Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas. Ta kirjutas peaaegu kõike – jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. Kesiseks võib pidada ainult Vilde luuletuste kirjutamist.
Eduard Vilde sündis Virumaal Pudivere mõisas 1865. aastal mõisa kupja perekonnas. Veidi aega pärast Vilde sündi kolis perekond elama Muuga mõisasse. Kolmandaks mõisaks, kus Vilde elas, oli Karjaküla mõis. Siin kirjutas Vilde ka oma esimesed jutustused.
Esmase kooliõpetuse sai Vilde kodust. 1875. aastal läks ta Tallinnasse kooli, kõigepealt Saksa Elementaarkooli ja hiljem Saksa Kreisikooli. 1882. aastal on Vilde sunnitud aga koolist lahkuma (vahetult enne kooli lõpetamist) ja üritas tööd leida Peterburis. See ei õnnestunud ja Vilde tuli tagasi vanemate juurde Karjaküla mõisasse ning hakkas seal kirjutama.
1882. aastal ilmus esikteos „Kurjal teel“ – tegemist on kriminaalse teosega, mis räägib Peterburi elust. Teiseks teoseks oli „Musta mantliga mees“ – eesti esimene kriminaaljutustus. Sel perioodil töötas ka Vilde mitmesuguste ajalehtede juures. 1887. aastal otsustab ta „Postimehe“ endale osta, kuid see katse ebaõnnestub. 1889. aastal Vilde lahkus „Postimehe“ juurest ja läks Tallinnasse. Tallinnasse ei jäänud ta kauaks ja peagi naases Vilde Karjakülla, kus ta hakkas hoogsalt kirjutama nüüd juba saksakeelseid teoseid.
1890. aastal sõitis Vilde koos ema ja tulevase naise Antonie Gronauga Berliini. Vilde püüdis saada osa sealsest kultuurist. Peamiselt kirjutas ta sellel perioodil lühikesi naljalugusid. 1891. aastal Vilde abiellus, kuid juba 1892. aastal tuli ta ilma naiseta tagasi Eestisse. 1898. aastal abielu lahutati.
90-ndatel aastatel hakkas Vilde kirjutama tõsisemaid realismitöid. Ta sekkus aktiivselt ühiskondlikku ellu, võttis osa pipkaloonia tegevusest (haritlaste ring, mis organiseeris populaarteaduslikku loomingut).
1898. aastal hakkas „Virmalises“ ilmuma tema romaan „Raudsed käed“. Vastuolude tõttu toimetajaga oli aga Vilde sunnitud peagi „Virmalistest“ lahkuma. Seejärel käis Vilde ära Pariisis maailma näitusel ja 1901. aastal läks ta tööle „Teataja“ juurde. „Teataja“ näol on tegemist radikaalse ajalehega (töölisleht). 1904. aastal asus Vilde tööle uudiste toimetuses.
1905. aastal abiellus ta uuesti noore ajakirjaniku Linda Jürmaniga. Samal aastal võttis Vilde aktiivselt osa ka revolutsioonist ning rahvaasemike kongressist. 1906. aastal Vilde lahkus uuesti Eestist, minnes kõigepealt Peterburi, seejärel Helsingisse ja Stockholmi. Eestisse naases ta alles 1912.aastal. 1906. aasta suvel Helsingis olles andis Vilde koos Tuglasega välja poliitilist pilkeajalehte „Kaak“ (seda ilmus kokku kolm numbrit). 1911. aastal käis Vilde ära Ameerikas ja peale seda asus ta elama Kopenhagenisse ning hakkas kirjutama näidendeid.
1917. aastal naases Vilde Eestisse ja hakkas tööle teater „Estonia“ dramaturgina. Seejärel töötas ta ka Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Suurimaks tööks pidas Vilde siiski oma kogutud teoste välja andmist. 1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks.
Vilde suri 26. detsembril 1933. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Vilde on maetud Metsakalmistule.
Vihje: pole
Lingid: http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vilde_merlinkirbits.htm
Aarde sildid:
soovitan (23), lahe_teostus (23), 2018_aasta_aarde_kandidaat (7), drive-in (5), gpsita_leitav (1), eesti_kirjanikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NGWB
Logiteadete statistika:
98 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 99
Taaskord üks koht, kuhu ilma geopeituseta poleks ilmselt kunagi sattunud. Väga tore aare!
