Muna koorus ja lind lendas pesalt ära. Et otsijad ei peaks enam võssi ronima, siis ei hakanud uut muna sinna viima.

 2 

Väga eriilmelisi raamatuid on saadud viimasel ajal läbi töödeldud, sirvitud või loetud. Eks ikka tänu geopeitusele. Seda raamatut lugesin ma varases lapsepõlves kahtlemata ja elasin Ainole kaasa. Nüüd oli seda taaskord tore näppude vahel veeretada ja õnnist lapsepõlve meenutada. Vastused küsimustele said kiirelt leitud, kuid üks korrutustehe jäi kahe silma vahele. Peale vea parandamist kasvatasin geokontrollil roheliste numbrite arvu.

Enne kohale minekut tegin endale kodus arvutis selgeks, kust kaudu aardele läheneda võiks, sirvisin pisut logisid ja hirmutasin end asjaoluga, et viimane leid on tehtud juuni kuus.

Alguses oli kõik ilus ja tore, mõnus ning vaikne, kaunis lumine nurgatagune. Tee mida mööda olin plaaninud aardele läheneda oli olematu. Loobusin sellest. Vaatasin teist lähenemise võimalust. Sealt kohe üldse ei saanud ega tahtnud minna. Pöördusin esimese variandi juurde tagasi ja mõtlesin, et mis siis ikka, ragistan pisut läbi võsa. Kraav tuli ette, kulgesin mõnda aega kraavi serva pidi, kuid tundus, et üle ma sealt ei saa ja võsa muutus aina tihedamaks. Loobusin uuesti. Nüüd olin segaduses. Ei suutnud kohe otsustada, mida edasi teha. Olin enda jaoks enne valmis mõelnud, et kui mingil põhjusel sellega siin hakkama ei saa, siis sõidan Keila. Eks ikka selleks, et Tallinna aardeid hoida. Liikusin juba rongijaama poole ja olingi mõtetega Keilas, kui samal ajal silm ikka vilksas vasakule lootes leida mingit rada. Midagi seal nagu oligi ja läksin lähemalt uurima. See midagi kadus küll kohe ära aga täiesti kujutletav loomarada kulges minule sobivas suunas. Keila mõtted viskasin peast ja kiirustasin sammu, kuna päike oli juba loojunud ja valget aega enam kauaks ei jagunud. Enamasti astusingi loomakeste jälgedes, suuri kraave teekonnal ei kohanud. Olid mõned kahtlased madalamad kohad, mida ületasin ettevaatlikult ja pigem puuroikaga enne kontrollisin ja siis alles astusin. Oma suureks üllatuseks ja heameeleks jõudsingi kenasti aarde nulli. Hakkasin kohe usinasti otsima. Alguses rahulikumalt ja mida aeg edasi, seda intensiivsemaks ma muutusin. Lõpuks võtsin appi tolmuharja, mille olin ettenägelikult kaasa võtnud, et lund lihtsam pühkida oleks. Vehkisin, püherdasin, roomasin, turnisin, pühkisin, nühkisin. Tegin neli tiiru sellele aukude paradiisile peale. Toppisin oma käe nii mõnessegi auku vähemalt kuni küünarnukini sisse ja pärast kindluse mõttes veel kordasin seda tegevust aga ei hakanud mulle seda va muna kusagilt pihku. Valgus kadus iga hetkega ja mida vähemaks teda jäi, seda rohkem hakkasin nägema ma auke ka seal, kus neid tegelikult ei olnud. Tuli tunnistada, et olen taaskord ebaõnnestunud. Tuli lahkuda. Lumi oli pugenud nii saapasse, taskusse, kui ka püksi. Päästsin, mis päästa õnnestus ja taskuid pahupidi pöörates pillasin asju pehme paksu lume sisse, et siis sain vähemalt midagigi leida. Mis siis ikka, eks siis teinekord paugutan siin nende aukudega edasi. Tagasi oli vähemalt mõnus mööda enda tuldud rada astuda. Kuigi ma ei saanud kohati aru, miks sel teel nii palju jõnksusid sees oli :P

Vaatasime enda meelest kõik augud läbi, muna ei kuskil. Lõpuks hakkas külm, mõistus sai ka otsa.

