Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rohuküla sadamast väikse 1,5km jalutuskäigu kaugusel asub väike poolsaare ots, kust avaneb väga ilus vaade Pusku rannale ja väiksele sadamale.
Poolsaare otsas asub ka lindude pesitsusala, kus peab liikuma väga ettevaatlikult.
Soovitav jalutada, mitte sõita.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (1), puugid (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7NPFF
Logiteadete statistika: 76 (97,4%) 2 1 1 1 0 0 Kokku: 81
Läksin kirjelduses oleva lause õnge, et sadamast väike jalutuskäik ja mitte sõita. Selle järgi eeldasin, et miski tee ja ongi mõnus kulgemine mere ääres. No ei leidnud mina sadama poolt seda teeotsa, kuhu legaalselt ligi pääseks. Proovisin veel kolme muud lähenemist aga ikka lõpetasin kellegi õues. Lõpuks sõitsin ühte madalapõhjalisele mittesobivat rada mööda ja jõudsin ikka ühe suvemaja juurde aga kuna seal oli vaikus ja aardeni umbes kilomeeter, siis otsustasin teekonna ette võtta. Mingit rada muidugi ei olnud, kui metslooma rajad välja jätta. Praktiliselt terve teekond oli võsas murdmine või pikas rohus sahmimine. Aga kohale ma jõudsin ja kohe ka aaret silmasin. Väike hingetõmbepaus ja siis üritasin kaardil olevat punktiiri jälgides tagasi liikuda. Ei saa öelda, et see tee oleks olnud aga mingi natuke hõredam koht siiski oli. Aga, et autoni jõuda, pidin ühel hetkel ikka otse läbi metsa trügima. Päris higiseks võttev "jalutuskäik" aga õnneks nüüd tehtud. Rõõm sellestki ;)
Tundunud alati nii kauge aga vaadates, et on siin logijaid kes ei viitsi eriti kõmpida, siis tundus mullegi, et see aare võib olla on logitav. Tänan on
See aare juba palju aastaid pinnuks silmis, kuna mingit head teed ka nagu ei lähe ja nii ta on sinna jäänud. Nüüdki lugesin logisid ja ei suutnud aru saada kust kohast kõige lähemale saab ja sõitsin kõik võimalikud teed läbi mis ei viinud kuhugi. Valisin siis kõige lühema tee välja ja hakkasin minema, võiks lausa öelda, et jalutuskäik pargis, läksin igalt poolt nii otse kui sai, üli hea aeg külastamiseks :) Kohapeal läks ikka päris kaua, otsisin, siis lugesin logisid, otsisin veel ja jälle lugesin, no ei ole ju midagi siin. Olin juba valmis abikõnet tegema kuna tagasi siia enam tulla ei tahaks aga just siis leidsin maast rohu seest. Panin ta lumega leitavasse kohta järgmisi külastajaid ootama, otseselt hooldust ei vaja, tänud aarde eest :)
Erilist vaadet ei tuvastanud. Aardeni viis õnneks normaalne rada, viimased 150m georada. Põldmarju nägime palju. Paari nädala pärast on kõik valmis. Manute Bol oleks vast jalad maas suutnud logida. Aitäh!
Parkisin auto ja hakkasin vantsima, ei tea kas valisine kõige "õigema" tee, aga kohale jõudsin. Soovitan kanda pikki pükse, küll heidutas puugi hirm ja siis uss, keda kohe teekonna alguses nägin. Igatahes kohale jõudes oli äge üksinda olemine, tegin mõned pildid ja tsillisin niisama. Hiljem leidsin ka aarde :) Tänud juhatamast.
Poolteist kilomeetrit järjest metsikumaks muutunud teerajal astutud, ei näinud me seda aaret küll kuigi ruttu. Logisid hakkasime alles kohapeal lugema ja siis selgus ka, kuhu üldse vaadata tuleb. 2,5 juures poleks selle peale küll ise tulnud. Aga noh, kätte ta saime ja eks sealt oli tõesti vaade ka olemas. Tänud peitjale!
Eilse jätkuks veel mõned täpid. Pisut metsik rada, nii, et meie 14 aastane geokutsa tahtis juba protestima hakata aga õnneks oli kuiv. Tänud
Mööda rohtunud rada sai üsna kenasti kohale. Viimane lõpp vaid oli pisu metsikum ja vastikute põdrakärbestega. Aarde enda juures neid õnneks ei olnud ja seda pikemalt sai vaadet nauditud.
