Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Taku, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel.
Joosu mõis (saksa keeles Waimel-Neuhof) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal. Kaasajal jääb kunagise mõisa territoorium Laheda valda Põlva maakonnas.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (2), mahajäetud_ehitis (2), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC734E3
Logiteadete statistika: 126 (96,9%) 4 1 0 0 0 0 Kokku: 131
Nõgesed pidid kasulikud olema.. eks ma siis lihtsalt läksin neist läbi ja tundsin, et olen veel vägagi tundlik :)
Tänan peitmast.
Kunagi sai siin otsimisest loobutud, sest õudne võsa oli ees. Praegu oli just võsa lõigatud ning jalutuskäik mõisapargis osutuski jalutuskäiguks pargis. Aare leitud nigu niuhti! Aitäh
Olen siit autoga enne korduvalt tööasjus mööda sõitnud. Kuna mu autorong on mõnikümment meetrit pikka ja mõnikümmend tonni raske, siis enamasti sellised aarded jäävad võtmata hoo pealt. Peab ikkagi vabal päeval tagasi tulema. Aga selles mõttes oli tore, et kaart tõi siia ja sai jalga sirutada, väikesed nõgesepoisid juba ootasid, et saaks hammustama hakata ja plättaritega oli siin äge. Ega kaua otsima ei pidanud, loogikaga kiiresti lahendatav. Eks veel viimane majaots püsib aga hea oli ära näha, et milline see hoone siis kunagi olnud on. Aitäh.
Nullist tõesti polnud mõtet otsida, nagu ka varasemad logid ütlevad. Võtsime loogika appi ja leidsime!
Mõis ja aed olid kõrges rohus, aga aimu tema kunagisest ilust sai. Aarde leidmine võttis ikka natuke aega. Aitäh peitjale!
Eelmine kord käis siin metsa maha võtmine ja oksi ja lehti oli igal pool. Seekord tulime uue sooviga aare leida. Päris tükk aega tuli otsida enne kui silma jäi. Tänud
Saatsin oma hoolealused Võhandu maratonile ja enne paaditassimispunkti jäi aega mõni aare noppida. Aitäh!
Võss on nii metsik, et peaaegu oleks hoone nägemata jäänud. Eks alla sadav vihm ka muidugi suunas pilgu pigem maha ja peale vohava looduse muud just palju ei näinud. Õnneks aare oli nullist lihtsalt leitav. Aitäh!
Nõustun eelkirjutanutega, et raskusastme põhjal oodanuksime teistsugust maastikku, mitte maas vedelevaid roikad täis võsa, kuhu tuleb endal ettevaatlikult teed rajada… Aitäh siia juhatamast, üldpilt kurb.
Olime veidi pettunud. Ei oleks uskunud, et nii võsastunud ja roikaid-oksi täis maapinnale pannakse raskusastmeks 1.5. Ja muidugi väga varemeis ja nukker mõis ise. Kurb kuidagi.
Siin saime selle maastiku raskusastmega ikka täielikult petta. Saigi tuldud ainult sellepärast, et pidavat lihtne olema, tegelikult saime hoopis märga võsa ja padrikut "nautida" ;) Ei saa aru, et kui hoone, mida näidata tahetakse on juba niigi lagunenud ja võsastunud, miks siis aarde veel omakorda metsikusse võssa peab peitma.
Tegelikult selle aardega seoses oli ikka üks vahva emotsioon ka. Naabrid on omale väga toredad lillepotid tee äärde meisterdanud. Ilma selle aardeta oleks see nägemata jäänud.