 1 

Mõistatus sai lahendatud juba tükk aega tagasi, enam täpselt ei mäleta millal. Täna siis otsustasime minna otsima linna-aardeid. Jätsime auto paarisaja meetri kaugusele ja hakkasime minema. Algul oli kõik ilus, siis oli üks kraav ja natuke võsa ning siis oli jälle täitsa talutav maastik. Aarde leidmisega väga kaua aega ei läinud, õigest suunast vaadates jäi konteiner silma. Tagasi läksime sama teed, sest maastik tundus suhteliselt vesine. Plusspunktid temaatlise konteineri eest. Logileht hakkab varsti jälle täis saama. Tundub, et kui jooni ees pole, siis kirjutavad inimesed suurema käekirjaga.

Leitud, aitäh! :)

 1 

olemas & leitud & jalad ka märjad lol. aga sellegipoolest leitud :)

 1 

Kiirtee aardeni oli õnneks avatud. Aitäh!

tänud! :)

 1 

Maastik tundus siin mäda, aga kogemata leidsin üllatavalt hea teeraja. Otsimisega läks omajagu aega. Variante oli omajagu ja see õige koht oli kuidagi salakavalalt kahe silma vahele jäänud. Vahvalt temaatiline aare igatahes. Aitäh.

 3 

Mõistatus lahenes kergesti, täna proovisin logida. Maaametiga ma suurim sõber pole ja läksin seega GPS-i järgi. VÄÄR. Rattaga sain ca 250m peale. Mõtlesin, et mis see siis läks võssi minna pole, aga oh ei. VÄÄR. Esimene kraav, mis ületada tuli, tundus olevat spagaadina tehtav. VÄÄR. Järgmine hetk, kuigi kandsin kummikuid,vajusin üle põlve mülkasse. Lootsin, et edasi läheb kergemaks. VÄÄR. Tuli veel üks kraav ja siis veel üks. Lõpuks leidsin loogilise koha ja ootasin logide põhjal kiiret lendu. VÄÄR. Käisin nagu peata kana ümber muna ringi ja vaatasin enda arvates kõikidesse lubavatesse kohtadesse. Lõpuks lootsin saada juhtnööre. VÄÄR. Sain ise edasi otsida, kuni lõpuks see suslik leitud sai. Lahe, aitäh! Tagasiteel ootasin samasugust kolgata teed. VÄÄR. Tagasi sain niimoodi susserdatud, et ei pidanud ühtki kraavi ületama. Koju sõitsin mudasena graatsiliselt ratta seljas.

 1 

Lahendus oli juba mõnda aega ootel. Nüüd siis sai jalutatud ja logitud. Aitäh aarde eest!

 1 

Lahendatud oli see aare juba ammu aga vajadust külastada ei olnud veel tekkinud.

Täna aga oli vaja kahte asja teha: jalutada mitte vähem kui 45 minutit ja mõistatusaare logida.

Nüüd sai lausa mõlemad missioonid täidetud.

Tänud!

Leitud

Tänan.

 1 

Pikale veninud tööpäev päädis sellega et venitasin seda veelgi pikemaks ja põikasin ka metsavahele. Mõistatus ootas juba ammu ammu külastust. Ei teagi kas asi oi hilistes õhtutundides, halvas ettevalmistuses või jaanipäevalikus ilmas, aga maastik oli kohati kll kõike muud kui 2.0. Objektile jõudsin ka ikka mitu tiiru peale teha ennem kui nägijaks sain. Mõnusalt teemakohane lõpp. Tänud peitjale

 1 

Sentimentaalse väärtusega lahendus ja aare, sest selle autoriga tulevad meelde värsid, mida mu ristiema mulle oma juba tol ajal vanast ja narmendavast J. Oro raamatust ette luges. Tekib selline veider ajanihe - olen jälle raamatut lappav ja pilte uuriv mudilane. Leitud. Aitäh.

 1 

Raamatu laenutasime raamatukogust ja vaatasime seda koos 1,7a Britteliga, kellele sealsed pildid väga palju huvi pakkusid. Endal lapsepõlve mälestused selle raamatuga puuduvad. Geokontrolli saime kohe roheliseks ja täna käisime panime nimed kirjad. Aitäh!

 1 

Uus juhend/logirull.

 1 

Õhtu hämaras sai luurele mindud ja kuidagi sai kohale jõutud, õnneks leiuga läks kiiresti kuid logiraamat täiesti täis, aga tänud kohta näitamast :)

 1 

Lahendatud juba päris ammu. Kord talvel püüdsin kuskilt otse trügida, lootes et vesi on jääs, aga ei olnud sugugi. Nüüd tulime teiselt poolt ja väga viisakas lähenemine oli. Konteiner on äge, väga temaatiline. Aitäh!

