Las ta siis läheb arhiivi, võibolla keegi teine tahab tunnelitesse peita miskit :)

Tundub, et kellelgi on aaret rohkem vaja olnud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 2 

Kuna eelmise aarde juures lapsed maa alla ei saanud, siis siin oli selleks lootust. Lapsed said kaasa tulla täpselt nii kaugele kuni nende kummikud lubasid ehk siis veidi vähem kui poole peale. Siis keerasid nad Carolysiga otsa ümber ja mina pidin üksi edasi liikuma. Seni kuni veel seljataga tulesid vilksatas, oli okei, aga pimeda seljatagusega oli veidi kõhe. Aga alla ka ju ei saanud anda kui Carolys mu siia vedanud oli, tuli lõpuni minna. Nahkhiired tahtsid ka mitu korda näkku lennata, viimasel hetkel sai eest ära hüpatud. Logiraamat läbimärg ja jälge sinna jätta on paras väljakutse. Kahjuks siia aardele hoolduskraami ei jätkunud. Aitäh!

Leitud

 1 

Vaatasime natuke erinevaid kaarte, lugesime varasemaid logiteateid ning võtsime siis ette tutvumistuuri Laagri tunnelitega (Pääsküla positsiooniga). Pikki kummikuid ega kahlamispükse meil ei olnud, olid aga tavalised ujumispüksid ja sokitaolised Skinnerid – toode, mis sobib selliseks (ja nii mõnekski teiseks) ettevõtmiseks kui valatult. Vesi oli küll karge, aga samuti meie meel ja nõnda me taskulampide valgel maa-aluse elu iluga tutvust tegime.

See oli meie retke kolmas aare. Varjendini jõudes panime paika ilmakaared ja selle järgi – teades, kuhu poole jääb kuues varjend – valisime õige tunneli, olles samas ise maru rõõmsad, et puudus vajadus teisele poole minemiseks. Noh jah. Ühel hetkel jõudsime igal juhul varinguni ning märkasime ka põhimõttelist võimalust teekonna jätkamiseks, kuid mitte väike ei olnud meie rõõm, kui silmasime samal hetkel tunneli seinal vihjepildilt meelde jäänud teksti.

Aardeni jõudmise järgselt sai lõpliku vastuse ka küsimus, kas me võtame teekonna aardeni Rooduvarjend 6 ette siitsamast või liigume tagasi maa peale ja sealt kuuenda varjendini. See, et antud hetkel oli teine valik mõistlikum, sai kõvasti kinnitust ka siis, kui ühel hetkel järgmise aarde juures kohal ja sealt natuke möödas olime.

Aitäh peitjale!

 1 

Kuna selle aarde juures meil enam peitja pakutud kaardi abistamas ei olnud, oli rõõm suur, kui eeldatavas nullis vihjepilti märkasime. Tagasi tulles olin ühtlasi tänulik, et me sissepääsu lähedal paiknevat vesisemat tunneliotsa külastama ei pea. Oooo, õnnis lihtsameelsus!

 1 

Tänud peitjale!
Minul oli esimene kord siin tunnelites ringi kolada ja oli väga huvitav. Siin läbis Artur sandaalides terve tee :)

 1 

Ei no tule taevas appi :D Aardeleid ise polnud pooltki nii põnev, kui see, mis enne seda toimus. Mõtlesime, et liigume rahulikult läbi looduse RV 6 juurest selle poole, aga midagi rahulikku siin küll ei olnud. Alustuseks saime nõgesevõsa, seejärel lõputu traataia, millele järgnes veel üks aed ja veel üks aed. Lõpuks kusagilt väravast läbi saades sattusime rannateemalise kodukohviku lähedusse. Usun, et pakkusime külastajatele omamoodi etenduse: üks kummikutega ja kolm kahlamispükstes tegelast kõnnivad joped käes ja lambid otsa ees päise päeva ajal 30 kraadises kuumas aia tagant mööda. Seejärel sattusime kogemata paintballi alale, kus meid just kõige paremimi vastu ei võetud. Oh jah, möödunud oli juba 20 minutit ikka ning kuigi suu oli naerul meie enda ebaõnnestumiste üle irvitades, siis palavus tahtis juba korralikult tappa. Lõpuks otsustasime, et ah lähme selle kilomeetri e ringiga mööda teed tagasi. Parim otsus tollel päeval. Ei näinudki ühtegi aeda või eravalduse silti :D
Õige teeotsa juurde jõudes leidsime eest teise seltskonna, kellega jõud ühendasime. Alguses läks natuke aega, et leida õige sissepääs, aga edasi oli pigem juba lihtne jalutuskäik. VÄhemalt kõrgemate pükste omanikel kindlasti. Logiraamatusse sai vist kokku 9 nime (vabandust, et nüüd paar kuud hiljem neid enam meeles pole!). Teiega oli tore, aitäh! Peitjale jällegi aitäh kutsumast!

 2 

Päeva teine aare, mida ma mõtlesin, et kunagi üles ei leia. Aga kui kambaga minna ja entusiasmi süstitakse, et saab, siis sai ka kummikutega täna. Vett mõnes kohas pritsis, aga reaalselt kummikusse ei voolanud. Ja uskuge mind, ma tean, mida jääkülm vesi kummikus tähendab - ka see sai järgmise aarde (See ei ole prügi) juures ära proovitud. Igatahes selle aarde juures kõige raskem oli eelmise (Rooduvarjend 6) juurest õige tee siia leida. Otsustasime (meie = mina, Kärt, Britt ja Paulaloona) jalutada ja no ikka mitmeid kordi suutis aed/eramaa meie teed takistada. Kuigi ei mõõtnud, siis usun, et umbes nii kahekilomeetrise jalutuskäigu järel (3xkahlamispüksid + 1xkummikud), s.h kohvikutepäeva kohvikust mööda, jõudsime lahedalolevasse parklasse, kus neljase geoseltskonnaga ühinesime. Ja no siis läks mul lappesse, sest viimased viis päeva olen noortelaagris kaheksat enda tiimi noort muudkui kokku lugenud ning ajus hakkas ketrama pidev seltskonna ülelugemine. Selle vältimiseks ja selge vee nägemiseks asusin rivi etteotsa (kuna leidsin tee maa alla, siis võtsin seda kui preemiat). Aarde lähistele jõudes nägin loogilise koha ära, jäin seisma, et kogemata liiga sügavale vette ei astuks ning õnneks pikem Kärt võttis aarde, seltskonnas kuivemate kätega logisid ja Paulaloona klõpsates veel Kärdi telefoniga pilte ka. Igati vinge aare, kust edasi osad võtsid suuna multi poole, teised asusid sama tunneli teise aarde poole teele - kes edukamalt, kes kisades tagasi joostes. Selle aarde peitjale aga aitäh, vinge oli ja meeldima hakkas selline mõistlik seiklus, eriti kui seltskond lõbus.