Esimene mitteleid hinge all, oli aeg suunduda kuhugi, kus ikka nime suurema tõenäosusega kirja saaks panna. See oli kõigile Magusaid poste logis mainitud kriteeriumitele vastav ning nii saigi suund siia võetud. Auto jätsime postkasti juurde ning tatsasime mööda teed kuni kaart näitas, et aare on umbes 60 meetri kaugusel. Oli natuke võsane, aga otsustasin otse minna, sest ring ei tundunud palju juurde andvat. Võsakartlikud peremugud võtsid aga suuna pikemale ringile ning minu suureks üllatuseks hüüdsid mulle, et siit läheb rada. Mida? Maas on 20 cm lund ja kusagil on rada? Eriti veel sellisel kohas oli mul kohe selge, et mööda seda rada tahame me kindlasti minna. Jäljed viisid meid otse aardeni. Ilma oleks siin kindlasti kauem läinud. Logiraamatust vaatasid vastu eelmisel päeval käinud kodulinlaste nimed. Aitäh teile! Nimi kirjas suundusime edasi Savijärve poole. Aitäh!
Oma aja täitsa ära elanud mõisake, väga nukras seisus teine. Aare ise sai kiirelt leitud ja logitud.
Joosu mõis on küll kahjuks omadega täitsa õhtal ja päästmisele enam ei kuulu. Kõigepealt tatsasime läbi võsa aarde juurde ja panime nimed kirja. Tagasiteel ma ei suutnud vastu panna ja läksin pooleldi sisse varisenud hoonesse piiluma. Jäi mulje, et keegi kunagi vast ikka plaanis mõisa korda teha. Näiteks keldris on virnadesse laotud vanad katusekivid. Väga palju ringi liikuda siiski ei julgenud. Oli tunne, et kui korra riivad mingit tala, siis kukub ka teine pool majast kokku. Koht pakkus mulle oma mahajäetuse tõttu põnevust. Aitäh!
See mõis on küll oma aja ära elanud, üsna nutuses seisus. Mina sisse uudistama küll ei julgenud minna. Veidi eemalt leidsime täitsa toreda aarde.
Sai läbi kõrge rohu kohale sumbatud.Aitäh!
Rinnuni roheluses matkasime kohale. Pilpaid oli äike siia vist tekitanud. Purk sai ka leitud. Tänud peitjale.
Aare leitud.Leitsin päris kiirelt. Kahju ,et mõis hüljatud on.Tänud peitjale.
Leitud 25.05.2020
Leidsime kiiresti,sissetallatud rada saatis meid aardeni????Suur tänu peitjale.
Siin käis Tõnu otsimas ja logimas. Ega kaua ei läinud. Täname!
Nii kena koht. Kahju, et seda mõisa pole veel päästetud. Oleme seal pidevalt mööda sõitnud, nüüd siis lõpuks käisime aardejahil ka ära ;) Aitäh!
Geopeituse päeva lõppu üks otsimine. Koera haukumise ja pommi plahvatuste saatel sai ka kiiresti aare tabatud.
Õhtu viimane aare, mille leidsime täiesti pimedas. Aitäh!
Alguses läks otsimisega aega, aga lõpuks ikka leidsime.
Pimedas selliseid aardeid ei ole kõige lihtsam leida, aga sellest hoolimata leidsime juba pika otsimise kogemuse peale ka selle. Jätsime endast maha ka ilusa sinise silmapärli.
Ise poleks võib-olla osanud kahtlustadagi seda maja mõisaks olemises. Tänud peitjale!
Pimedas vanakoolikate taga ajamine metsas on mulle alati meeldinud. 30 meetrit tundub nagu 100 ja iga kord tagasi minnes on üllatus, kui lähedal tegelikult asjad on. Mõisa eriti uudistada ei olnud mõtet selle pimedaga, seega sõitsin edasi.
Ühe mõisa juurest teise. Lumega raskeid ei raatsi ju päris talveks jätta, vaid tuleb ikka lumevabal ajal mööda sõites logimiseks väike kõrvalepõige teha.
Läbi sabistva vihma jalutasime aardeni, varbad olid anyway juba märjad. Täitsa korralik vanakoolikas, tänud.
Väljas tibas vihma ja kuna teised olid suhkrust, siis läksime Jutsiga kahekesi. Aare ilmutas end kiiresti. Mina sain peale logimist ka ühe unustatud mõisa pildid jälle tehtud. Tänud aarde eest.