Jõudsime siia kui vihma tibutas. Arutasime õega, et siia vist tulevad ainult geopeiturid, et see aare on nii avalikult peidetud. Aitäh!
Uurisime kaarti ja otsisime kivi, kuid leidsime hoopis asjaliku aarde.
Tänan peitmast.
Kunagi tegin Vildest lõputöö! Tore oli nüüd võlg tasa teha ja kupja poja sünnikodu oma silmaga näha! Ja lõokest nägin! Selle kevade esimest! Aitäh!
Tundub, et ka siin on alles hiljuti suured oksakuhjad olnud. Jõuavad ka kõikjale oma harvesteritega. Muidu kenad vaated. Aitäh!
Selle mehe kirjutatu on pea kõik omal ajal läbi loetud. Väga kenasti eksponeeritud koht. Tänud peitjale.
Selline mõnus draivinn. Andis ikka toppida seda pudi sinna pärast tagasi.
Ah et kohe selline koht ja kohe nii hea drive-in aare. Ronisin välja, võtsin konteineri, ronisin autosse, mina logisin, poiss revideeris konteinerit, mina ronisin autost välja ja aare oma kohale. Väga hästi üles ehitatud aare. Suured tänud.
Tore, et suunaviidad sellise koha poole näitavad, kuid tundub, et ilma geopeituriteta ei käiks siin vist keegi. Väga meisterlikult teostatud aare, meile meeldis väga!
Väga kavalalt peidetud. Kuid saime siiski kiire leiu, aitäh vahva aarde eest! :)
Ise ei oskaks siia vist küll mitte kunagi sattuda. Tõesti ei oskaks. Aga jällegi selline teada fakt juba, et kunagi on igal pool olnud talu, elu ja melu. Ja nüüd ei miskit. Aitäh, koht vääris kindlasti aaret. Teostus oli ka lahe.
Nüüd on nähtud kus Vilde sündis. Väga lahe aare, aitäh!
Kui ma kõik leidmis protseduuri siia üles kirjutaksin, ei oleks järgmistel vaja siia enam tulla. Aga paras üllatus ta oli. Tänud peitjale aarde eest.
Sügav kummardus kirjanikuhärrale ja peitjale! Imetlen neid,kes teostuse nimel vaeva näevad ja naeratama panevad.
Vilde oli poistel leitud, kuid Kaupo ütles: ,,See on nii lahe aare, et me lähme sinna uuesti!". Jaaa! Tõesti, oligi väga lahe aare! Huvitav, kas mugud on ka selle sealt avastanud? Väga raske ei peaks ju olema.
Vilde mulle kirjanikuna samuti väga meeldib ja nii tore, et talle on tehtud ka vääriline aare.
Meil oli sihiks seatud Äntu ÄMM aardering ja teel maalt vanaema juurest sinna noppisime aardeid, mis lähedale jäid. Nii ka see siin.
Temperatuur hakkas õues kiskuma +30 ligi ning seetõttu ei tahtnud väljaspool autot teha ühtegi üleliigset liigutust. Jõudsime siiski rõõmustada toreda musta kilekotti keeratud räimekarbi üle poolpehkinud kännujuurika all geokuhjakese varjus.
41 aastat elasin ise Tallinnas Ed. Vilde tee aadressiga majas aga siia, näed, ei olegi varem jõudnud.
Täname.
Tänud hariva ajalootunni eest. Põhjalik aardekirjeldus ning muidugi laitmatu teostus. Mõni kohe oskab! :) Täname!
Parkisin auto ära ja olin aardele ootamatult lähedal. Sellist lahendust poleks küll osanud uneski näha. Väga vingelt teostatud asi. Super töö!
Huvitav koht, kas see Eduard nüüd just seal sündis, paistab erinevaid artikleid lugedes olevat muidugi veidi ebaselge. Aga koht on kena, aare ka toreda teostusega. Tänud peitjale!