 4 

Esimene kord käisin siin 2019. aasta kohvikute päeva raames. Giid suisa jõudis tuuriga siiani välja.

Nüüd jäi kambaga (Loona, Kärt, Mai) tunnelites kolades uuesti tee peale. Veetase ma pakun oli üsna sarnane 2019. ja 2021. aastal. Esimene kord käisin tavalistes kummikutes ja miski hetk ikka loksus üle ääre. Nüüd kahlamispükstega tundus ka kohati selline kummikukõrgune veetase.

Tunnelini jõudmine võttis maa peal omajagu aega. Kõigepealt läbi võsa aiani, siis järgmise aiani janiiedasi... Lõpuks tulime suure ringiga ikkagi mööda teed. Kui lõpuks varjendi juurde jõudma hakkasime, siis ühinesime veel nelja tunnelihuvilisega.

Tänan peitjat, kohviku korraldajat ja kaasotsijaid.

Võsa läbitud, aed on ees... esimene neist...

 2 

Üritasime leida sissepääsu ja läksime mööda aia äärt, siis tuli aed ette. Läksime mööda aeda ja jälle aed ees. Tuli välja, et olime aedadega piiratud. Pärast pikka jalutuskäiku leidsime sissepääsu lähedalt seltskonna, kes hakkas ka just minema selle aarde juurde. Sai suure kambaga logitud. Aitäh!

 3 

Veidi teiste motivatsioonil sai ikkagi tänast tunneliretke jätkatud. Valasin kummikud veest tühjaks, sõime nosilas imemaitsvat kringlit ja liikusime autoga edasi. Parklas kohtasime veel ühte geoseltskonda, kes olid samasse kohta suundumas ja nii me kõik koos sellele järgi läksimegi. Siin oli vett palju rohkem kui eelnevates tunnelites, kuid jalad olid juba nagunii märjad ja see ei heidutanud. Kambavaim oli ka suur ja saime ka selle aarde logitud. Parklas tuttavaks saanud seltskond jätkas sama tunneli teiselpool, kuid meie otsustasim neljakesi midagi ka järgmisesse aastasse jätta ja läksime hoopis teist tunnelit uurima. Aitäh peitjale ja toredale seltskonnale!

 4 

Eelnevate aaretega saime maitse suhu ja oli soov veel midagi leida. Tegime Nosilas peatuse, sõime imemaitsvat kringlit ja võtsime autoga suuna selle aarde poole. Parklas nägime veel ühte geoseltskonda ja üheskoos liikusime tunneli poole, kus õige teeotsa leidmine võttis pisut aega. See tunnel oli täna ilmselt kõige vesisem aga õnneks olid pikad kalamehekummikud ja aardeni jõudsin kuiva jalaga. Nimed kirjas, võtsime suuna tagasi, kus osa seltskonnast jätkas sama tunneliga ja meie otsustasime mujale vaadata, et järgmine kord veel pikemate kummikutega tagasi tulla. Aitäh peitjale ja vahvale seltskonnale!

 3 

Nahkhiirte nosilas pisut keha kinnitanud jätkasime juba tuttavaks saanud geopeituritega teekonda neljakesi. Sõitsime lähedalasuvasse parklasse ja kohtusime veel neljase geopeituri-tüdrukute kambaga.

Null tuvastatud, uksest sees, käisime kõik kambrikesed läbi enne kui leidsime õige tee tunnelisse. Veetase oli siin kohati kõrgem kui eelmises tunnelis, vesi tuli pisut isegi üle kummiku, aga sellest polnud suuremat probleemi. Küll tuli tõdeda, et meie pealambid olid siin nagu seasilmad - ei taibanud ju ometi eile akusid laadima panna, ainult meie taskulamp näitas veel korralikku valgust. Õnneks olid teised lampidega paremini varustatud ja üheskoos oli päris kindel tunne seda teed marssida.

Aarde juurest tuldud teed tagasi, jätkas osa seltskonnast See-ei-ole-prügi aarde otsinguid, aga meie otsustasime jätta selle teiseks korraks ning minna hoopis tunnelimultisse. Suur tänu peitjale ja vahvatele kaaslasetele!

 2 

See taksojuht seal parklas vahtis meid tõesti suurte silmadega. Ilmselgelt ei uskunud ta, mida nägi. Tänud aarde eest.

 3 

Peale esimest karastavat, kuid tänu kummiriietusele kuivaks jäänud seiklust siirdusime optimistlikult seda aaret otsima. Parkimisplatsil seisis veel üks auto, kus oli ka juht sees. Mida ta võis küll mõelda, kui 4 kummitunkedes naist võsa vahele siirdus. Me kaua selle mõttega ei tegelenud, sest uued seiklused ootasid.
Siin oli maa-alust astumist rohkem, kuid see-eest üsna kuiv. Kui oled lõuani kummitunkedes, siis paarikümne sentimeetrine vesi on ju peaaegu kuiv astumine ;)
Tänu selgetele juhistele oli ka siin aardeleid lihtne. Aitäh toredatele kaaslastele ja peitjale! Hakkan vist juba natuke meelt muutma tunnelites seiklemise kohta. Polegi nii hull, kui hea varustus ja tore seltskond.

Logimas

 1 

Geokriimsilmade allmaaretke 3 leid. Vett tilkus ja põrand oli suht savine. Karbi aga leidsime ja nimed kirja läksid. Tänud peitmast!

 1 

Kuna eelmisel päeval said jalad minul ja kaaslasel märjaks, siis sai täna tehtud uus käik Laagrisse juba kuivade kummikutega. Tänan

 1 

See maa-alune astumine tundus ikka väga pikk. Nahkhiired pikeerivad julgelt üle pea, nii et pidi kössi tõmbuma. Vesi väga sügav ei ole momendil. Aitäh.

 1 

Kui esimene aare oli leitud, siis võtsime suuna kohe järgmise juurde. Tee läks kiiresti, keegi käbla ei käinud ja saidki nimed kirja.

 3 

Pärast rooduvarjend kuute parkisime end ümber ja vantsisime RV4 juurde, et võtta esmalt siinne ära ja siis minna kõrgemasse vette sulistama - Liis jätkuvalt kalamehekummikutes, mina jätkuvalt kahlamispükstes ja nüüd ajas Mikigi kahlamispüksid jalga.
Selle aarde tunnel tundus päris pikk, kuid veetase jäi mõistlikuks, meie hea tuju säilis ja võtsime suuna see pole prügi poole.

 1 

Jälle üks väga huvitav seiklus. Tore, et sain meeskonna kokku kellega minna väiksele geotuurile. Madalate kummikutega pole siin miskit teha.