:)

 1 

Kaardi pealt lähenemistee väljamõtlemine oli vist kõige raskem selle asja juures. Lõpuks leidsin sellise kui oli ees kõigest üks väike veetakistus. Ja lõpus ma olingi. Lahe prügihunnik on seal. Huvitav kahs kõrvaloleva asutusega saaks kuidagi kokkuleppele et sealt mõned need dolomiit klotsid ära viia.

Siit sai üle

 1 

Uus päev, uued aarded. Ilm oli ju võrratu, ei tahtnud kodus istuda. Pidime minema loogilisi otsima, kuid plaanid muutusid kogu aeg paremateks, nii et loogilised jäävad mõneks teiseks korraks.
Kõige raskem oli õige teeotsa leidmine. Aare ise kenasti stiilne.

 1 

142. Found it: 19.May.2019 14:34 EK14: Julius Oengo. Seda raamatut olen ma korduvalt lugenud kuid kindlasti mitte aarde lahendamise eesmärgil. Koordinaat oli seekord olemas geonaabritel. Oi seda teeotsa otsimist ja muidugi hiljem puugivabalt sirge seljaga tagasitulemist. Nii vahva temaatiline tops. Koht ainult tekitas muid mõtteid. Täname, kuiv ja korras.

 2 

Pärast mõistatuse lahendamist sattus aarde täpp sellisesse kohta, kus ei teadnud kohe üldse kust poolt nüüd õige lähenema peaksin. Nüüd kui kaarti vaatan natukene sisse zoomitult, näen väga hästi kust läheb ilus tee. Igatahes.. ma sattusin linnariietega väga vahvasse kohta. Nulli jõudmiseks tuli ületada 7 kraavi. Ja need ei olnud lihtsalt kraavid vaid pärit seni avaldamata reisijutte maalt ja merelt teosest "kraavide õudusunenäod". Tänu kuivale ajale oli veeseis nii madal, et pealevaadates võinuks kummikuga vabalt läbi astuda. Ahjaa, aga kes neid kummikuid enam tenniste asemel jalga viitsiks panna. Siiski oli hea, et mul ei olnud võimalust uljalt läbi sammuda. Piltlikult öeldes oli takistuste näol tegemist täisummistunud urruauguga. Mädanenud puuoksaga katsudes jõudis see ennem pooleks murdumist, meetri sügavusele mutta peituda. Ehk jah, leidsin enda jaoks top 1 veetakistuse, kuhu ma elu sees sisse ei tahaks kukkuda. Otsisin ja ehitasin purdeid, ronisin ja hüppasin. Linnulennult 200 meetri läbimiseks kulus pool tundi. Arvutatult siis 0,4km/h. Aarde leidmine oli käis ruttu ja veel lihtsam oli sirge seljaga tagasi autoni kõndimine. Aitäh peitjale mõnusa seikluse eest!

#1 kraav kuhu ei tahaks sisse kukkuda

 1 

Täna siis selline koht romantilise sõbrapäeva tähistamiseks. Lund oli palju ja lähenemisnurk sai ka vist veidi vale valitud, aga mis seal ikka. Lõpp hea, kõik hea. Tänud aarde eest!

 1 

Juba ootan, millal prügimäe ümbrus avatakse avalikuks kasutamiseks. Siin oleks head tingimused jooksmiseks, rattasõiduks, suusatamiseks. Aaare sai ka leitud, seekord rattaga otse nulli.

 1 

Raamat sai ammu juba laenutatud kuna kodus asuvast ei olnud jälgegi. Kiire õhtune lugemine! Kohapeal leidsin teisel katsel. Üks õhtu läksin Jackiga jalutama, kuid oli juba hämar ja seda, mis kaart näitas, ma reaalsuses ei leidnud. Tegelikult Jack oli selleks õhtuks juba täitsa väsinud ja mulle meeldib temaga jalutada hea nähtavusega kohtades. See-eest eile peale tööd ja enne küllaminekut oli hea uus kummik kuhugile kraavi ja oja ristsugutisse uputada ning siis aardeni jätkata. Oligi hea jahutav ja palavikulise sooja asemel hakkas korra isegi jahe. Aare end kaua ei peitnud! Aitäh!

 1 

Hommikusöögi ajal arutasime, kuhu võiks jalutama minna. Mina olin arvamusel, et enne neljapäeva ma ühtki sääske näha ega tunda ei soovi.

Aarde juurde liikudes mu soov täitus: ei ühtki sääske, ainult parmud.

Otsimine ei läinud lihtsalt. Erki kasutas nii palju tärne mõttes, et ilmselt ei mahuks kõik need siia logisse ära. Aga konteiner oli äge. Aitäh ;)

 1 

Jätkuks eelmisele.