Läksime aardeni ringiga, sest ei tahtnud otse läbi märja rohu pressida. Tagasi samuti, päev pikk ja koib valutas. Tänud peitjale aarde eest.
Sellest mõisast väga palju järele jäänud pole. Oli teine ikka kehvas seisus. Aardega õnneks paremad lood ning saime nimed kirja. Täname!
Ka geopeiturite rajad rohtuvad ja kasvavad võssa kunagi, mingi muudatus , tagasilöök või uuendus lõpetab ka meie mängu. Aarded lagunevad ära,, mõni kestab kauem ja pakub siis sajandite pärast arheoloogidele ajalooliskultuurilist avastamisrõõmu. (meie elektroonilised logid on tehnika tõttu loetamatud, või uppunud inormatsiooniuputuse ookeani)
Vähemalt geopeiturite rajad olid siia sisse tallatud. Ülejäänud kahjuks aga juba ammu rohtu kasvanud...
Täname kohta tutvustamast!
Joosu mõis Lähenedes ootas ees nõgeste meri. Ma muidugist lühkades ja plätudes. Raiusin omale teed räigelt kirudes ette. Ühel hetkel oli ees tihe võsa millest läbi enam murda ei suutnud. Otsustasin ringiga teiselt poolt mõisa veel proovida. Ja siis see tõsiasi selguski. Ilmselgelt olin esmalt väga vale suuna valinud sest ees ootas korralik tee ja georada. Nullis kulus ka ikka omajagu enne kui nullist vähe eemalt täitsa äratuntava geokuhja leidsin. Hurraa, mu piinad olid lõppenud. Nimi kirja ja edasi.
Tänud.
Võtsin kohalikud kaasa ja läksin neile nende kodukohta tutvustama:)
Leidsime aarde ja tagasi kõndides kuulsime inimeste hääli. Ei teagi, kas nad olid mugud või mitte, sest meie trajektoorid ei kattunud ja auto oli mu jaoks võõras.
Täna oli Vastseliina asja, nii sai teel kaks toredat ammu ootel olnud peatust teha: Tillu kodukohvik Põlvas ja Joosu mõis. Kohvikust said kõhud heast ja paremast nii punni, et mõisa juures sobis jalutuskäik ja natuke edasi-tagasi tiirutamine suurepäraselt. Aitäh peitjale!
Kiire teeäärne peatus. Võtsime riideid vähemaks, sest päike oli juba päris kõrvetav. Aitäh!
gvsjddgdbhjawfyufxCFZCBCGFFXFGGHFCBHJDFVGFXCC Y8 FRIV NITROME CUHDHFBBVHBVBHBCBBSVS MADAR VNMFJXUDKRHRBNENWMEJJMNFHDJHBVHUNFYVCHNJHDGBBDVCDCBCBVHGFVB F BVS D NB C NBV VB GDVFGFB CCCC'
Meile see mõis meeldis, eriti puidust trepp, mis mitte kuhugi ei vii. Ja ägedad lopergused käsitsi voolitud katusekivid.
Olen lapspõlvest peale Võru-Põlva teed nühkinud, teadmata et seal kusagil on endine mõis. Täna käisin ja vaatasin. Kahju majakesest aga park, kui seal puhastusraiet teha võiks täitsa vahvaks saada. Eriti äge oli see lõunaküljel jooksev kitsuke pärnaallee. Polegi varem nii kitsa puudevahega alleed näinud. See paistis juba aerokaardi pealt kenasti silma, pärishiilguses oli muidugi veel ägedam. Aare oli tõeliselt vanakoolikas, et isegi peidukõdu polnud peal. Kaapisin igaks juhuks tiba peale, et see suvalisel möödujal silmi peast ei torkaks. Aitäh peitjale.
Järjekordse georetke raames sattusime sellegi rüütlimõisa maadele. Omaaegsest hiilgusest palju kahjuks enam alles ei ole. Samuti ei tahtnud siinkohal koostööd teha GPS . Sisetunde alusel edasi liikudes leidsime konteineri. Täiesti olemas ja korras.