 1 

Koobastesse minemise planeerimise ajal oli hetk, kus minejaid oli kuus. Kui see aeg aga kätte jõudis oli tegelikult kohal pooled neist. Ilm oli suvine ja maa all mõnusalt jahe. Mehed kappasid ees ja mina lonkisin järgi. Lahedad käigud. Aitäh!

 1 

Kui juba kummikud jalas olid, siis käisin ka siin ära. Tänu konkreetsele vihjele tuli leid taas kiiresti. Seekord tulin ka selle peale, et siinsamas on ju vesi, kus saab savised käed puhtaks pesta. Tagasitulles oli korra mõte, et ega ma õigest kohast mööda pole põrutanud, pikkus oli ikka omajagu sel torul. Õnneks siiski mitte ja leidsin ka väljapääsu ilusti üles. Aitäh peitjale.

 1 

Peale "See ei ole prügi" logimist sai siiapoole ninaotsa keeratud. Nüüd mitu nädalat hiljem mõtlen, et mis siin täpselt oligi. Pigem oli ühtlane vesi, kuid mitte sügav, mõnus tatsamine ja jalad märjemaks ei saanud. Nad olid oma osa juba kergelt eelmsie aarde juures ära saanud.

See aare võib olla küll soovituseks, et kui tahad veidi vees sumada, kuid oma kummaritest kõrgemat varustust pole, siis on siin mõnus kahlamine vees meeldiva seltskonna saatel.

Tänud aarde eest.

 1 

Taas üks huvitav tunnel, kuhu tulime peale RV1 pool oleva aarde juures käimist. Aitäh siia juhatamast!

 1 

Kordusleid.

Kui RV5-st välja ronitud, vaatasime kaarti. Üsna märja kassipoja tunne oli, aga kuna RV4 jäi otse teele, otsustasime siiski siin ka ära käia. Eelmise koopaahelikuga võrreldes oli siin ikka kraadi võrra metsikum tunne, nagu mäletasingi. "See ei ole prügi" jaoks jäi meie varustus ja/või meelekindlus väheldaseks, seega pöörasime paremale.

Vees leidus rohkem takistusi, taevast tilkus vett, veetase oli sügavam ja vesi voolas ka meie sihtmärgi suunas. Minu jaoks oli tõehetk üsna varsti käes ja sain kummikud triiki vett täis. Rudolfil olid kõrgemad, aga paksu voodriga kummikud, mida ta kindlasti ei tahtnud märjaks teha, seega nüüd olid rollid vahetunud - mina panin tuima näoga tunneli keskel, tema üritas servast kinni hoides vaikselt tippida, et uputust vältida.

Üks huvitav asi oli veel - nii seintel kui isegi laes leidus vahtplasti tükke ja mida edasi, seda tihedamalt. Tunneli lõpus oli terve veepind seda sodi täis, aga kuidas ta eelnevalt lakke jõudis, jääbki müstikaks. Aare oli seinaga suhteliselt ühte sulanud ja meenutas savikamakat, aga sisu oli üsna korras. Jätsimegi ta selliseks, tundub nagu hea maskeering.

Kui pärast auto juures kummikuid tühjaks valasin, pidi Rudolf ennast katki naerma. Lisaks tekitasin sinnasamma väikese oja. Oli põnev korduskülastus, aitäh!

Siin ei ole kala!

Vesi teeb kunsti - all

Vesi teeb kunsti - üleval

 1 

Käisin vaatamas... sulpisin külmas vees mööda seina tunnelilõpu poole. Jube pikk oli teekond... mingi hetk viskas vesi üle (põlve) ja otsustasin, et jätan selle aarde järgmiseks korraks. Ehk kingib keegi mulle veekindla ülikonna?

 1 

Sussiga sellises kohas hulkudes on edu pandiks selge vesi. Selleks peab lihtsalt päeva esimene hulkuja olema. Erinevalt elisest savitooni veest oli täna suurepärane põhja nähtavus ja sai kindlal sammul ning kõhklemata see jalutuskäik tehtud. Tänan.

Paremale

 1 

Edasi sai märgade jalgadega siia poole suundutud, leidmisega probleeme polnud. Tänud

 1 

Mitteprügi aarde juurest tulles on see asi ainuke loogiline jätk. Siin teel oli üks koht kus mõnuga vett laest alla sadas. Ju siis oli õues kah sadu. Leid lihtne. Selline geokuhi paistab ju kaugele :)

Britt, Mirjam

Kõigepealt sai ekskursioon tehtud ja siis sai väiksema seltskonnaga aardeid ka nopitud.Aitäh!

 1 

Giidilt saime teada,et ta kunagi ühe vanaemaga, kuueaastase poisi sünnipäeva olevat siin täistanud. Jäägu igaühele oma soovid ja teod. Tänud peitjale aarde eest.

 1 

Ei arvanudki, et ekskursioon meid siia välja toob. Igatahes oli see tore üllatus kui avastasime, et liigume veel ühele aardele ligi. Tänan.

 1 

Beebi Iirise viimasest aardeleiust oli möödunud omajagu aega, viimati oli lausa lumi maas olnud kui me kuuekesi teise Matemaatilise mõistatuse poole tatsasime. Esimene RV 6 osutus liiga sügava algusega ning asusime natukene sobivamat tunnelit otsima. Mul polnud oma kalameestega häda midagi aga nii madalaid kummikuid kui Stenil annab ikka otsida. Mingil hetkel otsustati, et nad ei taha rohkem uppuda ja sain enamuse maast ikkagist ise aardeni tatsata. Minu meeldivaks üllatuseks nad ei olnudki mind tunnelisse hüljanud ja ootasid kuniks ma jalutuskäigu ära tegin. Tunneli lõpu osasse oli jõudnud palju penoplasti tükke ja pisi kuulikesi. Kust neil sealt minna on, ega vast kuhugile ja ära ilmselt ka nad laguneda ei taha... Aare oli seest OK ning ümbert üpriski savine. Aitäh! EVEJ

 2 

Kuna on saabumas aeg, mil need aarded talveunne suikuvad, siis otsustasime tegutseda ning need kaua oma aega oodanud aardeid külastada. Selleks tuli minna poodi ja oma geovarustust veidi täiendada. Anna sai lihtsalt kaks pikka säärikut, mis ulatavad sinnamaani, kus inimese kahest osast saab jälle üks. Endale võtsin igaks juhuks pikema kostüümi, mis mind soojas, kuiva ja muretuna peaks hoidma.

Aardele liginemiseks leidsime katseeksituse meetodil täitsa juhuslikult õige koha. Kui väljas oli päris soe, siis maa all seevastu üsna jahe. Ja ega ma ei olnud muidugi ka sobivat riietust valinud, vaid ikka lihtsalt T-särgis ja nende kahlamispükstega. Algul oli päris hea, aga mida kauem seal sai oldud ning ka teise aarde juures käidud, siis lõpuks hakkas juba jahe.