Algul oli idee minna veel leidmata naaberaaret otsima, aga kohapeal otsustasin siiski, et on juba piisavalt pime ja sinna ei lähe. Kui siis kunagi valges ja võib-olla üldse mõnel meeldivamal aastaajal. Igatahes võtsin siis edasi suuna siia poole. Kohale jõudes hakkas jälle GPS trikke tegema ja loobus koostööst jätkuvalt. Mis siis ikka, tuli niisama ringi vaatama hakata. Seekord isegi suhteliselt kiiresti, kõigest mõni minut hiljem tuli otsitav kõige viimasest vaadatud kohast välja. Pole ikka lihtne nii pimedas otsida. Igatahes läks logi kirja kell 23.37, tänud.

 1 

Muna ilusti omas pesas. Tänud peitjale.

 1 

Maris lahendas, meie siis kasutasime teda ära ja läksime lihtsalt otsima.

Lõpp meeldis, tänud peitjale. :)

 1 

Selle mõistatuse Maris lahendas vist puusalt...ma täpselt ei mäleta aga midagi meenub, et kõik vastused tulid peast :D Minul pole seda raamatut kunagi olnud, niiet puudus igasugune nostalgialaks...aga aarde eest sellegi poolest tänud!

 2 

Nostalgialaks, oli minulgi kunagi see raamat kodus :). Ja konteineri eest panen soovitussildi, väga nunnu Madis, aitäh :)

Leitud.

01628

Raamat sai laste riiulist välja otsitud ja sisu meelde tuletatud. Tänud!

 1 

Eile sai mõistatust vaadatud ja numbrid roheliseks lihvitud. Täna rattaga otse aarde juurde. Üks tiir uurimiseks, lähemal vaatlemisel sain ka nime kirja. Tänud peitjale.

 1 

Esimene kord püüdsin läheneda läbi võsa, aga kraav jäi ette ja üle ei saanud. Sellel korral läksime kohe otse ja olimegi kohal. Aare tuli välja pea kohe. Tänud.

 1 

Täna oli see päev kui maas laiutas veel lumi, aga ülalt paistis päike nõnda kuumalt, et soojaks liigutatud kerega autosse istudes tuli jahutus sisse keerata. Ei tea, kas viletsa kaardi vaatamise tõttu või lihtsalt keskmisest märjema pinnasega aastaaja tõttu, aga lähenemistee õnnestus huvitav valida. Umbes maastik 3.5, sealjuures niisugust sorti, kus üle 2.0 rökaseks tegelikult ei taha saada :o) Kuidagi sattusin valele poole üht kraavi, mille ääres oli üsna raske hüppekindlamat kallast leida. Pooleldi võsapõõsaste toel ukerdasin ikka üle.

Lõppkoordinaatidel kulus samuti kauem aega kui arvata võinuks. Enda arust olin kõik loogilised kohad hoolega läbi vaadanud, isegi mitmed vähem loogilised. Servast hakkasin juba harakat süüdistama ning nutuklomp tõusis kurku... Siis meenus, et tegelikult mulle isegi ei maitse keedumuna. Ja enne kui koduloomad lohutama jõudsid tulla, leidsin va haraka peidupaiga üles ikka :o) Aitäh.

No sai ikka mõned valed augud ka üle vaadatud.Aitäh!

 2 

Ma ju teadsin, et kuskil see vana raamat meil on. Aga kus ,vanaema luges ju Meritile niikaua seda ,et lapsele jäi kogu tekst pähe. Kohapeal tekitas mingi asi segadust , kuid mitte kauaks. Suured tänud aarde eest.

 1 

Kohe esimesest august näppu ei jäänud. Aga kauaks varjule ei jäänud. Tänud peitjale

 1 

Eelmistest päevadest oli geotuhin veel nii suur, et tegin jalutuskäigu kodule lähima aardeni. Sellised kirjanikumõistatused on täiesti aktsepteeritavad :) Aitäh!

 1 

Kunagi ammu sai vajalik välja googeldatud. Nüüd oli paras aeg krants tuulutama viia. Kohapeal vaatasin mõningaid valesid auke ka enne kui õigest kohast vajalik tegelane näppu jäi. Aitähhid!

 1 

Tänud teemakohase aardekonteineri eest :)

 1 

Enne meid oli lausa treppi sõidetud, ju siis võib. Tops oli segastel asjaoludel jäässe läinud. Tänud peitjale.