Tänan peitmast.
Sõitsime siis autoga nii lähedale kui saime ja hakkasime sihtmärgi poole suruma. Kohati oli tee üsna läbimatu ja tuli üle langenud puude ronida või alt roomata. Igatahes kohale jõudsime. Kui olime tagasiteel,siis tuli meelde, et vaade Puisele unus täiesti vaatamata.
Mõne jaoks oli see mõnus jalutuskäik, meie jaoks tõeline kolgata tee. Põldmarjaväädid talerdusid igal sammul jalgesse, püksid olid põlvini märjad ja botastest ei tasu rääkidagi. Kindlasti mingil teisel aastaajal lihtsamalt võetav. Nahk märg ja parmuhammustustest auklik, aga hakkamasaamise üle hea. Tänud peitjale
Aarde asupaik väärib külastamist. Üsna puutumatu loodus kuigi Rohuküla sadamat saaks peaaegu kiviga visata :) Jalutuskäik oli igati tore kui välja arvata vahepealne põdrakärbeste rünnak. Tänud peitjale.
Jalutuskäik oli täiesti paras ja mõnus, ei midagi hullu. Vesi on just nii palju alanenud, et saime kuiva jalaga kohale. Aare sai ka leitud ja logimas käidud. Arvestades aarde kätte saamiseks vajalikke pingutusi on minu arvates maastiku raskusaste veidi alahinnatud. Taas on minu jaoks avastatud üks koht Haapsalu lähiümbruses, millest mul varem õrna aimu ei olnud, aitäh!
Kaardi pealt tundus väike jalutuskäik, aga reaalsuses oli ikka päris palju astuda. Ja sirutada sai ikka seal ikka mõnusalt. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga. Logimiseks pidi Tanel end taaskord sirutama, õnneks sai hakkama sellega. Aitäh peitjale!
Aare korras,uus logiraamat, Ja aare on taas algses peidukohas.
Öö Haapsalus ära magatud, tegime siinpool linna ka väikse tiiru. Alustuseks sai see jalutuskäik ette võetud, täitsa tore ja mitmekesine jalutuskäik. Tänud aarde eest!
Praamini oli veel nõksa aega.. sai siis vaadet nautimas käidud. Tänud
Väga ilus koht. Tagasiteel korjasime ka prügi metsa alt kokku. Logiraamat hakkab ka täis saama.
Üks tund aega jalutamist, ca 3 km ja terveks päevaks märjad püksid. :) Ilma aardeta poleks sinna sattunud. Kena vaade ka muidugi. Aitäh!
Mõnus, pikem hommikune jalutuskäik. Mitte kedagi ei kohanud sel rajal, matkasime aga kohale ja nautisime vaadet merele. Piilusime kadakate vahele, vormistasime leiu ja matkasime sadamasse tagasi. Tänud peitjale.
Hommikune jalutuskäik kastemärjas looduses.
Auto parkisime sadamasse tasuta parklasse, sealt sai hästi aia kõrvalt alustades kohale jalutada. Aare oli nullis. Aitäh!
Lihtne jalutuskäik mööda metsarada, mereäär tundus praegu liiga ekstreemsena. Tänud peitjale ilusate vaadete eest!!
Praami oodates oli hea aega kasulikult kulutada ja saigi mindud aardejahile.
Kuna praamijärjekord oli täna täiesti lootusetu, jätsime auto heaga järjekorda ning tegime väikese tunniajase matka looduses. Kartsime, et peame Taneli imaginaarset üksrattarada kasutama, kuid keegi oli täiesti suure ja laia kaherööpalise tee otse nulli välja vedanud. Jalutuskäik kulges probleemideta ning nimed said kenasti kirja. Varsti saime ka praamile.
Sellele aardele sobiva lähenemistee leidmine polnudki niisama lihtne. Mõlemal GPSi soovitatud teel oli värav risti ees. Õnneks leidsin jalgraja, mis õiges suunas läks. Esialgu kulgesin ühel rattal, aga mingi hetk muutus tee järjest imaginaarsemaks ja targem oli üksratas põõsasse visata ja jala jätkata. Kui kohale jõudsin, siis hakkas aare hetkega silma. Aitäh peitjale.
Väga huvitav koht. Aare korras. Lahe konteiner.
See oli üllatavalt põnev väike matk. Aarde juurde viis igati tore ja vaheldust pakkuv tee. Täna oli küll väga tuuline aga siin kaitsesid puud täpselt nii palju, kui vaja, et see mind lainetesse ei kannaks. Tänan!