Tee aardeni kulgeks vaikselt jalutades, ei midagi märkimisväärset. Meie hangitud varustus õigustas end igati. Täname!

 1 

Olin selles käigus käinud uudistamas juba varem kui siin veel aaret ei olnud. Nüüd oli põhjust tagasi tulla. Vett väga palju ei olnud, aardeni saab vabalt ka kummikutega. Karp ise oli aga väga savine ja ebameeldiv avada.

 3 

Mida teha sellise leitsakuga? Hea mõte on korraks maa alla sukelduda. Nii ma selle tunneliaarde ette võtsingi. Siiani pole veel kordagi üksi käinud. Tee oli tuttav, naaberaarde külastuse käigus kiikasime ka siia lõppu. Muud vahet polnud kui, et üksi tundus see teekond palju pikem. Aardekarp rokane, aga muidu kõik korras. Mul siin veel 2 aaret ootamas, kuid täna polnud tahtmist enam järgmisesse urgu sukelduda, nii võib üleküllus saada. Eks siis ootavad järgmist tuju või kuuma päeva.

 1 

Olen eelkirjutanu selge vee kontseptsiooniga päri. On oluline vahe, kas oled esimene või teine. Ja isegi üksinda - kas lähed või tuled.

 1 

Pärast kuuse juures käimist oli täitsa mõnus jälle vähe madalamas vees solistada. Tänud peitjale!

 1 

Mõtlesime Vaikiga, et lähme tunneleid avastama, mistarvis oli mul korralik varustus kaasas: kaks taskulampi, akupank juhuks, kui mõlemad lambid peaksid ära kustuma ja peab telefonilampi kasutama, kummikud, kilejope, fotokas... Ja põhimõtteliselt läksin ma kogu selle varustusega uksest u 50m kaugusele.
Vaikil kummikuid polnud, kuid ta oli nõus minuga lõppu välja solberdama. Vaadates aga, milliseks tee eespool muutus, otsustasin mina, et ma neid sopaseid Vaiki jalgu oma südametunnistusele ei võta ning tuleme tagasi siis kui ka Vaiki varustus on korralik.
Tunnel oli muidu äge. Vee solinat väga ei kuulnud, kuna Vaiki kilkas pidevalt suurest elevusest, kuid tundsin seda tilkumist oma kraevahel küll. Lisaks mulle meeldis see metrootunnel, kus lõppu pole nähagi. Nii et sinna lähme kindlasti tagasi.

Metrootunnel

 1 

Selle aardega said kõik Laagri tunnelid vallutatud. Sisenemistee oli juba tuttav, kuid vesine tee aardeni mitte. See tunnel tundus teistest rohkem vana aja puidust jäänukeid täis olevat. Nimed kirjas, jalutasime tagasi rooduvarjendi sissepääsuni, kus loovutasin kalamehepüksid ning saatsin kaaslased teravamaid elamusi hankima. Ise suundusin välja sääski toitma. Aitäh!

 1 

Laagri tunnelite õhtu, viimane seiklus - RV4-RV6 ja Prügi. Ilmselgelt kui plaanis on tunneliaarete külastus ning neid on 6, siis ega enne ei lõpeta, kui aarded saavad otsa. Päike oli juba üsna allapoole laskunud, kõik normaalsed inimesed vaatasid kodus jalgpalli MMi ja meil oli ees viimane maa-alla laskumine. Seekordne stardipositsioon oli meile Mariannega juba varasemast Prügi külastusest tuttav. Nii et tuttavast Rooduvarjendi sissepääsust sisse, edasi suund alla ning siis lihtne valik - enne lihtsama lähenemisega aare RV4-RV6, sest pärast läheb kummikute vahetuseks. Kulgesime piki tunnelit aardeni, logi kirja ja tagasi. Tänud!

 2 

Tunneliõhtu jätkub. Kui eelnevalt maa-alust seiklust kokku leppides arutasime, et teeme ära tunnelimulti, mingi teise tunneliaarde ja seejärel vaatab, kas midagi veel..siis nüüdseks oli meil neli tunneliaaret juba külastatud ja entusiastlikult asusime järgmise juurde teele. Ikka põnev! Seltskonnaga on sellistes kohtades ikka tore, muljetad, kulged mööda pikki pimedaid koridore ja ei mingit hirmu. Aitäh peitjale!

 1 

Otsustasime enne Marianni sündmust teha tunnelituuri. Mul olid mõned aarded küll eelnevalt külastatud, kuid tunnelites on põnev, nii et korduvkülastuse vastu polnud ka midagi. :)

Mulle meeldis, tänud peitjale.

 1 

Tunnelituuri edenedes ei saanud enam aru, kas olen samas tunnelis, kus juba logisin mingi aarde, või olen tunneli kaudu jõudnud uude tunnelisse, kus veel pole käinud aaret logimas. Tunne, nagu oleks tunnel tunnelis. Tänud peitjale.

 1 

Järgmine käimata käik...kuna eelmine kord Prügi külastades oli meil väljapääsemine tunduvalt olulisem, siis lisaruumides ei kolanud :D Nüüd siis aga kõigepealt käisime selle aarde juures ära ja seejärel läksid Timmu ja Kristel ka Prügi otsima....kui ma nüüd aardeid segi ei saja :D Aga no umbes nii oli :)

 6 

20 . sajandi alguses rajatud Imperaator Peeter Suure merekindluse ülesanne oli kaitsta Peterburi. Tallinna lahte rajati Soome lahe lukustamiseks ulatuslik rannapatareide ja maismaakindlustuste vöönd:

• merekindlus, mille tähtsaimaks positsiooniks oli Naissaar ja selle kõrval Suurupi poolsaar poolelijäänud patareidega; lisaks ehitati patareisid ka Aegnale, Pakri saartele, Kakumäele, Paljassaarele ja Viimsisse,

• maarinne, mille kaitsesektorid asusid Suurupi-Vääna-Humala piirkonnas, Vääna-Posti-Pääsküla-Raudalu piirkonnas ja Lehmja-Rae-Muuga piirkonnas.

Maarinde läänepoolseima kaitsesektori positsioon nr 1 oli ühendav lüli mere- ja maarinde vahel. Seal paiknes koordineeriv keskus koos komandokeskuse ohvitseride eluvarjendi, ühendkomandokeskuse ja neid ühendava tunneliga. Valmis jõuti ka kindluseraudtee, millel oli kogupikkust üle 200 kilomeetri, ehitus jäi pooleli 1918. aastal.