 1 

Kahjuks ei saanud me Merilini palvet täita, sest ühtki purret meie teele ei jäänud. Küll leidsime nullist eest nii väljast kui seest külmunud konteineri. Ei teagi, kas käis viimane leidja vihmaga või kondenseerus niiskus sisse muul moel, igatahes jäätükke sai välja visatud igast vahest. Nendega koos kahjuks ka paar plasttükikest. Meist jäi konteiner igatahes jäävabaks. Loodetavasti saabub Eestisse peagi suvi, siis see probleem kaob.

 2 

Oengo pidi jääma õhtu lõpetuseks kiireks metsasutsakaks, aga tegelikkus oli muidugi kõike muud kui kiire. Ratta hülgasin kuhugi tsivilisatsiooni piirimaile, edasi läksin maa-ameti järgi kuni üllatuskraavini. Eeltööd tehes oli see kahe silma vahele jäänud, muidu oleks kodust igaks juhuks kummikud kaasa võtnud. Purre tundus liiga vee all + liiga libe olevat ja püüdsin paremat ületuskohta leida. Edutult. Tagasi ei viitsinud enam ka minna, seega läksin lõpuks lihtsalt kuskilt suvakast kohast üle ja tegin papule mudavanni. Kohapeal läks omajagu aega enne kui temaatiline konteiner näppu jäi. Tagasi läksin mööda teiste jälgi kuni tuttava purdeni. Kõpitsesin seda pisut veetasemele vastavamaks ja sain seekord ilma mudavanni võtmata üle. Kui igaüks sinna minnes metsa alt paar oksakest juurde loobiks, oleks varsti valmis aardevääriline sild ;) Aitäh vahva seikluse eest!

 1 

269

Üle pika aja oli jälle plaan ühe ööga kaks aaret võtta. Niisiis sättisime end veidi enne ühtteist kodust minema. Valisime selle sillaga variandi. Seetõttu sai põnevam jalutuskäik kui Harku rabas, aga kandis hästi see kahtlase välimusega asjandus. Mööda jälgi oli hea minna kah. Kohapeal ootas juba tuttav konteiner, aitäh!

 1 

Üks päev meenus, et see aare ju lahendatud ja ootab kah külastusjärjekorda. Kui täna õhtuks oli täppi vaja valida, siis saigi nii otsustatud, et seekord Julius Oengo. Jalutuskäik osutus veidi põnevamaks, kui hiljuti külastatud Harku raba, aga ei midagi võimatut :) Lõpus nautisime talve võlusid ja kasutasime eelmiste jäljerida suuna võtmiseks. Tänud peitjale!

 1 

Lumesõja käigus said ka nimed kirja :)
Täname!

 2 

Oengo Muna-raamat on meil peas. Marje on seda pisematele laste- ja hoiulastele künmeid kordi lugenud. Minagi olen ka mõned korrad. See raamat mulle on oma lehtede ja tähemärkide arvu poolest mulle igati eakohane. Auga võin öelda, et selle olen ise läbi lugenud, otsast lõpuni.
Aardeleid läks ka mestis sammudes hõlpsalt, ei oskagi 2.5 kuud hiljem logides midagi erilist välja tuua. Ju siis oli kõik OK nagu selle raamatu lugemisoskusegagi :-) Aitüma, Madis!

 1 

Suutsime oma kulus kõik ootamatud kraavid ja muud takistused välistada. seega nagu miskit kirjeldamisväärset ei juhtunudki. Voolisime lõpuks peopesade vahel lumepalle ja pommitasime nendega teineteist

 1 

Väike matk linnalähedases metsas. Esimene. Kui otse läbi võsa ja kraavide kohale jõudsin sain aru et saab vist ka viisakamalt. Aitäh!

 1 

Aitäh, mõnus kiirelt lahendatav mõistatus vahelduseks. Pärast väikest jalutuskäiku, pisut aukude uurimist ja leitud.

Leitud, tänan!

 1 

Pääsküla “teise” jõe juurest pettunult siia jõudes tegime kõigepealt ühe kuuma tee ringi ning seejärel asusime kaardi abil Muna otsima. Kaardi järgi navigeeirda on tegelikult palju parem, kui gepsu noole järgi, nimelt näeb ümbrust (õigemini, tuleb jälgida ümbrust). Aga alati jääb ka ümbruse jälgimisest väheseks, nimelt õnnestus meil ühest ainult kindla nurga all paistvast metsarajast hooga mööda minna. Kui kaardi pealt selgus, et oleme juba liiga kaugel, siis pöörasime otsa ringi ja õite pea märkaski Liisi seda pisikest metsarada. Mingil hetkel olime väiksel lagendikul. Kaardi pealt võtsime suuna ja põrutasime veidi metsa. Vihje õnneks aitas. Õige koht jäi siiski lubatud vea piiresse, olime ~15 meetrit kaardil olnud kohast mööda pannud.