Seletasime patrullile, et liigume heade kavatsustega ja Hiiumaale ujuda ei kavatse. Seepeale lubati meil edasi sõita. Parkisime auto ja jalutasime mööda rada siis nulli. Vaateid nägime igas suunas mitmeid. Logisime ära ja tagasi sai tuldud pisut otsemat aga veidi niiskemat teed mööda.
Sadamateel oli politseipatrull, ilmselt valvas et keegi salaja Hiiumaale ei läheks. Keerasime majade juurde kus lahke peremees näitas rajaotsa kätte. Teel aardeni saime mõne sammu isegi lumel kõndida. Tore koht. Aitäh!
Olen ka aastaid tagasi korra eravalduse taha ennast kinni sõitnud. Seejärel oli selge kust peab lähenema. Täna lõpuks see päev ka saabus. Kohati oli veidi niiskevõitu rada, aga ei midagi hullu.
Väga mõnus jalutuskäik oli. Uudistasime mõnuga loodust. Ronimist vaja ei läinudki. Aitäh!
....../ )
.....' /
---' (_____
.TFTC . ((__)
.......... _ ((___)
....... -'((__)
--.__(()
Täna oli just paras ilm sinna jalutamiseks, ei olnud liiga külm ega ka liiga palav. Maapind parajalt külmunud, jalad ei saanud märjaks. Karl jalutas edasi-tagasi teest kolmveerand, oli väga tubli. Tänud peitjale.
Üsna pikalt mind kaardil häirinud leidmata täpike. Tavaliselt ei ole Haapsalu kandis aega pikemat jalutamist vajavate aarete otsimiseks. Täna aega oli ja nii saigi see aare esimesena siinkandis ette võetud. Nulli jõudes leidsin maast aarde juhendi aga aaret ennest mitte. Peale pikemat otsimist ja lisavihje küsimist sain selgeks, et olin liiga kinni maastiku raskusastmes. Aardetops omal kohal ja viimase lätlastest logijad ilmselt kukutasid endale märkamatult juhendi maha rohu sisse.
Parkisin auto sadamasse ja võtsin ette väikese kena jalutuskäigu, et madala õhtupäikesega üle lahesopi Pusku poole vaadata. Ega seda päikest näidati mulle täna küllaltki jaopärast, aga just õigel ajal ta pilvede vahelt välja piilus ning rannaroo üle kuldas. Teel kimas viinamäetigu mööda ja noored eelmise aasta luiged harjutasid vee peal "Väikeste luikede tantsu" "Luikede järvest". Nullis tuuseldasin algul nagu pime sikk, enne kui ühel hetkel nägijaks sain. Täitsa meeldiv retk, aitäh juhatamast!
Olin veidi skeptiline kaardile kantud teede osas, mis lubasid nulli välja minna. Tegelikkuses olidki viisakad rajad. Vähemalt praegusel aaataajal. Auto jätsin ma Vormsi praami ligidusse. Teekonnal kohtasin ka mitut vaskussi aga need olid nii tillukesed, et ei tekitanud hirmu kübetki. Aarde juurde ülemäära kauaks ei jäänud, sest tuul tahtis juukseid peast ära viia. Nimi ruttu kirja ja kõrkjate vahele tuulevarju. Aitäh mõistliku jalutuskäigu eest!
Tulin otse läbi võpsi Kiltsi krossiraja poolt. Päris tore oli kevadises metsas ragistada. Miks küll mulle meenus, aaret kätte saades, väike neegripoiss kes üritab kookospähklit kätte saada? Tore paik, rahulik ja tuuline. Aitäh peitjale.
Eelmise aasta jäämatkad laidudele on andnud niipalju mulle kindlust, et siin astusin esimesena jääle. Kindlasti kannab. Hakkasime liikuma ehkki seda poissi tuli ikka vaadata. Kivide ümber oli vesi lahti ja suur pragu oli ka eemal.
Kohapeal oli möh, et kuda nüüd selle aarde kätte saame aga kui Kleone olemas, siis on mul logimine suts ja valmis. Ta pidi mind vaid natuke toetama.
Imetore päev oli, päike ka nii kenasti paistis, tänud kutsumast!