... Ükskord ma selle kõige kohta ühe kilomeetripikkuse logi kirjutan :D. Ja kannan kõik need objektid enda jaoks kaardile ja märgin ära, mis millises betoonkolakas kunagi oli ning mis karp seda meile täna tähistab. Aga mitte täna. Sest see võtaks niiiiii palju aega ja praegu ma ei saa isegi oma logivõlgu lühidalt kaelast ära kirjutatud... :D.

Tänud aarde eest!

 1 

Tore jalutuskäik palava ilmaga hoopis jahedamas kohas. Aitäh peitjale vahva jalutuskäigu eest!

 1 

Tunnelisse tuli läheneda läbi tahmase ja prügise varjendi. Esmalt võtsime suuna paremale, et kulgeda RV6 suunal asuva varinguni. Kalamehe kummikuis solberdasime vee täitsa sogaseks, möödusime betoonist võlvidest, jälgisime, et ei komistaks lauajuppidele, korraks lambid kustu ja tegime pimeduses vaikse seisaku, tilks-tolks... Väidetavalt nägime ära ka lae all asuva laia kollase triibu seinal, ehk siis metabentoniidi. Tänud peitjale.

 1 

Kui juba tunnelitesse, siis juba kõikidesse. Nii et nüüd oli selle kord. Heldur üritas enne edutult teiselt poolt läbi murda, õigelt poolt polnud muud probleemi, kui see, et esimesena kihutaja ajas vee sogaseks ja siis meie pidime taga kulgema piimvalges müstilises olluses, mis veidi auras ka. Tempo oli seega veidi aeglasem, kuid silmailu sai rohkem. Leidsime teelt stalaktiite ja mõnes kohas stalagmiite, haapsalu pitsi mustriga kivistisi ja piimamannergu ja voolus kanduvaid penotükke. Rahuline ja müstiline käik oli. Aardeleid oli kiirem kui viimaste saabumine, aga kõik olid rõõmsad, et saame tagasi pöörduda. Kes kuuse alla, kes värsket õhku võtma. Aitäh!

 2 

Paistab, et tänasel päeval, on siia aarde juurde kohe suurem tung olnud. Eks meid ajas ka välja lähenev talveune kuupäev. Kuna naabruses olev tunneli lõpp pandi nina ees kinni, siis lootsime, et vähemalt seda pole Karl kaasa võtnud. Õnneks ei olnud.
Need maa alused käigud on mu ühed lemmikud. Neis ei ole küll midagi erilist, aga nendes on midagi müstilist. Tegin kunagi kolleegidele kõrval olevates käikudes ekskursiooni ja siis käigu lõpus, palusin kõikidel lambid ära kustutada ja kuulata seda, mida sa seal siis parajasti kuulda on. Täielik pilkane pimedus, läheduses ja kauguses kuuled üksikute veepiiskade kukkumist vette, äkki vuhiseb sinust mööda nahkhiir... äge. Täna me Jutsiga kuulamise osa jätsime vahele ja marssisime otse aarde juurde. Minul oli hea minna, kuna olin jalga pannud ikka kalamehe püksid, aga Jutsil olid need pohh... püksid või mis iganes need olid. Logi kirjas ja õnnelik naeratus jälle näos. Tänud peremees , et sa leidsid võimaluse siia peita. Minu meelest võib neid ka tihedamalt seal olla. Oleks kohe põhjust rohkem sinna alla minna.

Paadipilt Jutsiga.

Paadipilt kalamehega.

 5 

See oli nüüd aare, mida sai koos võtta, sest Karlil oli ka see võtmata. Mina liikusin üks kummik vett täis ja ausalt suurt vahet polnud mis moodi sealt veest läbi kahlata. Kuid veetase oli nii kõrge, et Karl pidi küll olema ettevaatlik, et vesi üle kummiku ääre ei tuleks. Ma siis proovisin kaasa aidata ja suunat kohta, kus vesi veidi madalam ja näidata valgust, et ta näeks kive ja puittalasid, mida mööda minna. "Kindlust" lisas muidugi ka see, et vett suure pladinaga pidevalt juurde tuli. Varinguni jõudes leidsin mina kohe koha, kust läbi saaks. Karl naeris ja teatas, et pole vaja, aare siin samas. Peale seda kui Karl karbi vettpidavust kontrollis, sain mina logida. Tagasi tee oli veelgi rahulikum, sest vesi oli sogane ja Karl pidi rohkem jälgima oma samme, et mitte märjaks saada. Mina suutsin oma jala muidugi ka mingil hetkel mutta kinni jätta, õnneks siiski sain väikese pingutusega selle kätte. Tagasi tulles nägime ka hulka teeküünla ümbriseid. Huvitav. Karl pakkus, et äkki keegi käis siin romantikat tegemas. Vabandust küll aga mina küll aru ei saa kus siin romantika on. Selle jaoks on ikka palju paremaid kohti. Äkki mõnel polnud taskulampi aga oli meeletus koguses küünlaid üle? Tänan peitjat.

 1 

See esimene september läheneb õudse kiirusega ja sellega seoses oli vaja likvideerida kodulähedane kollane täpp. Alles see oli, kui ma kuuske otsisin ja õnnest ohkasin, et siia pole enam vaja tulla. Kuid siin ma olen. Kummikud olid kõrged, kuid hooletusest õnnestus minekul vasak ja tulekul parem kummik vett täis kaanida. Aare ise oli puhas ja korras (saan aru, et tänu eelmise leidja äsjasele pesule). Tänud, leitud, logitud. Nahkhiired võivad tulla.

 5 

Laagri tunneli lõpu külastuse järel jäi mul alles veel üks viimane maaalune aare mis ei eelda akvalangi, hapnikuballoone ja nende kasutamise oskust. Seadsime suuna "RV4 - RV6" aarde poole. Õige rooduvarjendi asukoht oli mul väga selgelt meeles. Olen seal käinud ise kuuske otsimas kui ka elanud teiste külastustele kaasa kalda äärest. Esiteks saatsingi Karini kuuske otsima. Ta küll pakkus mitu varianti, et tal autos teised kalamehekummikud mida ma võiksin jalga panna või siis ma võin istuda kummipaati ja ta lohistab mind kaasa, kuid ma ei võtnud vedu. Jäin kaldale ootele. Kustutasin oma lambid ja nautisin seda täielikku pimedust. Ainult mingisugune pissisorin tekitas meelehärmi. Vahepeal tuli meelde, et peaks vaatama mida ma RV4 aarde juures üldse otsima peaks. Tuli seega käia korra maa peal, kus tegin endale selgeks kus peaks asuma aare. Aega läks päris kaua kuniks tunnelilõpust hakkas mingi valgus sähvima. Kuna olin nii kaua olnud pimedas, siis ei olnud kohe kindel kas tegemist on päris valgusega või mu silmad kujutavad asju juba ette. Õnneks peas oli ikka veel kõik korras, sest tegemist oli Karini taskulambiga.

