Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kukka kivi on kaitsealune rändrahn Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kukka küla lähedal. Kukka kivi on Hiiumaa suurim, ka Eesti esimese kümne hulgas.
Kivi ümbermõõt on 42,1 meetrit, pikkus 16, laius 11,3 ja kõrgus 3,9 meetrit. Kivi maht on 324 kuupmeetrit. Oma suurte mõõtmete tõttu loetakse Kukka kivi hiidrahnude hulka.
Aardesse mahub ka rändureid ja nänni, paraku polnud kumbagi petmise hetkel parajasti kaasas.
Vihje: pole
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukka_kivi
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla ja raja algus | Parkla | 58° 58.9520' 22° 51.6140' |
Aarde sildid: lühem_matk (2), vaatamisväärsus (2), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7R22F
Logiteadete statistika: 115 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 116
Nii vist peabki olema, et enne väiksem ja siis peamine mürakas. Tänud
Kivi otsas ronitud ja seal ka tagumik maha pandud alla tulles. Kahjuks videole jäi ainult maandumise lõpp. Täname aarde eest igal juhul.
Igavene pirakas kivi siia keset metsa tassitud. Telefoni gps ikka veidi tiirutas enne kui õige koha kätte saime!
Maaliline jalutuskäik tõi ka siia. Kui mujal puhus aina tugevnev tuul kõik kurjad ja lendavad tiivulised minema, siis siin varjus olid nad topeltkurjad ja kiuslikud. Tegime kiire logimise ja pistsime jooksu. Leitud. Aitäh!
Kivi oli korralik ning leid kiire. Logitud sai kah väledalt, sest sääsed ründasid. Peitjale tänud!
Mulle meeldivad parklaga aarded. Olingi just soovinud, et parklas võiks varjuline olla. Ja näe, nii oligi. Tänaseks lubatakse kuumarekordeid. Lõuna Eestisse +35. Siin aga oli aardeni mõnus varjuline rada. Õnneks on aare lihtsalt leitav. Tänan peitjat lihtsa aarde eest!
Jalutuskäik mööda niidu- ja metsarada sai tehtud ja Kukka kivi nähtud, kivi najal kobe redel, nii et ka kivi otsas sai jalutatud, päris lahmakas. Aaregi sai pärast mõningast ringi lonkimist logitud. Aitäh peitjale!
Leitud väikese jalgsimatka käigus.Tänud peitjale.
Rada läks mingil hetkel põllu peale ja tagasi metsa minemise kohta ei leidnudki, eks sörkisin siis mööda põlluserva. Nulli ümbruses sai ikka keerutatud, enne kui õige koht silma hakkas. Kivi oli täitsa mürakas tõepoolest. Aitäh!
Teel kivini sai suu magusaks. Loodan et kohalik põllumees on juba arvestanud, et sellest metsaveerest suurt saaki loota pole. Kivi ise on korralik mürakas. Ja ikka kohe nii pandav, et no mitte ei saanud otsas käimata jätta. Aitäh kätte näitamast.
Auto parkimise kohast andis pruun silt kohe suuna kätte ja läbi metsa jõudes paistis põllul kaks kivi kenasti kätte. Linnulennul näitas geps 500 meetrit, aga kuna me linnud pole, siis astusime ikka natukene rohkem. Astusime ja astusime ja kui lõpuks telefoni taskust välja koukisin, siis näitas aardeni 30 meetrit. Metsa sisse. Oleks äärepealt mööda marssinud. Igavesti suur mürakas siin. Kõndisime ikka ümber selle kivilahmaka ka ära nina püsti ja siis käisime panime logi ka kirja. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aaret peitmast.
Tegime ringi ümber kivi, ei midagi, siis otsisime nulli ja seal ta oli. Tänud kohta tutvustamast!
Hiiumaa matkatee 2.päev. Pikalt on siia ennelõunasse saanud kõvakattega teel astumist, keerasin Kukka külas rajalt korra kõrvale, et kohalikud suured kivid üle vaadata. See metsa varjus olev kivi oli ootamatult mürakas. Infotahvlist ei ole enam jägegi. Käisin 2 korda ümber kivi, mitte ei saanud aru, kus see aare vs ennast peita v kas teda üldse enam on. Lõpuks tuli minna koordinaatidele, ehhee :)
Imeilus jalutuskäik sinilillede vahel kivi juure. Pole kunagi varem looduses näinud kolme värvi sinilille samas kohas kasvamas. Aitäh!
