ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.

Nõmme jõgi algab endise Äntu mõisa juurest allikast ning suubub Põltsamaa jõkke. Jõgi toitub peamiselt põhjavetest, on 14 km pikk, 5 m lai ja 0,3 - 0,7 m sügav. Voolukiirus on enamasti 0,4 m/sek. Jõe poolkõrged kaldad on palistatud halli lepa-, paju- ja kasevõsaga ning suuremate sangleppadega. Põhi on liivane, kivine või kruusane. Vesi on selge, puhas ning külm. Jões võib näha 1-2 ruutmeetri suurusi allikmailase kogumikke. Kaladest on püütud haugi ja jõeforelli. Forelli soodsa sigimis- ja kasvu­paigana on Nõmme jõel suur kalanduslik väärtus. 19. saj lõpul leidus siin ka rikkalikult jõevähki, hilisemad teated vähkide kohta puuduvad.

Nullist leiad lõpp-punkti koordinaatide minutid.