Found it: 25.Aug.2019 16:34 Vilde. Mis see vilde sinna võpsikusse otsis :) Polnud seal enam ei musta lage ega maja. Aga leidsime superlaheda aarde ning nägime mälestuskivi. Põdrakärbse nokkisin ka kraevahelt välja. Aare OK. Täname!
Seda aaret olen kaardilt piilunud ikka mitmeid kordi, aga kunagi pole otseselt teekonnale jalgu jäänud.Täna Mustveest tulles sõitsin spetsiaalselt siit läbi ja otsisin aarde üles. Igavesti vinge teostus, aga ei saanudki täpselt aru kas kõik oli peitja poolt valmis nikerdatud või oli olemasolevat lihtsalt täiustatud. Tore ja mulle meeldis.
Noorim geopeitur "rikkus" järjekordselt teiste otsimismõnu oma leiuosavusega. Tal ei ole veel ammendunud esimesena leidmise soov. Kihutas kohale. Vaatas geopeituri silmaga ringi. Ja leitud ta oligi. Aitäh! Väga nupukas peidukas.
Vilde jutustusi meeldis mulle juba lapsena väga lugeda. Kuigi aastakümnete eest sai siinkandis üsna tihti viibitud, jäi see koht siiski külastamata. Seda suurem rõõm oli seekord siia suunduda. Et minu gepsu oli oma elutöö otsustanud lõpetada, toimetasime kaaslase navigatsioonivahendiga. Kui kaaslane sellest tulenevalt suure tee äära seisma jäi ja teatas, et nüüd peaks vist üle põllu minema, vajus suu ikka üsna ammuli. Õnneks selgus peagi, et natuke veel edasi ja saab ka teed mööda. Kohapeal rikkusid kaaslased kogu otsimõnu ära, sest aare tuvastati paari sekundiga. See muidugi ei vähendanud tõdemust, et järjest vahvamaks tänased aarded lähevad. Varemeid oli muidugi kurb vaadata ja kujutleda, mismoodi siin kunagi elati ja toimetati. Aitäh vahva aarde eest!
Äge aare,aitäh.Pärast suure tee peale tagasi keerates sõitis vastu rekka millel tuuleklaasi taga numbriplaat nimega MIKI :)
Siin põlluserval oli meie neljasel seltskonnal leidude-mitteleidude suhe 1:1: meie Anneliga leidsime kavalalt peidetud aarde kiiresti. Neljajalgsed oma aaret kätte ei saanud: võsast väljapiiluvatele kitsedele mindi küll joonelt järele, vist alles kui saak põlluserval võssa kadus, otsustati jälitamisest loobuda. Meile paar-kolm minutit närvikõdi (hurtadel metsas ja põllul - minut ja kilomeeter ikkagi ning veel võhivõõras koht) enne kui lõõtsutavad õnnelikud whippetid tagasi jõudsid
Siia, Eduard Bornhöhe tädipoja sünnipaika oli kindel plaan täna tulla. Leid lihtne nagu raskusastmed lubavad, aga see teostus on imetlusväärne! Väga peitjale omane ent samas absoluutselt ainulaadne - nagu Lauri puhul ikka :o) Super, suurimad tänud järjekordse kvaliteetaarde eest!
Ei tea küll miks, kui mulle tuleb Vildega seoses kohe "Pisuhänd" meelde. Vestmann peal, Piibeleht all... Piibeleht peal, Vestmann all.. Teosed tuttavad. Väga vahva aare! Aitäh peitjale!
Tutvusime kohaga. Mart uuris, et kuhu poole siis minema peaks hakkama, ma ütlesin, et oleme täpselt nullis. Ta vaatas mind natuke hallide silmadega, mis vaikselt selgeks hakkasid muutuma. Leidsime ja logisime. Aitäh vahva aarde eest!
Kui meie koordinaatidele jõudsime oli seal juba kaks autot ees. Millegipärast aga need romantikud kauaks pidama ei jäänud, kiirelt istuti kumbki oma autosse ja lahkuti, krt, segasime kellegi romaaani ää vist. Aga aare oli vahva. Kuna kõht oli tühjaks läinud, siis peale aardeleidu meisterdasime endale portsu võikusid ja küll oli hää neid mugida sellises paigas, vaim tuli kohe peale. Tänud!