Nüüd jäi siis veel õigest kohast Muna üles leida. Pärast mõningast lumes tuulamist ja “ilmselgelt siin ei ole” kohtade läbivaatust hakkas maskeering silma ning Muna oligi käes. Ühtegi varest õnneks logi kirjutamise ajal lähedal polnud, muidu oleks pidanud konteineril silma peal hoidma.

Selle raamatuga meenus lapsepõlv…

Me täname!

 2 

Ühe tibukese unenägu oli selline : Kuid muna, oh sa munake,see kukub veerema -ki-kaa-kaa-kaak teeb kanake -ja peab ärkama.... Samuti üks eesti kirjanik , Ernst Enno nimelt. Kui seda asjandust sai esimest korda luuramas käidud , õnnestus "kanakesel" ärgata mitte päris nii nagu kõik oleks lootnud - aga see on üks teine muinasjutt. Ühesõnaga jäi võsa läbimata. Teisel korral jõudsime juba lootustandvale kaugusele, aga kuna skoorida polnud vaja ja õues oli ka tugev miinus (sellest hoolimata muidugi ojas vesi vulises) - jäi jälle pooleli. Täna oli vaja pool tunnikest aega parajaks teha - just sobiv ettevõtmine. Läksin üle "silla" - mis imekombel vastu pidas koormuskatsetustele - tagasi tulin nagu õige mees kunagi laia teed mööda vilet lüües.....kes siis enam midagi pelgab kui nagunii on poevarguse mõtted peas :) Aitähh

 1 

Esimene katse aardele läheneda läks vähe aia taha ja lõppes enamvähem seal, kus algaski, aga teisel katsel leidsin vähe sobivama teeotsa üles ja edasi läks juba ladusalt. Tänud peitjale!

 1 

Me olime alles Poevargast nii õhku täis, et sõitsime õigest teeotsast mööda, õnneks oli hea auto istumise all. Siis parkimise ja proovisime otse minna ja võsa, risu ja kraav ees, lumi kah põlvini. Tegime järgmise katse ja ikka lootusetu. Siis leidsime mõistliku raja aardeni. Kumbagil polnud ju õigeid navigeerimise seadmeid kaasas.

Aare tip-top hästi peidus. Tänud jalutuse eest, hästi mõnus oli!

 6 

Levivad jutud et olemas ka selliseid mõistatusi mida on võimalik hommikukohvi kõrval ära lahendada. Ma leidsin ka ühe sellise. Kui aare avaldus, lõin selle kohe pauguga kinni tagasi. Ahh...., jälle üks EK mis mingit erilahendit ootama jääb. Kui aga sain haisu ninna, et see ikkagi täitsa söödav, siis nii ma selle ühel hommikul kohvi kõrvale ära lahendasingi.

Tekkis olukord kus oli vaja natuke Kaupoga kontsulteerida ja hoolimata sellest et ta oli teinud mulle puust ja punaseks selgeks, missugust takistust mul vaja oleks, ei suutnud mina seda siiski poeriiulist välja valida ja lihtsam oli seda otse tema käest saada. Kui ta aga haisu ninna sai, et ma plaanin läbi tulemist koos Oengo-ga, lisati saamisele veel üks klausel, et tema tuleb kaasa võtta.

Seltsis segasem ja nii me lõpu poole suundusimegi. Teadsime et kuskil peaks üks metsarada olema mis ilusti kohale viib, esimese hooga panime sellest vaevu aimatavast teekesest mööda kuni kaardiga konsulteerides me selle siiski üles leidsime. Kohapeal ei läinud kaua, kui Kaupo juba skooris. Taandusime pulli pärast juba vähe võsasemat rada pidi.

Tänud

 4 

Mõistatus oli mõnus, aga siia nurga taha ei olnud kiiret. Talvel pole siia asja ka. Silver küsis nõu. Mis, kuhu ja kuidas.Lõpuks tuli välja, et tal pole elus takistusi olnud. Tegime siis diili, et annan talle sobiva ning vastutasuks võtab mind peale kui seda aaret otsima läheb. Võsa vahelt tee leidmine oli keerukas, ilma kaardi abita oleks see leidmata jäänud. Natuke enne lõppu oli jää pehme, puruks ei läinud aga vajus tuntavalt. Leidmisega probleeme polnud. Kui juba välja tuldud, käisime veel kahe aarde juurest läbi.

