Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: matkarada (2), pliiats_kaasa (1), ämm (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NGYK
Logiteadete statistika: 157 (99,4%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 159
Eelmine kord kui kaaslastega seda suunda sai piilutud oli lund nii palju, et nad ei viitsinud minna. Täna oli kõik sulanud ja päikegi paitas mõnusalt :) Leitud, tänud!
No ikka oli vaja auku kõigepealt ronida ja siis alles logisid lugeda. Aitäh peitjale!
Olid tõesti väga korralikud augud. Suht juhuslikud ka siin aga muljetavaldavad oma suuruses.
Õnnek päris pommiaugu põhja ei pidanud ronima. Tänud!
Neid pommiauke oli ikka metsaalune täis. Selle ühe juures sai siis natuke pikemalt uudistatud ja ka nimi kirja pandud. Aardega kõik korras. Aitäh peitjale!
Kargasin ka mina otse auku, pidin pettumusega sealt lõpuks välja tulema ... Reljeefikaardil on selliseid augukesi siinkandis mitmeid näha !
Esimese hooga sai kohe põhja karatud. Hea et mitte kõige sügavamasse soppi, seal oleks poolde säärde vedelasse sattunud. Kui asi leitud ja nimi kirjas sai teele tagasi ronides ussi juurest üles korjatud puugid maha raputatud - oleks ma teadnud, et see oli alles tormihoiatus...
Otsapidi siia jõudes mõtlesin, et kui mugav elu mul on - vaatan pommiauku ja login aarde suts ja valmis. Maailma mõistes suht külje all on aga miljonid inimesed, kelle tavapärane elukeskkond on pommiauguks muutunud. Saaks see sõda ometi Ukraina võiduga läbi.
Kõigepealt jäi silma jahipukk, kuid õnneks taipasin enne sinna jõudmist pisut rohkem ringi vaadata ja ka pommiaugu juures nimed kirja panna.
Tänan peitmast.
Leitud. Augus oli päris tore seigelda … vahest tasub august välja ka vaadata, leiab isegi aarde üles. Tänud!
See auk on liiga suur hoovõtuta üle hüppamiseks. Tänud peitjale.
Oli tõesti mingi võsastunud auk ja kui allikad väidavad, et on pommiauk, siis nõustume. Aare polnud õnneks pommitabamust saanud ja kõik korras. Aitäh!
Tuttav peitmisviis viis kiire leiuni, aitäh! :)
Kaunil sügispäeval võtsime ette Äntu Metsa Matka raja koos aarete otsimisega. Kõigile eelleidjatele tänud suurepäraste geomaanteede eest. Nendest oli palju abi. Ilus aarde vormistus. Leid tuli lihtsalt.
Lapsed seisavad kõik augu ääres, silmad suured: kas päriselt ka on siia pommi visatud?!?!!
Kall küsis, et kas päris augus on aare?
Ma räägin, et teades geopeitust, siis...
Juba leidsin!
... olen nüüd pettunud... :D
Aga ei, käisime augus, kolasime ringi, nautisime varju :) aitäh!
Kiire leid. Ja vat siitmaalt hakkas asi pekki minema- ilm nimelt. Vaikselt hakkas vihma tulema..
Kui nii kaua aega peale peitmist otsida siis pole gepsu vajagi, georajad on kõik sees.
Neid augukesi oli metsas teisigi. Huvitav, millest need nii tekkinud on. Sellised perfektselt ümmargused ka. Aitäh!
Hea sissejuhatus - pärast hakkas neid auke igal sammul silma. Aga see toru siin küll nii suure kraatri tegemises süüdi pole.
2019 septembris sai pool tehtud ja täna siis teine osa. Mõnus ilm ja hea matk.
Suurepärase päikesepaistelise ilmaga oli lausa lust matkata. Aarded olid samuti kõik korralikud ja üks vahvam kui teine :) Tänud!
Umbes 1,5 aastat tagasi jalutasime suurema osa ÄMMa rajast läbi, täna oli tahtmist ja aega võtta ülejäänud. Ilm oli ilus, päike paistis, mõnus oli kõndida. Põhja pool asuvad sõbrad-sugulased saatsid meile mingeid lumepilte. Me ei teadnud lumest midagi. Trallsidega läksid teed lahku, jalutasime mõnusas päiksepaistes edasi. Ja oligi pommiauk.
Sai selle sarjaga algust tehtud. Sadas vihma, puhus korralik tuul ning oli kottpime. Isegi peremees ei lase koera sellise ilmaga välja. Ainsaks abivahendiks oli 2 taskulampi ning gps. Igatahes meie linnariided vajasid peale seda korralikku küürimist. Nii mõneski kohas suutsime korralikult võssi panna. Pidime lootma, et gps akud vastu peavad, sest muidu oleks olemine suhteliselt ekstreemseks läinud. Aga esimesed 10 punkti said ära lahendatud, eks tulevikus jätkame. Täname!
