Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tähelepanu! Aarde asukoht on kaitse all kui Laagri nahkhiirte talvitumispaik ning seda ei tohi külastada 1. septembrist kuni 30. aprillini.
Aare on peidetud RV4 juurest RV6 suunas minevasse tunnelisse. Vaata Laagri tunnelite kaarti. Aarde leiad varingu koha juures vasakpoolsest seinast. Lisatud on ka vihjepilt. Võta kaasa korralikud kummikud (kõrgema säärega, vesi on vahepeal kõrgem) ning vähemalt kaks valgusallikat. Kui ühel patarei/aku tühjaks saab, siis ilma valguseta on sealt välja tulek väga keeruline! Aardesse jätsin ka ühe pastaka, aga soovitan igaks juhuks ka enda kirjutusvahendi kaasa võtta. Olge otsimisel ettevaatlikud! Turvalisi leide!
NB! Aare on märgitud automaatselt kättesaamatuks ajavahemikul 01. september kuni 01. mai
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 59° 20.3407' 24° 37.6588' |
![]() |
Raja algus | 59° 20.5483' 24° 37.8700' |
Aarde sildid:
mahajäetud_ehitis (2), vaatamisväärsus (1), taskulamp (1), militaarobjekt (1), liikumispiirang (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC78QRG
Logiteadete statistika:
83 (97,6%)
2
7
0
0
1
0
Kokku: 93
Tundub, et kellelgi on aaret rohkem vaja olnud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Esimene kord käisin siin 2019. aasta kohvikute päeva raames. Giid suisa jõudis tuuriga siiani välja.
Nüüd jäi kambaga (Loona, Kärt, Mai) tunnelites kolades uuesti tee peale. Veetase ma pakun oli üsna sarnane 2019. ja 2021. aastal. Esimene kord käisin tavalistes kummikutes ja miski hetk ikka loksus üle ääre. Nüüd kahlamispükstega tundus ka kohati selline kummikukõrgune veetase.
Tunnelini jõudmine võttis maa peal omajagu aega. Kõigepealt läbi võsa aiani, siis järgmise aiani janiiedasi... Lõpuks tulime suure ringiga ikkagi mööda teed. Kui lõpuks varjendi juurde jõudma hakkasime, siis ühinesime veel nelja tunnelihuvilisega.
Tänan peitjat, kohviku korraldajat ja kaasotsijaid.
Kordusleid.
Kui RV5-st välja ronitud, vaatasime kaarti. Üsna märja kassipoja tunne oli, aga kuna RV4 jäi otse teele, otsustasime siiski siin ka ära käia. Eelmise koopaahelikuga võrreldes oli siin ikka kraadi võrra metsikum tunne, nagu mäletasingi. "See ei ole prügi" jaoks jäi meie varustus ja/või meelekindlus väheldaseks, seega pöörasime paremale.
Vees leidus rohkem takistusi, taevast tilkus vett, veetase oli sügavam ja vesi voolas ka meie sihtmärgi suunas. Minu jaoks oli tõehetk üsna varsti käes ja sain kummikud triiki vett täis. Rudolfil olid kõrgemad, aga paksu voodriga kummikud, mida ta kindlasti ei tahtnud märjaks teha, seega nüüd olid rollid vahetunud - mina panin tuima näoga tunneli keskel, tema üritas servast kinni hoides vaikselt tippida, et uputust vältida.
Üks huvitav asi oli veel - nii seintel kui isegi laes leidus vahtplasti tükke ja mida edasi, seda tihedamalt. Tunneli lõpus oli terve veepind seda sodi täis, aga kuidas ta eelnevalt lakke jõudis, jääbki müstikaks. Aare oli seinaga suhteliselt ühte sulanud ja meenutas savikamakat, aga sisu oli üsna korras. Jätsimegi ta selliseks, tundub nagu hea maskeering.
Kui pärast auto juures kummikuid tühjaks valasin, pidi Rudolf ennast katki naerma. Lisaks tekitasin sinnasamma väikese oja. Oli põnev korduskülastus, aitäh!
Hm, siingi oli veetase madalam kui nädal tagasi, nii jõudsime lõppu enne kui ma arugi sain... aga nahkhiired juba sees, püüdsime neid mitte väga häirida.
Tiivulised põliselanikud kogunevad vaikselt ka juba siin, ärge siis ehmuge ja neid valgustage. Valgust maha suunates muutusid nad rahulikumaks, ega kotile sättides ei meeldiks kellegile, kui "prozega" kontrollitakse pidzaama olemasolu :) Loodus käib ikka oma aja järgi, mitte Gregooriuse kalendri järgi. Naaberkoopas muidugi lendhiirte kogus juba oluliselt suurem, seega seal sama lugu.