 6 

Aga kägu munes muna, mis nii suur-suur-suur. Kallim tuli koju, tegi uu huu huu kuku! - see ei ole minu nägu, selle vist on teinud kägu, põrgu käigu kõik, mis siin veel muud :D

Ometi kord üks imikutele jõukohane aare. Tekst on aja jooksul pähe kulunud - niimitu korda on tulnud seda pisikestele ette lugeda. Mis tähendab, et peitjaga sai teksti täpsuse osas kenasti vaielda - paberraamatuinimene nagu ma olen :). Paar varasemat logi lubasid parfüüme - ja need kuluvad teatavasti enne pidulikke koosolekuid ära - saab arutelud lühikesed hoida.

KOhapeal ebaõnn - võssi ei leidnud, haisvat mülgast ka mitte, isegi suur ja rasvane jänes, kes kuskil juurika all lõunaund tudus, pani kapates minema ega hoolind mahajäänud portfellistki.

Täname!

 1 

No see raamat on mul olude sunnil iga natukese aja tagant käes ja suht peas juba, nii kribasin raamatut puudutavad vastused kohe paberile, muud asjad leidsin ka ja siis oli roheline tuli. Aga mitte ei tahtnud kohe kimada, täna sobis selleks täitsa hästi. Kohtasime oma teel patulunastust teenivaid meespersoone lapsi jalutamas, kaugelt oli tunda, millega nood eelmisel õhtul tegelenud olid, näha oli näost muidugi ka. Mööda kitsukest rada vantsisime kohale, haarasime logiraamatu ja panime pärast logimist aarde omale kohale tagasi, ehk see pahatahtlik linnuke sinna ei kiika ja aaret kaasa ei vii. Tänud!

 1 

Aardeni viib mõistlik metsarada. Võss, võss, võss on otsijate enda valik ;)

Mõistatus oli tõeline nostalgia laks. Looduses kulges nii nagu peitjale kohane - võss, võss, võss.

 1 

See muna raamat oli ka mulle tuttav. Veits pusimist ja saingi koordinaadi paika. Tänasw siis sai võetud poisiga ette väike jalutuskäik looduses ning muna pesast ka läbi põigatud. Tänud toreda mõistatuse eest. TFTC!

 6 

See on nüüd üks pikem jutt...

Sattusin aarde avaldumisele täpselt peale ning seetõttu õnnestus interneti abiga esimesena tuli roheliseks saada. Õue siis aga ei tõmmanud. Järgmise päeva õhtul koju liikudes mõtlesin hetke ajel, et vaatan asja üle. Oli ilus talveilm, sadas lund ning pime ei olnudki enam nii pime. Lähenemistee sai valitud kõige lühem, rajakese leidmine lumisest metsast võttis mõned hetked aega. Ettejäänud kraavi ületamine õnnestus eeskujulikult. Aga mingil hetkel leidsin ennast kohast, mis hiljem selgus ei olnud see koht, kus ma arvasin end olevat. Telefon muudkui tühjenes ja umbkaudu edasi minnes hakkas jalge all äkki ragisema, hüppasin tagasi, varsti suri ka elektroonika maha.. täielik ikaldus. Kuna nullpunkt ei olnud kaardilt täpselt meelde jäänud, siis ei hakanud edasi otsima vaid pöördusin tagasi. Kodus suurelt ekraanilt ortofotot vaadates sain pihta, kus kohas olin eksinud ning avastasin, et aardeni oli jäänud vaid 70 meetrit. Järgmisel päeval püüdsin viga parandada, samuti õhtupimeduses lume ja taskulambi valguses, kuid nüüd ei õnnestunud ületada üle kraavi viskunud puuronti - mõne sammu pärast tasakaal kadus ning püüdsin tagasi kaldale jõuda, kuid libisesin loodusliku purde vahele ning esimene geovigastus ka siis kerge marrastuse näol olemas. Ehmatus oli suurem kui juhtum ise, kuid taandusin aupaklikult, lubades endale, et olen edaspidi ettevaatlikum. Täna siis õnnestus päevavalges ning hoopis teisest suunast pikemat teed mööda lähenedes logi ära vormistada. Ilma igasuguste vahejuhtumiteta.

 1 

Kui aare avaldus, siis ma parasjagu munesin kodus ja kui munetud sai ning lõpuks vaatasin, mis üllitisega Madis hakkama on saanud, oli üllatus suur. Jooksin kähku keldrisse lasteraamatute kasti sobrama, aga ei leidnud ma sealt vajalikku. Ma olen täiesti kindel, et mul oli kunagi see raamat. Mis siis ikka, internet aitas hädast välja. Täna tegin väikese jalutuskäigu ja panin logi kirja. Tänan.

