Rootsi valliks ehk kantsiks nimetatakse Põhjasõja (1700-1721) ajal venelaste poolt rootslaste tõkestamiseks rajatud muldkindlusliini.

Poolkaare kujuline kaitseliin algas mere äärest, ületas Sinimäed ning ulatus idapoolse otsaga tollal Auvere kandis olnud järvederikka sooni.

XVII sajandil kuulus Eesti Rootsi suurriiki, kes valitses praktiliselt kogu Läänemerd. Vene tsaar Peeter I ihaldas enda valdustesse saada Ingerimaad ja osa Karjalast. 1700. aastal kuulutaski Venemaa Rootsile ametlikult sõja. Pealöök suunati Narva kindlusele, kuid Vene sõdalased kaotasid Rootsi vägedele.

1703. aasta suvel suundusid vene väed taas Eestimaale. 1704. aasta juunis piirati Narva linnus. Ehkki rootslased võitlesid sel ajal Eestimaast kaugel, rajati Rootsi valli väe ootamatu ilmumise vältimiseks ja Karl XII peatungi karhesest Vaivarasse ulatuslik eelkindlustusliin. Sinimägede kindlustamise liini ehitusega käis tutvumas kradmajor Menšikov saatel Peeter I teilega rahule jäänud. Siinsamas andis ta käsu, et kindralfeldmarsal Šeremetjev saadeks kindlustöödele lisaks omandetagunipolnud
On vaja pliiatsi võtta kaasa.