Ikka öeldakse, et nii kuidas lõpetad oma vana aasta, selline tuleb ka kogu sinu uus aasta. No meie võtsime siis sihiks saata vana aasta ajalukku koos ühe meeliköitva matkaga - eks ikka selleks, et uuel aastal selliseid matku veel mitu korda rohkem tuleks :) Eesmärgiks, ei võtnudki esialgu ühtegi konkreetset kilomeetrit ega aarete numbrit - otsustasime, et vaatame jooksvalt, kuidas keha ja vaim vastu peab. Enda kiituseks võib öelda, et pidasid küll - vaim ehk natuke paremini kui keha aga kokkuvõtteks skoor 34 aaret (varem leitud veel 6) pole sugugi kehv tulemus. Et kogu lõbu kohe otsa ei saaks, siis mõned jätsime siiski ka järgmiseks korraks :) Start rajale algas esimeste päikesekiirtega natuke peale kella kaheksat ning kodupoole sai vurama hakatud umbes kell neli - seega peaaegu üks tubli tööpäev, mille jooksul saime näha ägedaid aardeid, mõnusalt mitmekesist maastikku, kui ka kõiki eesti nelja aastaaega!
Jooksin ajaga võidu ja neid sirgeid siin sörkisin, kuna lisaringi lõpp näis pimedamasse metsa viivat, aga pealampi ei olnud täna kaasa haaranud. Oli jah auk, pommiauk.
Kas siis peab kohe auku tormama? Mina igatahes tormasin. Liisi arvas, et parem on selle asemel hoopis logi kirja panna.
Suurimad tänud!
Auk oli. Aare oli. Pauku sai pärast. Tänan, Laur! ;)
Natuke tuuseldada seal pommiaugu serval ikkagi tuli. Kui ring peale sai, tuli ka leid. Aitäh!
Oli t6esti täitsa pommiauk. Leidsin nii pommi kui ka augu ;) Tänud peitjale
Leitud nii auk kui hülss. Need kaks küll kokku ei sobi- auk on ikka jube suur. Leidsime veel ühe samas mõõdus augu rajalt. Huvitav, mis sellise jättis? Tänud!
Eelmisel aastal miskipärast suutsime kogu seltskonnaga sellest aardest mööda vaadata. Täna saime ta kohe kätte.
Meeldejäävam osa aardeotsingust algas siis, kui tagasi auto poole liikusime. See oli meil tagumise tee ääres ÄMM 39 lähedal. Noorgeopeiturid leidsid tee pealt mitmeid pommikilde, uuristasid välja ja korjasid kaasa. Kuni Meelisele tundus, et järjekordne leid on selline, mida üks alaealine näppima ei peaks ja kutsus kohale demineerijad. Selgus küll, et leitud jurakas polnud siiski laenguga, aga demineerija nõustus, et selle kindlaks tegemine poleks olnud lastele sobiv töö.
Auke oli mitu, õnneks ei pidanud kõikidesse sisse ronima! Tänud peitjale!
Selliseid pommiauke jäi rajal ette üks kuni mitu. Otsisin pommi, aga leidsin hoopis aarde, panin logi kirja ja jalutasin edasi :)
See pomm mis seal näha vist nii suurt auku ei tee. Tänud maastikuvormi tutvustamast.
Tahtsin samuti kogu raja ühe jutiga läbi teha.Oli siiski aardeid kus läks palju aega leidmisega.Mingil hetkel suutsin ära kaotada märkmed mida rajal kogusin.Läks õnneks,sain ainult väheke tagasi jalutada.Nõgeseravi sain raja jooksul piisavalt,kuid pikkade pükstega oleks samuti liiga palav olnud kulgeda.
Aitäh kõigile meistrimeestele,oli meeleolukas retk.
Viimased puhkusepäevad kasutasin ära ÄMM seeria aareterajal matkamiseks. Alustasin õhtul 19.00 ajal ja ÄMM 32-ni jõudsin öösel kell 1 ajal ja edasi jätkasin matkarajal kulgemist hommikul 8 ajal. Tore seeria ning hoole ja armastusega valmistatud peidikud.
Mõnus, et ei sattunud siia kuumal suvepäeval, tänane ilm sobis väga hästi. Leidsin maast pet pudeli hoidiku, korjasin kaasa. Tänud peitjale.
Veidi aega seisin pommiaugu servas ja siis logisin aarde. Aitäh.
Kiire jalutuskäik eelmise juurest ja dokumenteerimine tehtud, sammusime edasi järgmise juurde. Aitäh!