 1 

Mõnus jalutuskäik lumesajus. Aitäh!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 3 

Selle õnnetu "Muna" kinkisin mõni päev enne aarde ilmumist pisikesele sugulasele. Nüüd ei sobinud tagasi hakata küsima. Õnneks sain vastused kõiketeadjalt - internetist. Tänud mõnusa mõistatuse eest. Kõndimine Miki sabas läks ka täie ette (olin pikalt istunud oma pastakakogu revideerides)

 2 

Kui olin lumerookimise lõpetanud, siis oli tunne, et tahaks veel liigutada, mõnus soe õhtu ja lähedal leidmata aare. Torkisin siis niikaua grolli, kuni see ka kargud alla ajas ning käisime ära. Tänan lihtsa mõistatuse eest, mulle meeldis!

 2 

Mõistatuse lahendasin ära juba eile, aga ei viitsinud logima minna. Kuigi mulle mõistatused ei meeldi, siis selle puhul oli vastupidi. Lausa ahvatles lahendama. Kui tavaliselt lahendab mõistatused Priit, siis sel korral tegin seda mina ja ei läinudki kaua aega max 15 minutit. Lahe konteiner- vastavalt teemale:) Tänud peitjale mulle jõukohase mõistatuse eest.

 1 

Leitud ja logitud.

 5 

Et siis juba teine antud kirjaniku aare! Tänan hõlpsa lahenduse eest, raamatu küsimustele vastuseid isegi ei pidanud otsima. Kaardilt tundus asukoht vaid väga suvaline, ja eks ta seda oligi. Tee sinna valisin küll juba tuttavamast tuttavama. Ei olnud küll lähim võimalik, aga pikkust Henny tõttu taotlesingi. Lumi ja linnakuma annb piisavalt valgust nii, et lampi poleks olnud vajagi. Hunniku otsas, heledama taeva taustal oli kolm kitse siluetti. Mina nägin, Henny ei osanud vaadata. Nullis trampisime lumele usinasti jälgi, õige auk jäi alguses tähelepanuta. Lõpuks veeres sealt välja MUNA. Henny nuusutas ja ütles: "Ei kõlba süüa!" STF kl 19:09

 2 

Lõpuks ometi on tehtud aare raamatu kohta, mis ka minul loetud on :). Suured tänud selle eest!

 3 

Mõistatuse avastasime ühe aarde juurest koduteele asudes, kui 6 rohelist oli juba ees. 8 vastust tulid ruttu, ülejäänud kahega kasutasime välistusmeetodit. Kui juba lahendus käes, otsustasime läbi minna, et siis tehtud-käidud. Rajale jõudes, tulid lumel suured jäljed vastu. Olin kindel, et Kaupo omad, mis tal sealt kõrvalt tulla:) Jälitasime jälgi, vahepeal tegid need väikese peteka, ja jõudsime topsini. Lootsin sealt Kaupo nime näha, aga tutkit, vaatasime ühelt poolt ja teiselt poolt, ühte pidi ja teist pidi, aga täiesti puhas leht oli. Pagana Kaupo, sõnusid ära oma eelmise õhtu küsimusega- „millal sa, Ingrid, oma esimese aarde teed?“. Nüüd tundub asi täitsa Pee-s olevat, nimed said kirja mitte sugugi kergekäeliselt. Õnneks leidsime Allaniga koos. Tore muna-mõistatus, tänud.

 3 

Olime just ühe mõistatusaarde juurest teel kodu poole, kui Ingrid andis teada uuest kirjanike seeria aardest.Tundus mitte väga raske olema ja käigu pealt saime ka lahendatud.

Jõudsime siis peagi nullile optimaalsesse jalutamiskaugusesse.Peatselt hakkasime nägema ka jälgi lumel,Ingrid pakkus saapamustri järgi,et ju see Kaupo on kes on käinud umbes paar tundi tagasi avaldatud aaret otsimas.Mina olin selles suhtes kahtlevam,proovisin nende jälgede sammu pikkust ja ei arvanud teps mitte samamoodi :)

Peale aarde leidmist saime lõpuks teada jälgede omaniku :) FTF 21,35- Aitüma!

Tundub et küsimusele I (Mitu korda hõikas Aino rõõmsasti "tibu"?) on erinevates kohtades erinev info vastuseks. Paberraamatus on 1x rohkem (mõistatuse tekstis on paberraamatu versioon). Interneti versiooni vastusele liitke seega enne kahega korrutamist üks.