Seda tahtsin otsima minna just seetõttu, et logid lubasid ägedat asja. Gps hullas ringi ja Erki asus seda jälitama. Sel ajal leidsin mina konteineri. Vastas tõele, oli suurepärane aare. Aitäh ;)
Eile sõitsime siit külma kõhuga mööda, sest sõbrad ootasid. Täna valisime selle koha enda väikeseks lõunasöögipausiks. Täitsa uskumatu jälle, mida tehakse. Oskaks ma ka nii. Aitäh, laur, et olemas oled! :D Vilde sünnikohast midagi muidugi järgi pole, kuid ei need rajad nüüd rohtu.
Päeva viimane aare, enne peitja juurde maandumist, natukene nagu isegi austusest tema vastu. Oleme seda pruuni silti ennegi silmanud, aga ega geopeitur naljalt ilma karbita sisse keera. Kuskil ootab ju alait teine, karbiga koht. Täna oli põhjust siia paika lähemale tulla. Mõnus draiv-in, võta või autoaknast. ja tõeoolest - lahe teostus, soovitan jm positiivsed sildid on igati omal kohal. Hea näide, kuidas teha mitte milleskti midagi ja peita normaalse suurusega aare kohta, kus peita polegi nagu kuhugi.
Suur tänu Laurile vinge aarde ja mälestusväärse paika kutsumise eest! Korjasime maast kilekoti, pudeli jm saasta ära. Omajagu naljakas oli seda kõike leitud kilekotti ajada ja kuna sodi mujale ei mahtunud, siis Piia jalgevahele pista :D
Ei saa mina aru, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha. Ei ole võimalik mõista mao teed kivi peal, laeva teed merel ega mehe teed neitsi juurde. Ei mõista, kuidas mõni mees suudab endiselt välja mõelda selliseid üllatusi.
Einoh, ikka eriti uhke värk! Paavo tegi ümbrust veel ilusamaks ja ainuke koht autos prügikotile oli minu jalgade peal...
Täname!
Meistriklass. Lihtsalt pole rohkem sõnu. Rändurit kaasa ei võtnud. See on nagu aarde osa. Sobib sinna hästi.
Siit sõitsin mõni nädal tagasi ka mööda aga siis olid maisikülvajad kogu sissesõidutee hõivanud. Täna oli mais tärganud ja koht vaba. Aitäh!
Päeva viiekümne esimene leid. Mul polnud see aare plaani võetud, sest kõike nii kui nii ei jõua ja jääb pisut ÄMM-st eemale. Silver aga tahtis võtta AA-sildi pärast. Võtsime siis plaani ja õigesti tegime, on väärt aare ja aega oli meil piisavalt.
Äntu tehisjärve juurest lähenedes käskis navi ühe koha peal järsult paremale keerata. Ma siis pöörasingi soovitatud meetotil. Tagajärgeks oli aga see, et Kaupo ingervi Joe´d lendasid mööda autot laiali. Õnneks täis neist oli veel ainult üks ja seegi jäi õnneks terveks.
Nulli jõudes polnud meil kahtlustki kuskohast otsima peab. Lauri käekirja oli õhuski tunda. Ülimalt lahe ja stiilipuhas lahendus. Saatsin pereringile veel pilte nii aardest kui lahendusest. Neil kõigil olid pöidlad selle peale püsti.
Mina tänan.
Simuna rahvas on vinge rahvas. Saadakse 120, aetakse klannid kokku, pannakse Apelsin lava peale ja lükatakse pidu käima - nagu mullu ja muiste. Ja kui peo lõpuks veel kvaliteetaaret pakutakse, mis saab olla meeldivam.
Igatahes kohapeal loivas Sass need viimased 14 meetrit autost aardeni, teatas, et milline meeldiv vaheldus peale kahtekümmet Londoni paska, ja esitas logiraamatu. Ja tal on jummala õigus, on mõnus aare, isegi sumedas suveöös kümmekond minutit peale päevapööret. Me täname!
