Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Naissaare luiteastangul jääb silma kividest mäletusmärk ja puidust rist. 1854. aasta juuli alguses oli Naissaare juures ankrus üks Prantsuse ja kuuskümmend Inglise sõjalaeva ning Taani kaubaveokuunar. Haigustesse, peamiselt skorbuuti surnud prantsuse meremeestele rajati väike kalmistu, kuna katoliku usutavade kohaselt ei saanud neid koos protestantidest inglastega matta saare luteri kalmistule. Arvatavasti on see viimne puhkepaik 17–24 prantsuse sõjaväelasele. Mälestusmärgi on valmistanud saare elanik Peedo Lehtla 1990. aastatel. Ise on ta öelnud, et see kujutab kõiki ilmakaari ja kaldale paiskuvaid vahuseid laineid. Kord aastas käivad kalmistul ka Prantsuse saatkonna töötajad, kes toovad hauale pärjad.
Aarde leidmiseks mine nullpunkti ja vaata mälestusmärki. Kui see tehtud, siis liigu suunal 307.7° ning kõnni 66.76 meetrit.
Foto: Robert Teufeldt. https://et.wikipedia.org/wiki/NaissaarePrantsuses%C3%B5jav%C3%A4ekalmistu
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.eestiloodus.ee/artikkel977_958.html
Aarde sildid: väikesaar (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7A7B2
Logiteadete statistika: 65 (98,5%) 1 1 1 2 0 0 Kokku: 70
Kui ma oleks selle aarde kirjeldust kodus lugenud ja veidi eeltööd teinud, poleks mingeid probleeme olnud selle leidmisega. Aga lugesin alles nullile lähenedes. Kauguse mõõtmisega looduses tulen ma toime, aga nurga... phh. Seekord õnneks joppas, tehtud kaar ei olnud üldse suur. Ja murdsin siin ka oma Naissaare mitteleidude needuse.
Aitäh peitmast! Seda kohta poleks ilma aardeta küll märganud.
Enam-vähem täpne asukoht sai mul juba ammu välja vaadatud. Tänase aaretetiiruga sai sinna logi ka kirja. Tänud!
Saarel matkates sai nopitud mõned aarded ja mõnele korvi ka seeni.Oli väga meeleolukas päev meil.Aitäh!
Ja saimegi saare selleks korraks aaretest tühjaks ning võisime rahulikult grillima minna.
Tänan peitmast.
Liivatee juurest jalutasime mööda mõnusat metsaalust mälestusmärgi juurde. Kuna kodus olid mõõtmised tehtud, siis oli ka aarde asupaik selge. Ilma suurema ponnistuseta see karbike leitud saigi. Aitäh!
Tänud peitjale!
Olin valmis, et siit tuleb kerge ninanips ka, aga alati ei peagi leidmine ekstreemne olema.
Ull pää om iho nuhtlus. Vaatasin mälestusmärgi üle ning leidsin aarde koordinaadi. GPS-i sisestasin selle aga valesti, nii et piinlikult kaua otsisin teisest loogilisest kohast. Kui viga korrigeeritud, siia tuli ka leid kiiresti. Aitäh kohta tutvustamast!
Mälestusmärk vaadatud, inimsaatuste üle mõtisklenud, vaatasin ringi. Asimuutidest ma midagi ei tea, aga seekord sai ka ilma hakkama, jalutasin ümbruses, kontrollisin kolme kohta ja sai leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Jalutasime mööda metsarada, mis muutus varsti üpris liivaseks. Hiljem saime aru, et siin liivaseid teid jätkub küllaga. Ja just nüüd oli soe suvi kätte jõudnud, et oma tõelist palet näidata ning meid mõnusalt selle kuumaga proovile panna. Kuumale vaatamata ma juba väga nautisin Naissaare loodust. Panime nimed kirja. Aitäh peitjale!
Ega selle +31 kraadiga sadamast siia jalutamine väsitas juba ära, aga me olime vaprad, sest tervelt kaks päeva oli veel ees. Tänan.
Sel aastal neljandat korda Naissaarel. Kuid esimest korda täitsa üksinda. Soolopurjetasin Lennusadamast kohale ja võtsin eesmärgiks suurema osa veel leidmata aardeid üles otsida, sedakorda siis saare lõunaosast.