Ma pime algul topsi ei näinud kuni rax õpetas ja gpsiga mängisin :D
Väga lahe päev ÄMM-a rajal :)
Meie täname!
Kärts-mürts ja pühade müristus! Pommiauk mis pommiauk. Ja pommiaugu serval seisis tühi mürsukest. Lauri lisatud kaart on täitsa lahe, nagu Šveitsi juust. Aga miks see pinnas selline on, see pole üldse lahe ega tore.
Ülivõimas ettevõtmine ja koordineerimine Lauri poolt, ägedad aarded peitjatelt! Tuhat tänu kõigile asjaosalistele, nii asjaajajale, peitjatele kui kaaslastele! Laurile aitäh aarde eest! Aare heas korras.
P.S. ÄMMade otsimisplaani ja siia saamise sekeldustest pikemalt ÄMM 1 logist.
Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.
Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.
Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?
Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.
Kisub põnevaks selle lõõskava päikese all. Enne ussid siis pommid. Oligi auk ja oli ka pomm. Aitähh.
Õnneks olid pommid seekord kahjutuks tehtud juba enne meie saabumist. Tänud!
Vajadused kuhjusid ja nii me täna õhtul siia tulime aardeid hooldama ja pärast otsustasime ka midagi otsida. Välja valisime boonusrajale jäävad aarded. Nägin üht asjandust ja arvasin, aga oh kuidas eksisin. Suured tänud aarde eest.
Meie jätsime augud rahule ja logisime niisama. Nüüd seda augumetsapilti vaadates tuleb muidugi Strugatskite tulnukateooria meelde, mida nad Stalkeris arendasid - aga seal oli aukude vahemaa suurem :) Tänud näitamast!
Jokker6 jooksis pea ees auku, mina sõin rahulikult metsmaasikaid. Aardeni jõudsime umbes samal ajal.
No ma panin enne ikka auku ära ja siis alles hakkasin vaatama, kus aare asub. Seitse korda mõõda.. Aitäh!
Tänase plaani - boonusraja ringi läbimine kolmas aare. Aitäh vahva seeria peitjatele!
Kui tervet rada ei jaksa tee pool. Kui poolt ei jaksa tee natukenegi. Neljas. Aitäh!
Algul arvasin et Anne liitumine tõmbab meil hoo ma ja päevaleiu rekordite purustamine võib kahtluse alla sattuda. See nöps oli aga nobe kui jänes. Ma ise polnud veel kohalegi jõudnud kui anne juba pommiaugus ringi luusis. See aga sai talle saatuslikuks ja leid tuli minu arvele. Eriti nobedaks muutus ta aga iga järgneva aarde lähenedes georadu märgates ja kadus praktiliselt alati esimesena võpsikusse.
Tänud.
Pärast ÄMMa rada sai käidud Simuna meteoriidikraatri juures ja ütleks, et ega neil palju vahet polnud.
Siia minnes oli Silver giid, tal oli kodutöö tehtud, mitte nii nagu minul, et kirjeldust loeb alles siis kui logib aarde. Auk oli pirakas, ma muidugist tahtsin sealt seest otsida. Tänud taas lahe teostus!
Tean, et mõni tahaks küll Ämmale pommi alla panna, mul õnneks seda ohtu pole!
Jalad viisid kiirelt rajal edasi. Jõudsime augu servale ning silm jäi kiirelt aardele peale. Täname!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Sai eelnevalt juba kokku lepitud, et teeme neid aardeid edasi. Ilm oli hea, seltskond ka mõnus. Tänud peitjale.
Seekord olin mina see lammas, kes pommiauku sattus. Täielik pommiauk, ma ütlen. Priit leidis aarde.
Assaa, ongi pommiauk. Kirjeldusele lisatud kaardipilt tekitab tahtmise teisi auke ka vaadata. Aarde endaga läks kiiresti ja sujuvalt. Aitäh!
Auk oli. Pommi ei näinud. Nii sobib küll.
Kolmekümne kuues logi läks kirja 20:29 Laur - kniks kuulub Sulle!
Nii mõneski kohas keeras Henny rajalt õiges kohas metsa. Ei tea, kas eilsed Indy lõhnad või geovaist. Tagantjärele saan öelda, et ta seisis kohe ka õige koha peal, aga mina topsikut ei märganud ja tiirutasin siin päris pikalt. Henny sai pommiaugust juua ka. Aitäh!
