Schüdlöffeli

Gustav Heinrich Schüdlöffel (1798-1859) oli saksa päritolu vaimulik ja oma aja väljapaistev estofiil. 1829.aastast kuni oma surmani töötas ta Jõelähtme koguduse pastorina. Aastast 1847 oli ta ühtlasi Ida-Harju praost. Ta on ka maetud Jõelähtme kalmistule.

Schüdlöffeli eestvõtmisel alustati 1848.aastal Randvere kiriku ehitamist, mis õnnistati sisse 1852.aastal. Esialgu oli Randvere kirik Jõelähtme kiriku abikirikuks. Kirjamehena mugandas Schüdlöffel saksa keelest eesti keelde rahvavalgustuslikke jutte ja avaldas saksa keeles uurimuse Kalevipoja lugudest.

2011.aastal tegi Viimsi Vallavalitsus väga mõistliku otsuse Schüdlöffeli nime jäädvustamiseks ja nimetas oma korraldusega tee, mille ääres asub Randvere kool, G.H.Schüdlöffeli teeks. See nimi on Randveres igati omal kohal ja eristub silmatorkavalt uusasumite valdavalt lille-, liblika- ja linnunimelistest teedest. Oleks lausa patt Schüdlöffeli nime mitte jäädvustada ka Geopeituses.

Aare peaks olema lihtsalt leitav, kuigi Schüdlöffeli teest tuleb ca 200 meetrit kõrvale jalutada. Soovi korral saab aardeni kõndida muidugi ka ringiga mööda metsateid. Aardekonteineris on logiraamat ja pliiats ning väike peotäis üsna kulunud ja numismaatilise väärtuseta münte Schüdlöffeli ajastust. Esiteks sellepärast, et ehk on mõni neist müntidest kunagi ka Schüdlöffeli näppude vahel olnud. Ja teiseks – mis aare see on, kus puudub kuld, kalliskivid või vähemalt raha.

Kui koordinaadid tunduvad aarde leidmiseks ebatäpsed, siis on kindlasti kasu vihjest.