Edasi jätkus meie teekond RV6 poole. Minna oli väga hea. Vesi oli kristallselge ja nägi ära kuhu peab kummikuga astuma, et vesi üle serva ei tule. Samal ajal olid Karinil kalamehekummikud aga üks jalg vett täis. Prügi aarde juurde minnes selgus, et need ei pea tal vett. Teekond tundus tegelikkusest palju pikem oma tobeda veeseisu tõttu. Madalama vee korral saanuks kiiremini käia ja sügavama vee korral veel kiiremini, sest siis olnuks juba poogen ja kiire sooja kohta saada. Kohale me jõudsime. Karin näitas näpuga kust saab läbi. Ma kiirelt parandasin teda ja ütlesin, et olemegi kohal. Aardekarp oli taaskord omandanud paksu kihi mudaollust enda ümber. Tegin karbile veepidavuse testi ja küürisin seda kohe tükk aega. Logimisprotseduurid jätsin Karinile, et mitte kuiva sisu niisutada. Karp omale kohale jälle tagasi. Eeldatavasti saavad enamus geopeitureid rakendada siin oma nõudepesuoskust. Tagasiminek möödus veel vaevalisemalt, sest nüüd oli vesi hägune ja kõik suuremad kivitükid ja plangud olid peitu pugenud. Kokkuvõttes jõudsin siiski täiesti kuivade jalgadega maapinnale. Aitäh peitjale ka siia tunnelisse jalutama ajamast! Tegelikult natukene olin siin isegi käinud aga ainult kuni veepiirini.

Täiesti terve ja aerud ka olemas

Leitud, raju kogemus.

 1 

Saie ka siin mõlemad aarded kätte. Kalamehekumikud on ikka head asjad geopeituse puhul ;)

 2 

Esimesed tunnelid l2bi solberdatud oli nyyd aeg j2rgmisse aukku ronida. Kuna ka siin oli 2 tykki vaja purkki saada siis otsustasime magustoidu l6puks j2tta ja valisime esialgu kuivema kasuks. Karp ise oli korraliku muda kihi all aga peale v2ikest pesu sai ta ysna puhtaks. Sisu oli ilusti kuiv ja saime logid kirja.

 2 

Värskete geotuttavatega kõrvaltunnelist sai siis ka siia nendega karbikesi vallutama tuldud. Kaardi järgi mõõtkava arvestades, pidi see kiire sutsakas olema aga siingi on vaeva nähtud et saaks ikka vees ka solberdada. Vahepeal viskas juba veits ka üle kummiku ääre sokid märjaks aga vahet polnud, niikuinii oli plaanis need kummarid veel korralikult läbi leotada. Minu märja soki mure oli isegi tühine, üks mees kallaski juba oma madalaid kummikuid iga natukese aja tagant tühjaks. Vihje leidsime lõpuks üles ja leid tuli ise ka kiirelt. Suurem mure oli karbi avamisega, keegi ei tahtnud oma käsi ära määrida. Tarmo pesi karbi ilusti puhtaks ja mulle jäi sodimise rõõm. Nimed kirja ja vapral sammul tagasi selle viimase väljakutse poole. Tänud peitjale.

 2 

Nüüd siis teise sissepääsu juurde. Selle leidmisega läks aega, aga siis kuulsime Silveri/Tarmo häält õige sissepääsu juurest. Sama moodi sai kummikutega hakkama, võibolla natukene tuli vahepeal vett sisse. Suht pikk tee oli ka, aga kohapeal läks kiiresti. Aitäh peitjale :)

 7 

Üleeile sõitsime ratastega 37.7 km ja leidsime paar aaret. Täna sõitsime 40 km ja leidsime samuti kaks aaret. Statistikahuvilistele: see teeb 19.4 km/aare :-) Sealjuures ei arvesta ma eile sõidetud 23 km, mil aardeid ei otsinud. Rattaga on ikka väga tore sõita ja aardeid otsida. Nagu ka jalgsi või lohega võ lumelauaga või autoga või millega iganes - peaasi, kui saab aardeid otsida B-)
Olime äsja Laagri tunneli maailmalõpust tagasi ilmavalguse kätte naasnud. Ees aga ootas veel teinegi maa-alune pakk. Otsisime esiti ligipääsu, sest maapealsed teerajajad on otsetee ära lõiganud. Lõpuks parkisime rattad jällegi See ei ole prügist tuttavasse paika ning sisenesime jälle sealt, kust kord seda juba tehtud. Nagu krdi de-ja-vu
Hakkasime aarde poole astuma - plätudes ja lühikestes pükstes. Üllataval kombel oli vesi siin nt Kindralite punkrist mitu kraadi jahedam. Kohe nii külm, et need 400+ meetrit, mis maa all vees liguneda tuli, hakkasid jäsemetes ja ajutegevuses tunda andma. Otsisime korduvalt kuivemaid kohti, et jalgu soojendada. vees solberdades tõstsime jalgu veest välja, et need jaheda juhtivus natukenegi väiksem oleks. Maa all ei saa ju meetritest ka aru, palju käidud ja palju veel. Pidevalt tundus, et kohe on kuivem-kõrgem koht, aga reaalsuses - tutkit. Lampe kasutasime ka miinimumvõimsusel, et lendajaid nahkhiiri vähem häirida. Kui sest oli kasu.
Lõpuks olime siiski aarde manu. Marje lootis, et ometi sellest varingut ei peaks enam läbi roomama. Ei pidanud. Logisime sopase aarde võimalikult puhtalt, s.t. enne avamist käsi sama "soojas" vees pestes. Tagasitee oli ehk kiiremgi, sest soe välisõhk ja avaus ju ootas. Viimased sadakond meetrit veetakistust tundsin isegi mina, et päris krõbedaks kisub. Mida siis õblukesem naisterahvas veel tundma pidi.. Aga lõpuks, ühel pikemalt oodatud hetkel oli kõik läbi. Sajatuste saatel tundsime õhusoojust, mitte maaluse jahedust.
Premeerisime end tegusa 40 km rattapäeva eest hesburgeritega. Marje oli selle eneseületuse ja ellujäämise ära teeninud ;-) Jalalabasid ei olegi siiani tulnud tal amputeerida ning isegi küünelakk püsis laitmatult küljes :-P
Aitäh Madisele veel ühe ereda elamuse eest, mida oli (täna) üks elamus liiga palju. Vast hakkab neist tunneliaaretest nüüd aitama ka. Esimese 16 geoaastaga peideti kokku vist kolm, nüüd viimase kolme kuuga teist sama palju. Või soovib keegi tunnelites ehk iga 160 meetri järel väeradu (powertrail) rajada :-S

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/984168836

All vesi, ülalt tilgub

Puust sein püsib püsti

Rotid olid siin

 5 

Hm, siingi oli veetase madalam kui nädal tagasi, nii jõudsime lõppu enne kui ma arugi sain... aga nahkhiired juba sees, püüdsime neid mitte väga häirida.

veendunud optimist :P

unustatud sõiduvahend

vesi on alanenud

penoplastijõgi

seinad on valged

 6 

Tiivulised põliselanikud kogunevad vaikselt ka juba siin, ärge siis ehmuge ja neid valgustage. Valgust maha suunates muutusid nad rahulikumaks, ega kotile sättides ei meeldiks kellegile, kui "prozega" kontrollitakse pidzaama olemasolu :) Loodus käib ikka oma aja järgi, mitte Gregooriuse kalendri järgi. Naaberkoopas muidugi lendhiirte kogus juba oluliselt suurem, seega seal sama lugu.