Auto jätsime sadamasse ja mõte oli kallast mööda aardeni jalutada. Mere äärde jõudes avastasime, et jää kannab suurepäraselt ja kohe oli mõte võta suund otse aardeni. Kivide ümbert oli vesi väljas, siis sai Henrikol pidevalt silm peal hoitud, et ta meist maha ei jääks ja vett uudistama ei läheks. Aarde saime Annega koostöös kätte ja logi kirja. Aitäh.
Oli järjekordne mõnus jalutuskäik. Leidsime aarde kenasti üles ja panime nimed kirja. Jäi aega veel mereäärsetki nautida. Aitäh peitjale.
Üritasime autoga lähemale pääseda, aga tuli välja, et pole lootustki. Panime auto parklasse ja tegelikult oli täitsa mõnus jalutuskäik. Tänan.
Tegime ka päeval väikese jalutuskäigu.Läksime ja tulime mere äärt pidi.Peaaegu meie raja peal vedeles poollagunend hülges.Polnud varem hüljest nii lähedalt näinudki.Tänud peitjale.
Täna oli siinkandis tegemist ning parasjagu ka aega selle jalutuskäigu jaoks. Metsaalt viis rada kenasti kohale. Vaid need tüütud põdrakärbsed tegid meele veidi mõrudaks. Tagasi tulin seepärast hoopis lagedalt, mere äärest. Tänan aarde eest!
Hommik algas meil täna juba enne kuute, sest plaan oli esimese praamiga mandrile saada. Praamil kinnitasime keha ja imestasime udu rohkuse üle üle, mis ootamatute vöötidena merel silmailu pakkus, vahest natuke merepinda näidates, vahel kõik enda sisse peites. Mandrilgi oli udu ja päike hakkas aina kiiremini oma kiiri sellest udust läbi murdma. Kogu see päikese ja udu võitlus tõi esile looduse uskumatu ilu ja just ämblikuvõrkude ilu. Kogu tee aardeni sai neid kunstiteoseid imetletud ja kui mõnest kogemata läbi sai kõnnitud siis katkes see nõidus kohemaid, et samas taas alata, sest silmapiiril oli ju veel neid lugematuid võrke päiksekiirtes sätendamas... Aarde asukohani jõudsime ka ja siis oli suht-koht nõutu olukord. Puu samajäme kuikodaniku koivad ja oksad orava varbastki peenemad, no kuidas sa ronid seal. No proovisime, ausõna proovisime, aga no esimene väiksem raksatus tõi maa peale tagasi ja hommikul selga pandud valge särk polnud enam teps mitte valge. Hindasime kõrgust ja abika pikkust ja sirutasin kätt... potsti kukkus aare mu jalgade ette ja kohe oli näha ka põhjus, traadijupid olid katki. Kuna looduse säästmise huvides ma puud lõhkuda siiski ei soovinud, siis panime hetkel aarde madalamale tagasi. Tagasiteel hakkas nõiduslik loodus veidi reaalsemat ilmet võtma ning sadama külje all kadus viimane lummus, olime siin ja praegu , valmis uuteks otsimisteks. Informeerisime peitjat tekkinud probleemist .Tänud!
Eks läinudki nii nagu eelmine kord sai arvatud ja ennustatud. Algul helistas Arvo, siis rääkisime [irokas100] nõusse meiega jalutama. Vihmake tibas, aga see palju ei seganud. Jalutuskäik oli täpselt sama ilus ja mõnus kui esimesel korral. Seekord oli kõrgustevallutaja kaasas, temal oli aarde allatoomine tekikägu. Sips ja valmis. Nojah eks kaaluvahe ole ka kaks ja rohkemgi korda :) Endiselt ma kahtlustan et ronitud oleks ju saanud, aga kas ka järgmistele oleks oksi jäänud.... see on kahtlane. Niisiis - tehtud. Logitud ja nauditud teiselgi korral - soovitame kõikidele. Aitähh
Mõte saigi teoks ja suundusime mitmekesi seda aaret vallutama. Kes teadis, kus aare asub ja kes ei teadnud aga soovis selle järgi sirutada. Mitme peale see aare leitud ja logitud sai. Maskeering on nii hea, et hämaras ma seda eelmisel korral tõesti ei leidnud. Ja ega ta kohe silma tõesti ei hakka. Tänud.
Kerge matk kohapeal selgus, et esimene arvatud koht osutus valeks...tuli teha mõned jõua ja ilu numbrid...vahetada Eveliga jalanõud ja käes ta oligi ;)
Sinna minek ja leidmine võttis aega 30 minutit, tagasi läksin 10 minutiga. Oeh, tehtud ta sai, aga kergelt see ei tulnud.