See pommiaukude tekkimise lugu siia oli küll intrigeeriv; proovisin suruda guuglit ka, et mis siin ikkagi täpsemalt oli aga ega palju selle kohta ei leidnud jah… Nii palju leidsin, et Saksa sõdurite laskemoonalaod siinkandis tõesti olid olnud, metsa veeti moon Kiltsi jaamast. Kui sakslased 1944 siit taganema hakkasid, lasti laskemoonalaod õhku. Kohalikus lehes ilmusid 2014.a. nendest sündmustest 70. aasta möödumist tähistavad artiklid (õigemini Liili Heinla on seal erinevaid mälestuskilde kirjeldanud); nende kohaselt Ebaverest Rakke poole sõites metsa alguses oli valveputka ja tõkkepuu, alati sõdurid liikvel ning tolleaegsed kohalikud teadnud, et Ebavere-Rakke tee oli tsiviilliikluseks avatud vaid teatud kellaaegadel. Laskemoonaladusid teenindav sõjaväepersonal ilmselt elas aga Ebaverre ehitatud barakkides (tänaseks hävinud). Moonaks olid olnud mürsud, miinipilduja miinid ja padrunid ning mitmed postitused militaarfoorumis räägivad sellest, kuidas üks või teine kirjutaja sealt lapsena padruneid oli korjamas käinud. Põhjus, miks lõhkemata laskemoona sealt aga leida võis olevat olnud selles, et Saksa demineerijate väljaõpe polnud just kõige tugevam ning õhkimisel lendas moon lihtsalt laiali. Ja seda laialipillutatud moona siis kogusid kokku ja õhkisid omakorda vene sõjaväelased, veel ka 80-date lõpus… Vot milline lugu siis. Ja meie saame nüüd Lauri kutsel neid varsti juba sajand vanu kuid ikka veel hästinähtavaid auke täiesti mõtestatud põhjusega ka visiteerimas käia. Sest ilma aardeta poleks küll muidu nendesse maa-ameti kaardi juustuaukudesse süüvinud… :D.
Indy näitas ette, kuhu peab suunduma ja ise suundus vette lustima, kuni me leiu ja nime kirja saime. Aitäh!
Õiges kohas seistes käskis Heiki paremale vaadata. Noh, vaatasin, auk. Natuke läks aega, et pomm sinna ette panna. Tänud!
Kui umbes õigesse kohta jõudsime, soovitasin Annal vaadata paremale, et mida näeb. Algul ei märganudki, et pommiauku peaks vaatama. Eks neid pommiauke ole nii otseseid, kui kaudseid. Aardel oli seltsiks temaatilist metalli. Tänud!
Jalutasime pommiauguni, kuulasime Lauri ja Marianni mõningasi kommentaare pommiaukudest. Seal see otsitav oligi - augu äärel :)
Tiirutasin jupp aega pommiaugu veerel ringi enne kui aare silma jäi. Aitäh peitmast! Logitud kell 23:37
Silm oli terav ning topsikut õnnestus juba teepealt märgata. Logi kirja ja edasi. Ah jaa, lehter oli täitsa muljetavaldav. Aitüma näitamast!
Pommiaugu boonusrajalt / kvartalilt leidsin erinevaid mürsu kilde, millest ühe viisin ka tõelise aarde juurde. Siia oli ka keegi tassinud mingi kummalise metallist kesta. Aarde leidmine muret ei valmistanud aga ennem sain siiski tuima näoga risti läbi augu ka jalutatud. Aitäh!
ÄMM matka 2/9. Pommiauk oli ja ka aare oli. Kiire leid. Tänud.
Ma ei jõudnud veel pommiaugu servalegi, kui see leid juba vormistatud oli. Aitäh.
Fantast lahe matkarada. Kõik punktid on hoole ja armastusega valmistatud. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest kogu projekt väärib suurt tunnustust. Kui esialgu mõtlesime, et kogu rada ühe päevaga teha ei jõua, siis tegelikult saime siiski hakkama. Matk kestis meil terve tööpäeva ja kõmpisime maha üle 14 km. Ilm ilus, loodus kena ja seltskond tore, mis nii viga astuda. Üksi oleksin kindlasti pooleli jätnud. Suured tänud kogu projekti meeskonnale!
Olin juba valmis jalanõusid uputama, kui selgus, et pole vajagi. Aitäh, logi kirjas.
Oli auk, aga pommi ei olnud. Küll leidsime aarde. Aitäh peitjale.
No ikkagi vägagi tulemuslik 35 juba täna leitud, mis see pommiauk ja järgmisedki enam. Mõnus matk, aitäh!
Sai seegi leitud ja ei kujuta ette palju seda moona pidi seal korraga plahvatama, et sellise kraatri tekitas.Kusjuures enamus ju ei plahvatanudki vaid lendas mööda ilma laiali :). Eks kõige paremini saabki ettekujutuse sellest Äntu kuumaastikust maa-ameti kaardilt. Aitäh peitjale.