tüüp: Mõistatusaare
Maakond / linn: Harjumaa
Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0
Suurus: väike
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Tähelepanu! Aarde asukoht on kaitse all kui Laagri nahkhiirte talvitumispaik ning seda ei tohi külastada 1. septembrist kuni 30. aprillini.

Aare on peidetud RV4 juurest RV6 suunas minevasse tunnelisse. Vaata Laagri tunnelite kaarti. Aarde leiad varingu koha juures vasakpoolsest seinast. Lisatud on ka vihjepilt. Võta kaasa korralikud kummikud (kõrgema säärega, vesi on vahepeal kõrgem) ning vähemalt kaks valgusallikat. Kui ühel patarei/aku tühjaks saab, siis ilma valguseta on sealt välja tulek väga keeruline! Aardesse jätsin ka ühe pastaka, aga soovitan igaks juhuks ka enda kirjutusvahendi kaasa võtta. Olge otsimisel ettevaatlikud! Turvalisi leide!

NB! Aare on märgitud automaatselt kättesaamatuks ajavahemikul 01. september kuni 01. mai

Vihje: vt pilti

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Lingid: pole

Lisapunktid	Tüüp	Koordinaadid
Aare	Muu	59° 20.3407' 24° 37.6588'
Sissepääs	Raja algus	59° 20.5483' 24° 37.8700'

Aarde sildid: mahajäetud_ehitis (2), liikumispiirang (1), ettevaatus_vajalik (1), vaatamisväärsus (1), taskulamp (1), militaarobjekt (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC78QRG

Logiteadete statistika: 83 (97,6%) 2 7 0 0 1 0 Kokku: 93

30 august 2019 ei leidnud Halliki [lkillah]

Käisin vaatamas... sulpisin külmas vees mööda seina tunnelilõpu poole. Jube pikk oli teekond... mingi hetk viskas vesi üle (põlve) ja otsustasin, et jätan selle aarde järgmiseks korraks. Ehk kingib keegi mulle veekindla ülikonna?

30 juuni 2018 ei leidnud Vaiki ja Inga [kingu]

Mõtlesime Vaikiga, et lähme tunneleid avastama, mistarvis oli mul korralik varustus kaasas: kaks taskulampi, akupank juhuks, kui mõlemad lambid peaksid ära kustuma ja peab telefonilampi kasutama, kummikud, kilejope, fotokas... Ja põhimõtteliselt läksin ma kogu selle varustusega uksest u 50m kaugusele.
Vaikil kummikuid polnud, kuid ta oli nõus minuga lõppu välja solberdama. Vaadates aga, milliseks tee eespool muutus, otsustasin mina, et ma neid sopaseid Vaiki jalgu oma südametunnistusele ei võta ning tuleme tagasi siis kui ka Vaiki varustus on korralik.
Tunnel oli muidu äge. Vee solinat väga ei kuulnud, kuna Vaiki kilkas pidevalt suurest elevusest, kuid tundsin seda tilkumist oma kraevahel küll. Lisaks mulle meeldis see metrootunnel, kus lõppu pole nähagi. Nii et sinna lähme kindlasti tagasi.

Metrootunnel