Esimesena jäi teele Skorbuut. Avastasin, et rakendus, mida geopeituse mängimiseks kasutan, võimaldab neid asimuute ja kauguseid sisestada, seega leid tuli kergelt. Nimi kirjas, imetlesin veel veidi, kuidas Prantsuse trikoloor lehvib ning võtsin suuna järgmiste aarete poole.
Hülkari poolt siia jalutades oleks tegelikult tahtnud hoopis ujuda. Vesi tundus nii ahvaltev, aga meil ei olnud ujumise asju ja kahtlustan, et vesi võis ka veidi liiga jahe olla. Vaatasime mälestusmärgi üle ja läksime aaret otsima.
Minul olid kaheksa paiku silmad lahti ning tahtmine tegutseda. Kirjutasin Krissule, kes oli kohe nõus, ning kobisin yles. Ukse sulgumisega ärkas ka Kristjan ja nii me esimesena siia tulimegi. Punkti oli paika pandud juba varem ja seega käisime enne aarde juures ja siis nullis. Aitäh tutvustamast!
Jalutasime mööda mereranda Hülkari poolt. Meri oli niivõrd ujuma ahvatlev. Kergelt nagu paradiis. Pikk ja lai liivarand ilma ühegi kivita. 100 meetri laiused lained, mis nagu doominokividena muutuvad jooksvalt lainejänkudeks ja siis puudutavad rannariba. Ujuma siiski ei läinud ja katsusime korra vaid vett.
Kui paistma hakkas Prantsusmaa lipp, oli aeg rannalt lahkuda ja suunduda tagasi aarete maailma. Tutvusime mälestusmärgiga ja suundusime seejärel kodus väljaarvutatud nulli aaret otsima. Karp oli õiges kohas olemas ja panime nimed kirja. Aitäh paika tutvustamast!
Kuna hommikusöögini oli veel üle tunni aega, siis tegime Loona ja Kristjaniga aega parajaks ja aaretasime . Tänud
Eelmisel korral oli aarde alguses info halvasti loetav ja aare jäi siis leidmata. Muudetud aarde kirjeldus aitas nüüd asukoha kiirelt tuvastada ja kohepeal pääsesin rattaga 150m peale. Oleks saanud ka lähemale aga eelistasin viimased meetrid liivasel pinnal hoopis jalutada. See aare oli mul selleks korraks saarel ka viimane aga kuna saar on suur, siis küllap tuleb siia uusi aardeid peagi taas juurde.
Naissaare kahekümne teine ja teise päeva esimene leid. Meedikule on see haigus teada asi, pidin ikka kirjelduse tublisti läbi lugema, et aarde nimele loogiline seos saada. Metsateele keerates tabasin ühe imepisikest kasvu kitse hommikusööki söömast ja seltskonda ta ei soovinud, lahkus põõsaste kaitsvasse varju.
Kui hakkasin nullile lähenema, lugesin kirjeldust ja võtsin tünni loogilisest kohast välja, lipuväljakult käisin n-ö moe pärast läbi. Aare korras.
Kuna levipuuduse ähvardusel sai plaan hommikul kiirelt googlesse aetud, siis sellest 66 meetri astumisest ei teadnud me kohal olles midagi. Aga kuna monumendivalvurid ei soovinud, et me seal väga pikalt ühe koha peal passiks, siis jõudsime ikka edasiste juhisteni ja käisime panime karpi ka nimed kirja. Tänud aarde eest!
Pärast mõnusat õhtusööki Külalistemajas ja Rähnipesa "kohustuslikku" külastust, kus tutvusime "näost- näkku" geokolleegidega, jalutasime mere äärde ja otsisime ka selle aardekarbi üles.
Mere ääres oli maru tuuline, aga vesi soe. Ujuma siiski ei kippunud, päris sellist tunnet ka ei olnud. Otsisime aarde ja liikusime hoopis tulepaagi poole edasi. Aardest võtsime TB-d kaasa. Tänud aarde eest!
Siim sõitis vaevata kohale. Mina paaris kohas ikka kõndisin ka paar sammu. Kasutasin mugavamalt leidmise varianti sihtides õige suuna ja kauguse. Sealt leidsin aarde ja jätsin 2 tb-d. Vot, kui tubli mees on Petka! Aitäh aarde eest!