Leitud ja logitud. 2.0 on ka minu meelest natuke vähe selle maastiku jaoks.
Mihkel tegi jällegi suurema osa tööst ära. Mina sain vahepeal oma 50 parmu maha tappa. Aitäh!
Väga mõnus rattaga sõidetav rada viis sadamast aardeni. Maastiku hindaks küll palli võrra kõrgemaks. Aitäh!
Õigete vahenditega sai üsna lähedale, Kaupo veel eriti. Rudolf sai jälle särada. Eeltööd tehes tundus hirmus raske ja aeganõudev aare, reaalsus oli huvitav ja lõbus. Küll on hea. Aitäh!
Vormsti tuuri käigus leitud viimane aare. Rada aardeni oli omapärane aga kohale me jõudsime. Õnneks oli orav kaasas kes teiste eest nime kirja pani. Arvatavasti oleks ka ise ära punnitanud, aga kui nimi kirjas siis polnud vaja proovida.
Geojummel ja vaist tänatud tõepoolest, et enne Hiiumaa pramile kulgemist siit läbi ei hakanud tulema. Ei olnud just draiv-in :-) Mõnus jalutuskäik, kus tuli üritada hiigeltigusid säästa. Aarde juurest oleks olnud peaaegu ilus vaade, kui lehti ees poleks :-) Ja no kas siis nii kõrgele on vaja pista, et vaadet nautida saaks. Aga ära me ta tõime ja ära me ta logisime. Koht oli seni käimata, põnev!
Aare kombes, peitmisviis paslik. Tänud peitjale siia külla kutsumast!
Hea et Hiiumaale minnes siia tormama ei hakanud. Oli nüüd tulles aega otsida õiget lähenemisteed. Märgata tigusid ja neile mitte peale astuda. Rohkem saime nautida võsa, roostiku ja kaldapõõsaid. õnneks oli meie seltskonnas keegi kes suudab ka mööda siledat posti ülesse poole suunduda.
Kulgedes aardeni, püüdsime võimalikult paljude tigude elusid säästa. Kui hiigelsuurte tigudega see veel õnnestus siis väikestel nii hästi läinud. Krõps-krõps-krõps...
Aarde asukoht sai tuvastatud, logid ka kirja. Selle eest tänud Paavole! Siis nautisime vaadet endale sobivamast kohast, mererannast :)
Täname!
Kõige raskem oli aru saada, kus see õige rada pihta hakkab. Edasine oli vaid mõnus jalutuskäik. Aitäh!
Mängisime mälumängu ära, sõime koolisööklas kered mulgi kapsaid täis ja läksime jalutama. Oh jah. Mäletame ju kõik, mismoodi see käis, kui kehaline oli kohe peale söögivahetundi ja õps sundis jooksma - no ei taha sugugi ja pistma ajab ka. Vantsime kohale - aaret pole. No ei ole kohe kuskil. Või noh, ilmselt on kuskil, aga püsib kuss ega näita ennast kuidagi. Ähvardasime teda siis telefoniga - selle peale lülitas teine ennast sisse ja muutus nähtavaks ...
Oh jah. Tuleb välja, et maastik on ka vahepeal mulgi kapsaid söönud ja kosunud. Mul oli gepsus GC andmed, seal T2, meil siin T2.5, kohapeal tundus sihuke pool neli. Võttis ohkama. Asjad, mis 30 aastat ja 60 kilo tagasi tunduksid kukepea, võtavad praegu mõtlema. Õnneks on kaks asja siiski alles, haardeulatus ja hõõrdejõud. Aga adrekas on ennegi inimesi lolliks ajanud, ja nii tuligi minna. Anu samal ajal seletas, et alles Tartu maraton ühe geograafiaprofessori viis, kuidas tema nüüd seletab, et teine samasugune kukub puu otsast alla. Seda lõbu paraku lubada ei saanud, tuli muudmoodi toime tulla.
Igatahes logi on kirjas, päästeamet alarmeerimata, ja aare on tehtav ka mälumänguriietes ning pärast mulgi kapsaste söömist. Tänud ka!
Enne praami väljumist käisime ära. Mikk demonstreeris oma ronimisoskusi. Sinna saime mööda rada, tagasi läbi kõrkjate. Mädajärve tunne tekkis, aga jalgealune oli õnneks kuiv. Aitäh!
Elektrilise juures arutasime kuhu edasi minna. Valik langes Vormsile. Paat jäi Tallinnasse ja üks auto Ristisse. Sadamas jäi aega üle ja logisime enne praamileminekut selle aarde ära. Aitäh.
