Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Prangli Laurentsiuse kirik on üks väiksematest Eesti puukirikutest. Kirik valmis 1848. aastal. Arvatavalt oli samal kohal kabel juba mõned sajandid varem, mille ehitanud legendi kohaselt merehätta sattunud soomlastest hülgepüüdjad. Nimelt kandnud torm nad just lauritsapäeval lahtimurdunud jääpangal Prangli saare alla ning tänuks selle eest lubanud nad kabeli ehitada. Kabeli koha valikul jõuti üksmeelele sõelaga vett kandes – sinna, kus sõel kõige paremini vett läbi laskis, ehitus püstitatigi. Kiriku teevad unikaalseks tapetseeritud seinad.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7P4GW
Logiteadete statistika:
81 (94,2%)
5
3
0
0
0
0
Kokku: 89
Tunne vaablase ja vapsiku erinevust
Eesti keelekasutuses on vapsik ja vaablane sageli samastatud. Tegelikult on tegemist erinevate putukatega, keda suuremal jaol inimestest peljata ei tasu.
Vaablane võib küll tekitada väikese drooni moodi müra, kuid on taimtoiduline ja sealjuures inimesele täiesti ohutu. Vapsikust eristab teda väike zooloogiline eripära, mis võib lennu pealt märkamatuks jääda – vaablase rindmik on tagakehaga laialt ja jäigalt ühendatud. Oma vastsed munevad nad taimekiudude, puidu või teiste putukate vastsete sisse.
Vapsiku tunneb ära tema «herilasetalje» järgi, mis on arenguline mälestus sipelgast. Tegemist on euroopa suurima herilaseliigiga, kelle täiskasvanud isendid toituvad nektarist ja taimemahladest. Vastseid toidetakse aga putukatega, kellest sagadaseim ohver on kärbes. Üks vapsik võib tunni aja jooksul kinni püüda kuni viis kärbest.
Eluohtlikuks võib vapsiku nõel osutuda ainult üksikutele ülitundlikele. Enamikul inimestel päädib torge vaid punetava ja valuliku tursega, mis möödub olenevalt organismist mõne tunni kuni päevaga. Torke tõsidus on seda suurem, mida kiiremini reaktsioon tekib.
Täna on siis see päev, kus MTÜ RuaCrew lastelaagri lapsed hakkavad Geomängu mängima. Tegime tunnise loengu, kus tutvustasin mängu teoreetiliselt ja kui loeng läbi jagasime lapsed rühmadesse. Siit siis algas aarete jaht. Selle aarde juures hoiatasin kõiki, et olge väga ettevaatlikud kohaliku prügikasti juures, sest seal elutsevad ühed kurjad elukad. Eile, kui tulin ise aardeid otsima, toetasin oma ratta prügikasti najale ja jäin telefoni põrnitsema. Äkki kuulsin, et miski sumiseb mu selja taga. Astusin sammukese edasi, aga sumin jätkus. Peale seda, kui olin veel paar sammu edasi astunud, lõppes sumin. Kuna see sumina asi ei andud mulle rahu, siis keerasin otsa ümber ja uurisin ümbrust. Avastasin, et prügikasti avast lendab pidevalt sisse ja välja vapsikuid. Muidugi olid kaks valvurit ilusti prügikasti serval, nemad olidki need, kes minul silma peal hoidsid. Nüüd oli vaja kuidagi ratas sealt prügikasti najalt kätte saada. Selleks lasin end kükakile ja lähenesin prügikasti tagant. Õnneks ei ärritanud ratta liikumine neid ja sain ratta ilma poksuta tagasi. Terveks jäid ka kõik lapsed.