Järjekordne koht, kus GPS tahtis oma rada minna ja meie aardeni. Ei andnud GPSile järele ja läksime aardeni. Kuid tänud näitamast meile uhket, kuid lagunevat mõisamaja :)
Ümbruses kostus mitmete koerte hääli. Tekkis isegi natuke selline, ... Koertest räägitakse viimasel ajal ka igasugu jutte. Õnneks ei juhtunud loomulikult midagi. Tänud peitjale!
Tänastest mõisadest esimene ja kõige nukram vaatepilt. Suured põlispuud peavad veel pikalt vastu, kuid hoone ise hääbumas.
Väike kõrvalepõige suveseikluse ajal. Tänud!
Viimane aare enne Põlvat. Oleme seda aaret ennegi tulutult otsinud, seega oli vaatamisväärsus nähtud. täna sammusime samasse, kus eelmiselgi aasta ilma lumeta käisime ja - kohe oli aare silma all. Päris kindlasti katsusime ja isegi kavandasime sama peidikut ka eelmine kord - aaret seal polnud. Seega lõpp hea, kõik hea, leid kirjas ja aare korras. Aitüma kutsumast räämas mõisa kaema.
Teel suveseiklusele põikasime ka sellest mõisast läbi. Mööda rada kohale, nimed kirja ja korras. Täname!
Peale pikka jalutamist Taevaskojas tuli isu lihtsamate aarete järgi. Leitud. Fantast mõnus et georada ees, ise ei pidanud üldse mõtlema.
Õnneks olid eelneva leida jäljed veel näha, muidu sinna ilmselt läinud ei oleks.
Välke jalutuskäik vihmamärjas pargis ja saigi logitud,üks sipelgas oli enne mind seal ja ei tahtnud kuidagi aarde juurest ära minna:-), lõpuks logisin koos temaga.
Tõeliselt kahju sellest vanast mõisahoonest, millest praegu puud läbi kasvavad! Vihjest oli abi - tõepoolest on tegu vanakooli aardega, milleni jõudmiseks tuli võpsikust läbi trügida. Konteinerist puudus kirjapulk, seega jäid meie nimed kirja panemata. Juhul kui keegi järgnevaist leidjaist viitsib, võiks ka meie nimed kirja panna - meie tänu on garanteeritud. Suur tänu huvitavasse kohta juhatamise eest!
Nojah. Eelmisel aastal korral mõtlesin, aga siis oli kahtlus, et aaret pole kodus, ja niisama laperdama tulla ei tihanud. Nüüd väänasime tee mööda, eelmise leidjakamba tallatud rajad polnud veel rohtunud, aga null kargas ikkagi. Vaatasin sobiva objekti valest küljest üle, ei leidnud ja siirdusin krt teab kuhu. Siis laekus Anu, temal oli asjast hoopis erinev arusaam ja nii ta karbi välja kaevaski. Peitjale tänu ja aardele pikka iga sinna!
Paar puuki kaasa võetud aga leidsime siiski aarde edukalt ülesse.
Oi oi kus oli jälle vana asi, mida näidata. Kahju sellistest. Aare leitud, tänud selle eest!
Mõisa seisukord jättis soovida, see eest aare oli tip top korras. TFTC!
"Vajab sanitaarremonti". Keegi oli üritanud mõisaparki hooldada, aga üsna pea alla andnud. Kurb, kaduvikku määratud hiilgus. Aitäh näitamast!
Kiire leid. Lagunenud mõisaid on valus vaadata. Tänud peitjale
Käidud, leitud. Natuke kurvas seisukorras kõik see siin. Aitäh näitamast.
Lund oli ikka veel sealkandis säilinud, mistõttu õiget mõisani viivat teed ei leidnudki kohe üles. Auto jäi teeäärde ning sealt vudisime nulli. Täitsa mürakas ehitus olnud omal ajal. Aitüma tutvustamast!
