Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna antud aarde peitja ei soovi, et aaret oleks võimalik geopeitus.ee lehe info põhjal leida, siis kogu aarde leidmiseks vajalik info on leitav geocaching.com lehel. Täpse aarde lingi leiad natukene allpool "Geocaching.com kood" järel oleval aarde GC koodil klikates. NB! Antud aarde info on geocaching.com lehel näha ainult geocaching.com toetajatele.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (9), lahe_teostus (4), lumega_raske (3), eesti_kirjanikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7CAXJ
Logiteadete statistika:
51 (94,4%)
3
7
0
0
1
0
Kokku: 62
Jah, imede ime - lugesin täiesti vabatahtlikult raamatu läbi. Minu jaoks oli see raamat lausa nii kaasahaarav, et lugesin vaid ühe ainsa puhkepausiga selle läbi. Olgu, see puhkepaus oli üle nädala aja pikkune aga põhjuseks lihtsalt aja puudujääk. Raamatule andis oma võlu kindlasti ka see kodulähedane tegevustiku piirkond.
Ideed seda aaret täna otsima minna ei olnud. Pärast päikeseloojangu vaatamist oli lihtsalt selline hea sisemine tunne, et võiks ikka proovida. Jää, lumi ja pimedus. Ei ole maailma parim kombinatsioon päris aarde leiuks.
Kohale minekul oli autost ekstreemselt kahju. Kõrvad nutsid pisaraid kui nulli poole liikusin. Polnud ammu kedagi nii väikese kliirensiga seal sõitnud. Põhja alla ma piiluda küll ei söenda.
Jõudes sihtkohta, haarasin kaasa pealambi, lambida ja ühe naaskli. Koht oli temaatiliselt korrektne. Mõtlesin, et kui aare on peidetud nii nagu raamatus, siis palju õnne mulle. Võimatu ülesanne. Pilku püüdsid mitmed geopeiturlikud kohad mida sai siis natukene näpitud. Lõpuks jõudsin ringiga kohta, kus oli näha, et jutud Suurupi aardest on läinud liikvele ka mugude seas ning üks 5x5 meetrine ala oli täiesti pahupidi pööratud. Muguks võis vabalt olla üks metssiga. Loodetavasti seal varandust siiski ei olnud. Samas kahtlaselt lähedal nullile.
Ootan nüüd kevade saabumist ja siis uuele katsele. Loodetavasti vahepeal mereväkke ei kutsuta, muidu juhtub nii nagu raamatus.
Vabariigi ilusal ümmargusel sünnipäeval kippus minu hing metsa jalutama. See aare tundus küll uhke lumevaiba tõttu raskelt leitav, aga metsas jalutada saaks ju ikka. Nii ma siis end selle aarde poole teele sättisin. Jalutada sain, lund oli uhkelt, kuid varandus jäi seekord välja kaevamata. Mis mõistatusse puutub, siis tänan peitjat paraja pähkli eest :) Oli vahva raamat ja mõistatus oli kah paras pusimine. Mina suutsin saavutada täpsuseks 300m, Marguse palju peenema filigraansema tehnika kaasabil lasime kontrolli põhja :)