Nojah. Karupere jalutuskäigul :) Aarde leidsime...logimiseni ei jõudnud. Koht oli igati äge isegi kohaliku jaoks. Ei olnud sinna enne jõudnud...tee läheb, aga tänapäeval on tee mõlemad otsad kaduma läinud. Vähemalt legaalse liikluse jaoks. Ega nüüd muud kui [arvoaljaste] kaasa või siis Ain või tavaline abivahend...või kombinatsioon nendest kõikidest ja logima. Meie oleme iga hetk valmis uuesti jalutama :)
Kuna mandrile jõudes oli kiire jälle möödas, siis otsustasin ka selle kasti üle vaadata. Krantsid said mõnusalt jalutada ning kuna olin enne maaameti kaarti vaadanud, siis jäi ka totsik kiiresti silma. Arvasin, et saan vast ise ka logiraamatuni... ja no peale väikest võimlemist olingi õiges paigas. Aitüma!
Mõtlesin, et see on selline drive in aare. Võta näpust. Kõigepeal tuli mootorratas jätta Rohuküla sadamasse. Siis jalutada ikka omajagu kohta, millest mul ka kohalikuna polnud aimugi. Ja seal alles trall algas. Küll ma otsisin ja lugesin logisid ja mida kõike veel - no mitte midagi silma ei jää. Maa alt ja maa pealt. Ronisin ka kõik puud läbi ja aare, mis väiksena kirjas ja maastik 2.0 ei tulnudki mitte kuskilt välja. Vihma hakkas sadama, ei hoolinud sellest. Lootsin rumala järjepidevusega seal hakkama saada. Lõpuks kahlasin ikkagi läbi märja rohu ja sain kaltsmärjaks ning aare leidmata jäigi. Läbi vihma sikliga veel kodu poole ja tundub, et seal peab mingil muul ajal minema, hetkel küll täielik geopimedus.
Arvata oli,et vaadet siin kaua nautida ei saa. Tundub sedamoodi,et hea sääseaasta on igal pool maad võtnud.
Veidike ringi vaatamist ja saigi hakata nimesid kirja panema :) Aitüma näitamast!
Rohuküla sadamas olles sai võetud ette väike jalutuskäik. Oligi peitja poolt lubatud ilus vaade ja aare. Rohuküla sadama ümbrusega nüüd tutvutud. Täname!
Hiiumaa kahepäevase tuuri lõpetuseks otsustasime väsimusest hoolimata uue aarde juures ära käia. Käisimegi ja olime kossad. Isegi päikeseloojangulist vaadet sadamale koos sääskedega suutsime peale logimist nautida. Ühesõnaga, möödasõidul kiire leid:) Tänud juhatamast.
Kolm olla kohtu seadus, nii siis minagi. Esimesel korral ei leidnud, teisel korral nägin ja kolmandal korral võtsin "abivahendiks" kaasa lapselaps Rasmuse. Nii sai ka logi kirjutatud.
Olime just teel Rohukülla, kui märkasime, et on avaldunud uus aare, sobivalt meie trajektoori peale. Kuna autoga ei soovitatud nulli trügida, siis parkisime oma palgiveoki suurte masinate alale ja tegime kerge jalutuskäigu. Maasikad õitsesid ja piibelehed lõhnasid. Rada viis läbi sääsedzungli ja madude rägastiku. Kohati oli tee tõesti laiem, kuid sinna autoga trügimiseks peab ikka tahtmist olema. Tõsi, ATV jäljed läksid küll mainitud randa välja. Teatud aastaaegadel võib tee aga olla üsna märg. Hetkel sai täitsa lakk-kingas kohale. Tiirutasime jupp aega nullis ja tegime kadakate vahele uusi radasid. Kui parameetrite järgi lihtsalt leitav ja jalad maas võetav väike aare kuidagi silma ei tahtnud hakata, siis uurisime kes on peitja. Lõpuks tuvastasime aarde asukoha maa-ameti pildi jägi ning peagi selgus, et Siil on veidi mäkra mänginud. Õnneks oli käepärane abivahend täiesti käepärast ning veidi kombineerides saigi mikro jalad maas kätte. Esmaleid läks kirja kell 14:37, peale mida said ka kauneid vaateid ja karget meretuult nauditud. Vesi olla ka täitsa soe. Täname huvitavat nurgatagust tutvustamast.