Häbilugu, et Paides mul nii palju aardeid veel noppimata, kuigi käin siin ikka kaunikesti sageli. Võtsin täna siis mõned ette, sain kohe hulga siniseid nägusid ja paar naerunägu ka. Siinne esimene punkt oli küll väsinult puu all maas, aga toimis kenasti. Edasi sain kah valutult, aga siis oli mingi patsaan teise punkti tühjaks teinud. Pärast sain küll peitja käest noomida, et kirjutamise asemel oleks võinud helistada, aga ei tihanud nagu hästi. Järgmine kord võtan nõu kuulda.

Ei saanud arvutusi klappima.

Minul on küll hea meel, et mõne aarde juures on näha, et progress on toimunud. Ma ei tea, mis ma siin eelmisel katsel tegin ja kuidas ma arvasin, et hea mõte on proovida kirvetada tervel sellel alal. Seekord õnnestus juba teisel katsel asjale pihta saada. Olime ka selleks valmis, et ega me seda seiklust seekord ei lõpeta, kuid vähemalt saime algusest minema! Teises punktis vaatas meile vastu mahakukkunud GP märgistusega aardekarbi kaas ja tühi peidukoht.

Kahjuks läks see mõisatusaarde mäng kole pikale. Punkte muudkui tuli ja tuli ja tuli...… . Igas punktis olid ka kaaslased - discgolfi kettad, pealetükkiv koer ja amelevad noored. Lahendustega läks libedalt, aga mingil hetkel tekkis tahtmine enne pimedat koju jõuda. Logimine jääb tulevikku. Aga huvitav oli küll.

Tagasiteel koju võtsime selle pähkli pureda. Seekord hakkama ei saanud, ehk me tee toob siia ikka tagasi. Loodetavasti soojemal ajal. :)

Ei õnnestunud end kuidagi peitja mõttelennuga sünkida. Algus (ilmselt ka idee) on muidugi vinge!

Me olime juba kolm tundi Paides olnud ja mitte ühtegi aardeleidu saanud. Seekord otsustasime maksuku, mis maksab, lõpuni välja minna. Eks me läksimegi, aga kas see ka õige lõpp oli, selles me enam kindlad polnud ja kuna ma vihjet unustasin vaadata, siis jäi ka see põnev aare leidmata.

 1 

Paides Päris Pees! Pillasin puhelin puruks. P....