Igati loogiline aardeke ja leidsin kiiresti. Üsna kiiresti avastasin ka, et Naissaare liivad on jalgrattaga matkamiseks üsna ebasõbralikud, eriti sellised rannaäärsed ja siis põhiteed, midamööda autod sõidavad. Ka siin mäletan mõnusat liivas ratta lükkamist, kompsudega ratas ka parasjagu raske.
Kuna see aare jäi vähese maa taha, tulin proovima kas saan lahendatud. Esimeses punktis tuli salaja teha, sest vees kilkasid meie gruppi lapsed. Läks õnneks nii luuramisega, kui ka aarde leidmisega. Tänud peitjale aarde eest.
Huvitav, et need kleepsud nii ruttu loetamatuks muutusid. Mina pidasin ühte numbrit viieks ja olin juba valmis 140m Liivatee suunas minema, õnneks Silver luges selle kuueks ja jõudsime õigesse kohta. Tagasi panime aarde oletavasse lohku tüve kõrvale. Tore, et lisaks suurtele militaarobjektidele ka selliseid väikseid kohti leitakse üles.
Rattatuuri teise päeva hommik, rattad jätsime eemal maha ja tegime saare siinsele nurgale tiiru jalgsi. Uurisime ja puurisime kuue silmaga neid koordinaate, mis olid ikka väga kehvasti nähtavad. Käis läbi paar versiooni kuni otsustasime ühe kasuks, mis õnneks osutus õigeks. Lõpus vedeles konteiner lausa avalikult, panime nimed kirja ja peitsime tagasi sinna, kus ta olema pidanuks. Tänud peitjale.
Lõõmava päikese käes paraleelselt ihu kõrvetades me kohale loivasime. Alguse leidsime kohe üles aga info oli ikka päris raskesti kättesaadav. Mingi ime läbi ma selle ikka loetavaks sain. Kuna tean et Madisele ei meeldi eriti otsijaid kiusata, siis võtsin õiguse ja tripeldasin seda infot vähe loetavamas vormis. Ei läinud enam palju kui võis juba logimisprotseduure läbi viia.
Tänud.
17 km ja 4-tunnise jalutamispäeva teine aare pärast Aardesadu, kust hakkasime saare lõuna- ja keskosale päripäeva tiiru peale kõmpima.
Siin oli üllatav mälestusmärk, mida vähemalt kord aastas külastatakse. Hea teada. Tavaturist siia ilmselt ei satu, seda tänuväärsem, et Madis meile seda tutvustas. Aare ise oli mõnusa geokuhja all, aga eks vahelduseks peabki selliseid häid vanukoole ka kohtama. Aare korras, aitäh Madisele hea suure aarde eest! Ei mikrodele! B)
Ühest koordinaadikirjutisest piisas, dubleeringut ei otsinud. Aitäh!
Peale leidu järgmise aarde poole liikudes kohtusime samuti saart roheliseks logiva ja selle kõrvale seeni otsiva neliktiimiga. Esimest korda... :D
Vt. lauri logi.
Siit rühkisime meie karuonuga mööda randa edasi tulepaagi poole, teised Schmidti juurde ning nii ei õnnestunudki neid seenehulle näha, keda saar täis olla olnud. :)
Alex ja Bruno ei vaadanud seeni ( no vaatasid küll, aga ei korjanud) ja nii oli nende liikumiskiirus märgatavalt tõhusam. Mina ja Kaja korjasime "Turistidel " kahe silma vahele jäänud puravikke ja kukekaid ja jõudsime objektile koos mugudega. Aga õnneks olid poistel selleks hetkeks juba uued juhised käes, nii saime mugude silme eest varjatult tegutseda. Tänud, puravikud olid siin eriti pirakad !
Hea näide sellest miks geopeitus on lahe asi. Mugud läksid lihtsalt mõnekümne meetri kauguselt mööda sellest esimesest punktist. Neil polnud aimu ka, et seal midagi vaadata on. Geopeituritel on aga teada, et midagi on uudistada ja ka kogu kohapeal puudu olev info on aarde kirjelduses olemas ja saamegi teada millega tegu. Väga mõnus ikka :) Järgmise aarde juurde jalutades tulid seeneratturid meile esimest korda vastu :) Tänud peitjatele!