Ämm-a ring lõpetatud ja siis mööda minnes aare logitud. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Laur näitas jälle, et kvaliteetaarde saab teha suht igale poole ning see siin on elav näide. Kõigepealt loll otsib ikka topsi sildi küljest. Nagu tavaliselt noh :)
Jõudsin enne kohalesõitu juba Marise logi lugeda ja seega olid ootused kõrgel. Ei pidanud pettuma: väga ilus mõte, esmaklassiline teostus. Geopeitus 2.0.
Ühtlasi tegin siin hommikusöögipausi ja jälgisin, kuidas jänes mööda põldu kalpsab ja aeg-ajalt mind jälgib. Proovisin teda ka pildile püüda, aga paraku läks ta just siis varju. Ei olnud see päeva esimene, ega ka viimane kord jäneseid näha, üllatav kohe.
Aitäh mitmes mõttes ilusa aarde eest!
Mulle väga, väga meeldis. Ilusa teostusega aare. Äratundmisrõõm oli ka suur. :)
Tänud peitjale. Kindlasti soovitan!
Väga meeldis siinse aarde teostus, ladusin preemiaks nii laheda_teostuse kui soovitussildi :). Minge ka vaatama kuidas lihtsad asjad ooo!-tama võivad panna; eriti hästi toimib ilmselt nende mängurite peal, kes raamatuid lugeda armastavad ja/või siis peale mõnda kirjanikuaaret boonusena ;).
Väga lahedalt teostatud aare. Ei hakanud kogu talu maid läbi käima, aga tänan kohta tutvustamast. Tänud peitjale.
See aare oleks eesti kirjanike seeriasse sobinud kui rusikas silmaauku. Leidsime, logisime, imetlesime ja siis trotsisime taas kõrget rohtu ning käisime vaatasime mälestuskivi ka üle. CITO pisik on ikka külge jäänud, sest enne lahkumist korjasime maast üksiku kilekoti kaasa. Aitäh!
Kuulasime Lauri ja keerasime autonina peale Simuna meteoriidikraatri külastust Vilde peale. Tore teostus :) Aitäh! Oleks ikka võinud selle EK-seeriasse teha. See sobiks sinna nii hästi :)
See jäi peale ÄMM-adega tegelemist üsna lähedale ning otsustasin kohale uurima tulla. Väga laheda teostusega asi, aitähhid!
40 minutit möödas, kuid ikka auto nullis. Imelik, vist ei ole peiturid? Otsustasin siis neile "pähe" sõita ja vaadata, mis saab. Kaks noormeest autos, ikka imelik. :) Minut peale minu parkimist lõi mootor surisema ja lahkusid. Õnneks! Kiire leid, kuid hästi tehtud. Logiraamatus värsket sissekannet polnud. Imelik.
See koht vajas aaret! Isegi olen seal mitu korda käinud ja ideesid veeretanud. Õnneks on nüüd üks väga lahe aare seal kõiki ootamas. Suur tänu peitjale!
Nüüd aasta ja 26 päeva hiljem logides saab julgelt öelda, et see aare oli eelmise aasta üks parimatest, mida mina nägin. Tänud suured!
Ah, mis tubli töö! Vaat kohe ei jõuagi seda geopeitjate loovust, otsijate teadmistega rikastamist, töökust ja lahtisi käsi ära kiita! SUUR-SUUR AITÄH! No näiteks ei teadnud ju teadnud sedagi, et Vilde siin sündinud oli...
Suurepärane punkt kevadpühale pärast ÄMMade seeriat ja allikaid. 46 korralikku ülilahedat aaret üheksa tunniga, sellist päeva ikka annab uuesti teha!
Teadmiseks Annele, et Lääne-Virukatel on muu elu ka peale GP. :)
Küllap Ida-Virukatelgi. Tore, et sa FTF-i said. Ja aare on super. Mulle väga meeldis! Aitäh!
Äntult tagasiteel tegin põike Vilde kodukohta. Lahe aare. Tänud.
Sõitsin aarde kõrvale, uurisin lahedat teostust, võtsin raamatu ja mis ma näen? Tühi, mis tühi! Ometi olin ma kindel, et siin on kindlasti käidud, sest ega rakverekad ja muud idavirukad ju tavaliselt ei maga. Seekord siis magasite maha. Aga aare mulle meeldis, aitäh!