 1 

Kuumal augustipäeval jahutav jalutuskäik.

 1 

Peaaegu nagu jalutuskäik pargis. Nõustun eelmiste logijate sõnumiga logiraamatus. Äge koht. Tänud juhatamast.

 1 

Kuna tunnelite külastamise hooaeg hakkab peagi läbi saama,võtsime suuna juba tuttavatesse käikudesse.Nimed said kenasti kirja,aitäh!

 1 

Esialgu navisime lõppkoordinaadile ja sattusime keset paintballi lahingut. Teine katse oli edukam ja liitusime Kaupoga. Aarde juurest leidsime mugud ja tegime neilegi geopeituse kiirtutvustuse. Oli lahe seiklus, aitäh peitjale!

 2 

Sai kokku lepitud, et siia tulles saame Nuffiga kokku ja käime kõik koos. Midagi seal ümbruskonnas hoolega ehitati ning liiklus oli varasemaga võrreldes keeruliselt ringi suunatud. Helistasime siis kui enda arust lähimas parklas olime ning uurisime kus Nuffi viibib. Porschest vastati, et lähimas parklas, möh... :o) Ega midagi, eks sõitsime paari kilomeetrise tiiruga siis paarisaja meetri kaugusele. Nojah :D

Oma pealambi tagasihoidliku valgusvihuga ma nahkhiiri loodetavasti ei seganud. Tunneli selle poole lõpus olin käinud juba Ademoxi See ei ole prügi külastusel ning vahepeal käisid isegi uitmõtted ise peitmise teemadel :o) Nüüd siis taaskord, asja pärast. Aitäh!

 4 

Kuna siin olime ennegi kolanud, siis ei hakanud omaniku soovitust tõsiselt võtma ja läksin tavaliste kummikutega. No algus oligi ilus tore, aga mida kaugemale me jõudsime, seda aeglasemalt muutus minu kiirus kuni nagu tigu edasi liikusin, sest üritasin vett eemale hoida oma kummikutesse voolamast. Aga no oli see vesi ikka kõrge küll, mingi hetk vupsas esimene sõõm jääkülma vett sisse ja no edasine oli delo tehniki, sest nüüd oli jummala savi kas tuleb või mitte seda vett juurde, külm oli juba nagunii. Vahepeal küll ronisin Annet jäljendades suurema kühmu otsa kuid teised kippusid liiga kaugele ära vudima, niisiis kiirustasin aga edasi. No ei taha mõeldagi, mida tundis Alex, kes oma kalamehekummikud bussi oli jätnud ja nüüd kroksides vees jalutas. Aga kui laest sadavatele koskedele tähelepanu mitte pöörata siis jõuab suht kiirelt ka lõppu ja siis algas lõputuna näiv tagasitee. Bussi juurde jõudes valasin kummaritest vee välja ja väänasin oma sokke ja kummikusisusid, no olid ikka jäledalt külmad need kõik. Aga no uued kummikud jalga ja uude tunnelisse marss, marss :P. Tänud!
Soovitan teistele ikka kirjeldust lugeda ja pikemate säärtega kummaritega tulla, veeolud on siin muutlikud!

 5 

Nagu ma ennist mainisin, oli mul plaan Esko muusikat kuulama minna. Kui aga teiste kindel plaan oli sitasesse vette suplema minna, siis nõustusin, sest no kui ma selliste geoproffide kutse ka tagasi lükkan, siis teinekord mind enam ei kutsutagi.

Kohe algul oli teada, et asi on teistel põlvini st mul juba ots suus. Vesi oli kõrge. Kuna kummarist nagunii oleks üle tulnud, siis otsustasin saapakestega vette minna, ah sa raks kus oli alles külm! Karvane talvejope hoidis ülevalt küll hästi sooja kuid jalad hakkasid külmetama. Kargasin vähegi kõrgemate kohtade peal kui kärnas konn aga tunnel oli õõvastavalt pikk ikka küll. Logi sai kirja ja ühtegi urgast ma enam näha ei tahtnud. Väljas selgus, et kaaslastel on aga hoopis teine plaan st et üks katsumus veel!

 4 

Sündmusel oli palju juttu tunnelite vallutamisest. Ootasin kõnet kuni Elva tiimil teised aarded tehtud ja siis tulen selleks aardeks kohale. Olin just kõhu täis söönud ja lõunauinakule minemas kui teade tuli. Parklasse jõudes sadas korralikult vihma, vaevu märkasin kinni kasvanud rada RV4 suunas. Sisse jõudes olid juba püksid ja jope märjad, aga õnneks sees ei sadanud. Mõnes kohas tuli laest kosk alla, aga kõrvalt sai mööda. Kui tunnelisse jõudsime nägime tuhmi täppi ees. Arvasin, et midagi peegeldab vastu. Siis aga keerati taskulamp meie poole. Ei teadnud, kui pikk see tunnel on. Arvasime, et geopeiturid on lõpus ja otsivad aaret. Tegelikult kõndisime pikale ja valgus oli koguaeg sama kaugel, aeg-ajalt näitas meie poole, siis vilgutas kolm korda ning läks edasi. Kui lõpp oli käes, siis näidati meile valgust näkku, vist taheti end varjata. 15m enne hüüti tere, teretasin vastu, teadmata kes need on. Kui päris lähedale jõudsime, siis nägime, et kaks ~14a mugu. Marssisin otse nende nina ette ja võtsin karbi välja. Neil oli üllatus suur, nad oli lihtsalt kolamas. Tundsid pisut huvi geopeituse vastu, aga vist jäi väheseks geopeituriteks hakkamast. Orbitas olevat nad ka käinud. Kui ma kirjeldust lugesin, siis oli pettunud, et sealt karpi varingust edasi polnud viidud. Nüüd kohapeal poleks tahtnud sealt savi läbi roomata. Mulle selle tunneli külastamine meeldis. Vesi oli ka päris kummiku piirini. Käisin küll suure hooga, aga sisse ei voolanud, see-eest tuli läbi põhja aluse augu. Välja saime siis sadas padukat. Auto juurde minnes sai veel püksid võsa vastu nühkides märjaks. Mõtlesin, et vahetan riided kähku ära ja sõidan koju. Siis aga jäi sadu järele ja tuli päike välja. Mõnus chill oli.