See sai valitud järgmiseks. Nullis läks kiiresti. Sealt siis lõppu kõmpisime jala, kuna maastik rattasõitu just ülemäära ei soosinud. Aitähhid!
Hea lihtne multi, mis tuli käigupealt ja kiiresti ära. Tutvustas kohta, millest seni oled mööda käinud, aitäh!
Hiljuti Naissaarele sadanud aarete laviin andis põhjuse hakata planeerima järjekordset tripi Naissaarele. Sedapuhku siis väga ettevalmistatud kolmandat tripi sel aastal. Kuna meie planeeritud transpordivahend sai veel viimast lihvi, siis võtsime sihiks lähima aarde, milleni jalutada. Mälestusmärk oli teada aga tee selleni veel tundmatu. Mälestusmärgi tegija näitas suuna kätte ja nüüd siis teame, et generaatori maja tagant tuleb minna. Kuni meie Herkiga aaret otsisime, läksid lapsed merre - mõistagi riietega kuna ega ujumisriideid ju mereäärde kaasa ei võetud. Tänud aarde eest ja loomulikult põhjuse eest jälle saarele minna!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Ilus maastik oli! Ja aarde leidsime kiiresti! :) Täname!
Imetlesin aina maapinda, nii liiv kui sammal olid kuidagi photoshopitud toonides. Mõnus, aitäh!
Koordinaadi leidis Karl, aarde asukoha panid ilmselt kõik silmadega paika. Aitäh!
Hea lihtne multi:) Sel korral, siis oli see meie esimene aare.
Eelmine kord jäi see aare meil korjamata. Kuid seekord alustasime just sellest. Koordinaadid tulid kiiresti ja lõpp sama kiiresti. Ühed koordinaadid näitavad juba kulumise märke,kuid õnneks on duubeldatud ja niipea probleemi ei teki. Tänan peitjat.
Ümberringi kasvasid madalad-madalad kibuvitsad ja lõhnasid magusasti. Tänud peitjale.
Skorbuut. Tegemist ju C vitamiini defitsiidist tulenevate teinekord tõsiste tervishädadega. C vitamiin on D kõrval üks väheseid mille defitsiidis me alailma siingi oleme ja mida tasub siis asendada. Mina jäin aga mõttesse, et miks Prantsuse meremehed sellesse surid aja meie esivanemad talve searasva ja pajukoore peal ilma skorbuudita üle elasid. Skorbuut kui selline ja see millega seda leevandada oli mingilmoel ka siis laevanduses juba teada. Aga täname siis inspireerimast
Kuna see aare asus kohas, kus kukeseeni ei kasvanud siis sain ka mina otsingutest osa võtta.
Koht oli igatahes tutvustamist väärt. Tänud!
Vedasime rattad eelmise aarde juurest siia ka. Ainuke kant saarel, kus sõita tõepoolest ei saa.Aga ühed jämeda kummi jäljed läksid aarde lähedale küll. Arvasime, et ju need peitjad siin oma matka lõpetasid, et ehk ei viitsi VÄGA pikka multikat enam venitada. Noh, ega me VÄGA palju ei eksinud ka. Tünni leides tabas pisuke hämmeldus - et nii avalik - aga ma praegu vaatan, et isegi vihje on olemas. Kraapisime talle maskeraadi usinasti peale ka, ehk ta siis ikka püsib seal. Aga objekti näitamise eest tänud!
FTF kell 13:30. Tegin oma tavapärast Naissaare tuuri, kui juhuslikult avastasin, et millegipärast on saarele kuidagi kahtlaselt palju uusi aardeid siginenud. :D Ega midagi, väike plaanide muutus ja nii said FAT-i rattad ühe juhusliku aarde poole pööratud. Liivasele pinnale tekkisid kenad laiad jäljed, mida Hannes oma logis mainis. Üritasin neid mitte aardeni päris tekitada. Aga jah möödasõidul kiire leid. TFTC! Tänud siia kutsumast!
FBP. Seekordsel saare külastusel sai täiesti uus koht avastatud siin saarel. Tänud peitjatele :)