Geoinformaatika tunni raames tutvusime 7.klassiga geopeitusega. Rääkisime mängust, reeglitest ning otsustasime ära otsida ka ühe aarde. Joosu mõisa aare sai leitud ja pakkus kõigile palju rõõmu. Märkasime, et aardest oli puudu pliiats, millega logiraamatusse kirjutada. Meil oli õnneks oma pliiats kaasas. EVEJ. Aitäh aarde eest ja positiivse kogemuse eest, sest nüüd plaanime juba uue aarde otsinguid.
Leitud imeilusal päeval päikeseloojangu ajal. Tänud siia juhatamast!
Lihtsalt ei tulnud, samas väga kaua ka ei läinud. Tänan juhatamast!
Ka siin kohtasime suure seltskonna jälgi, kes enne meid aaret olid külastanud. Mis nii viga talvel aardeid otsida, vaata aga, kust boa vonkles ja mine kohale. :)
Siim piirdus mõisa vaatlusega, mina leidsin visa tööga aarde üles. Lumi pole siin sõber. +gc
Täitsa huvitav leid. Sellist purki pole juba ammu näinud.
Mõnus jalutuskäik karges talves ja kiire leid! Kahju oli vaadata lagunenud mõisat ja kujutasime elavalt ette lastega, mis elu seal kunagi elati. EVEJ. Aitäh peitjale! Aare oli korras!
Tuiasin seal veerand tundi ringi enne kui aare silma jäi. Aitäh peitmast!
Päris vähe on sellest hiilgusest alles, vähemalt aaregi. Aitäh!
Natuke kõhe koht. GPS keerutas ka edasi tagasi, hea, et kummitusi ei näinud. Aga aarde logiraamatusse said meie nimed kirja. Tänud peitjale.
Lõuna-Eesti on lihtsamate aarete poolest juba üsna hõredaks jäänud, nii et tore, kui neid vahel ikka juurde tuleb. Kohapeal valitses imeline kuldne sügis. Parkisime auto võimalikult nulli lähedale ja sukeldusime metsa. Peagi avanes meie ees metsakasvanud kitsas puude allee. Seda noolsirget puuderivi mööda oli lausa lust kõndida. Hiljem muidugi selgus, et aardeni oleks saanud ka otse mõisavaremete eest, aga ringiminemist seekord küll kahetseda ei tulnud. Vihjet lugedes kartsin hullemat kui asi tegelikult oli. Peidukoht jäi üsna ruttu silma. Kahjuks oli aarde sisu üsna hädine, isegi pliiatsit polnud. Samuti ei meeldi mulle, et Eestis tegutsev geopeitur oma aaret ise Eesti lehele üles ei pane. Mõisa juurde tasub muidugi tulla, kuigi sellest kuigipalju säilinud pole, aga praegu oli vähemalt ümbrus küll mõnusalt rahulik ja kuldne.
Läks ikka omajagu aega. Vahepeal tekkis juba hirm, et hiljuti mahavõetud võsa jm pärast on ehk ka aarde heaolu kannatada saanud, aga õnneks oli kõik korras.
Iseenesest need vanad mōisad on lahedad, aga märjas heinas sumpamine ei ole tore..
Taas üks mõis, mida ühes Eesti mõisu tutvustavas aardes veel hetkel kajastatud pole ;). Rada viis kenasti tünnini. Tänud!
Järgmine mõtetu koht. Aardeni sumasin läbi rinnuni vohava roheluse. Null näitas lagedat. Tiirutasin ühele poole ja teisele poole. Mängu isu ja ilu kadus täiega. Pika otsimise peale leidsin siiski selle vanakoolika üles. Aitäh.
Pärast maanteemuuseumi külastamist sai ka selle aarde juurest läbi astutud. Küll oli alles kõrge rohi. võimalik peidukas jäi kiirelt silma. Geokuhja eemaldades põgenesid kiirkorras ehmunud hiidsipelgad. Aitäh peitjale.