 1 

See tunnel oli minu jaoks täiesti uus. Kummikud ajasid oma pikkusega hetkel üsna napilt asja ära. Väga äge ukerdamine oli. Aitähhid ägedasse paika juhatamast!

Seda kuulsat päeva ajaloos jääb siia tähistama minu kuulsusetu logi.

 7 

Iga kord, kui ma sinnakanti satun, on nad seal midagi jälle sehkendanud. Kõik orientiirid on kadunud. Üritan uuesti nuputada, kus miski asus. Ja siis võtab minuga ühe foorumi teel ühendust mingi kopamees. Hei, ütle mulle, kus on neljanda blindaaži esimese šurfi asukoht, lammutan siin parajasti, mõtlesin, et kaevan selle kah ajaviiteks lahti. No misasja? Ega mina seda käigusüsteemi sinna rajanud. Mine mõõda georadariga.

Kõhutunne ütleb mulle, et mul tuleb seda kanti veel (mitu korda) külastada.

 2 

Mnjah. Esimesed tunneliaarded olid lahedad, nüüd, kui igas augus on karpe mitu, hakkab asi natsa lahjaks minema. Niimoodi keeratakse mõne teise aarde vurhvi vähemaks ja hilisematel liitujatel jääb ohoo ära.

Eelmisel korral seal käigus hulkudes olin ka siiapoole otsa sattunud, aga kui kaugele, ei mäleta. Nii et päris uus see asi ei olnud. Mis oli uus, oli heliefekt tunneli lõpus. Täitsa omapärane dušš, ja teadagi kuidas see mõjub järgmise varingu esinemisajale. Sürr. Ja karp - see näeb juba välja nii, nagu ta oleks siin aegade algusest peale pesitsenud. Õnneks seest siiski kuiv, ja kätepesuks vajalikku vett siin jagub.

MIs siis ikka, nimi kirja ja tagasi. Peitjale aitüma ka!

 1 

No nii laagri tunnel taaskülastatud seadsime autonina rooduvarjendi nr 4. alguspunkti. Vot siia polnud varem sattudud. Oli tore külastus. Leidsime ka miski seal kunagi liikunud, tänaseks laisalt niisama vedeleva vaguni raami. Jälle midagi mida varem polnud käega katsuda saanud :) Aare käes, logi kirjas, päev tehtud.... peaaegu. Tänud juhatamast!

 2 

Pärast Männiku "NAVY" aarde suplust tundus see vesi nagu hoopis mujalt planeedilt. Temperatuuri erinevused olid tunda. Tõsi, krampi ei läinud aga külm oli ikkagi. Toredad tunnelid, nendega hakkab juba ära harjuma. Tänud peitjale!

 2 

See koht on juba väga tuttav, sealt olen nüüdseks juba kolm korda maa alla tunneleid avastama sukeldunud. Seekord avastasime siis teist poolt nendest tunnelitest. Ma tulin crocsidega, Rogeril olid kummipapud. Vesi tundus väga palju külmem, kui maikuus. Päris krampi ei tõmmanud, aga peaaegu. See tunnel ei tahtnudki lõppeda, vaid läks järjest madalamaks. Lõpuks tuli see varingu koht ja logi sai kirja. Aitäh! Täitsa tore retk oli.

 2 

Kõige keerulisem oli selle aarde juures grolli maa alla meelitamine. Edasine oli juba mõnus jalutuskäik. Hämmastas see, et öösel kella 12 paiku tuli teine sama suur seltskond koopas vastu. Inimesed, kas teil ei ole muud teha, kui maa all kolada? :) Üldiselt tunduvad meed maa-alused urud üsna rahvarohked, sest mingi päev varem kohtasime kõrvalkoobastes ka rahvast kolamas.

 5 

Tulin "...kümmend aastat keskkooli lõpetamisest" koosviibimiselt. Olin vaevalt pidulikuma sule koduse vastu vahetanud, kui Miki arvas, et õhtu sobib lõpetada maa all, varbaidpidi vees ja teisi huvilisi olevat ka. Selge see, et üksi poleks ma sinna ealeski sattunud ja Mikit poleks ka kuulda võtnud, kui väsitav päev poleks vastupanuvõimet minimaalseks kulutanud. No ega ma ei kahetse. Eritänud Priidule abivahendi eest.

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 2 

Tunnelisse sisenedes nägime taskulampide valgust, meie küsimus oli kas tõesti keegi veel nii hilja aaret otsimas ja täpselt nii oligi, tuli neljane seltskond. Sai nats juttu puhutud ja siis taas edasi mindud. Igal juhul vesi oleks üle kummikute läinud, kui poleks kalamehe püks-kummikuid jalas olnud. Logi läks kirja täpselt südaöösel, sellest ka teine kuupäev.

01489

 1 

Jätkasime maa-aluste aaretega. Siin oli vett eelmise kohaga võrreldes veidi rohkem, kuid soe jope tasakaalustas külmad varbad. Tagasiteel oli meeldiv kohtumine geokolleegidega. Tänud!

 1 

Minu teine säärane aare. Teel aardeni sai kummikud veeämbriteks muudetud ja kohale ujutud. Tagasiteel kohtusime geoveteranidega ja mina kohtusin ühe jalad alla võtnud aardega. :) Aitäh!

 3 

Kõikvõimalikud tunnelid on muutunud juba väga hingelähedasteks objektideks. Isegi väheldane pimedusekartus on nüüdseks pea kadunud. Aardeni jõudis peaaegu kuiva jalaga, st vesi ei tulnud üle kummikuääre. Küll aga sai nii julgelt ringi läterdatud, et püksid olid ikka pärast märjad. Tagasi tulles oli tunneli alguses mingi valgusmäng. Selgus, et laupäevaõhtul on tunnelite külastatavus suur ja kohtusime teise mängijate seltskonnaga :)

 1 

Peale kerget kolamist leitud, tänud.

 3 

Nagu ikka, sai seekord ära toodud üks Saku õllepurk.

 3 

Minu esimene esmaleid. Siiani on õnnestunud vaid olla seltskonnas, mille mõni liige on leidnud esmaleiu. Kerge varustus (plätud ja põlvpüksid) on selle aarde puhul kasuks. Teistel läks kummikutega liikudes kauem. Tänud!