On see alles pirakas kivi. Kahjuks jah ajahammas infotahvleid purenud.
Siin kivil on ikka aegaajalt saanud käia ja viimati sai vist 10a tagasi käidud. Veidi oli ununenud, milline see kivi oli ja kuidas teekond sinna oli enne. Kohale jõudes on see mürakas ikka väga muljetavaldav ja lahe. Kurb on see, et infosildid on ümber kukkunud ja redel kivile oli vist sama, mis ka 10a tagasi, aga selgelt ilma astmeteta ja suht ohtlik. Kindlasti vääriks see mürakas korralikke märgistusi ja treppi, et sinna ikka mõnus tulla ja kivi uudistada oleks. Tänud Peitjatele.
Jalutuskäik aardeni kulges rahulikult. Kivi juures pidi ringi ära tegema ja ainult uudishimu tõttu leidsime peidukoha Tänud
Koolivaheaja suursaarte tuur. Hea kuiv, päikseline ja veidi jahe ilm. Parklast oli hea kuid astumine. Kohapeal nii kena enam polnud. Infotahvel on väsinud ja uppis. Metsaalune on prügine (kes, kuidas, nii kaugel?) Found it: 23.Apr.2022 12:52 Kukka stone. Nunnu väike karp. Kõik pikali. Aare ok. Suur kivi. Sodi...
Jube kleepuva poriga rada. Eks talvel peab ikka kõikjal kummikud jalga ajama.
Tõeliselt muljet avaldav mürakas siin metsas. Ronisime esmalt kivi otsa ja vaatasime seda suurt tantsuplatsi. Edasi otsisime ka aarde, mille vihje enam eriti ei päde, aga õnneks topsik ikka olemas. Pärast jalutasime korra ka selle teise kivi juurde, aga ega seal midagi otsida küll polnud mõtet.
Kunagi ammu oleme siin kivi juures käinud, aga tegime nüüdki auringi ümber selle ära. Tahvel on juba päris ära väsinud, aga aare sellegipoolest varemete juurest leitav. Tänud peitjale!
Kui geopeitust ei mängiks, siis poleks sellist kivi leidnud enam, sest metsa ei juhata enam miski. Rahvas ronis kivi otsas põllul, mina juhatasin neid ka metsa, suure kivi juurde. Tänud tutvustamast!
Igati loogilise jätkuna liikusime ka selle Kukka poole. Enne küll nägime metsa servas liikumas seltskonda, kuid ei osanud siis veel midagi kahtlustada. Nüüd aga, kui olime lähemale jõudnud oli selgelt läbi metsatuka kuulda, kuidas kibe otsimistöö käib ja keegi just mainis ka vihjet. Seega tabasime geokolleegid otse teolt. Vaatasin siis ka paar loogilist kohta üle aga kuna need kohe edukaks ei osutunud pidasin targemaks meetreid jälgida ja nii ma siis karpi peitva geokuhja üles leidsingi. Edasi, või siis meie puhul õigemini tagasi, liikusime selle teise kurikuulsa Kukka juurde ja ega peale Martti keegi väga sündmuspaika vaadata ei ihanudki. Aga võibolla meie kivide keerutamise jutt peletas nad lihtsalt eemale. Igatahes oli tore kohtuda. Kniks aarde eest!
Enne kosutavat suplust tegime väikese jalutuskäigu ja külastasime kivi. Natuke sai ümbrust uuritud kui saabus geopeituritest abivägi. Abilistel oli silm teravam ja nii saime ka meie nimed kirja. Aitäh.
Väike jalutuskäik mööda vaimustavat rada ja mõnetine segadus selle ÕIGE kivi leidmisega viisid viimaks sihini. Täname!
Pühapäevasel seiklusel leidsime end taaskord Kukka kivi juurest. Nimelt viimati paar aastat tagasi Hiiumaal käies plaanisime viimasel päeval enne praami võtta need kaks Kukka aaret siit, aga tolle esimese juures läks nii palju aega ja ära tulime mitteleiu ja pahameelega, et Kukka kivini ja selle aardeni ei jõudnudki. Sel korral toda teist mitteleidu me üldse külastama ei läinudki ja tulime otse siia. Tegime kiire jooksu kivini, olime õnnelikud, et ei pidanud kusagil kivikuhjast nõela otsima ja peale logimist jooksime tagasi. Aitäh!
Vaatasime lisaks Kõpu Suurkivile sellegi kivimüraka oma silmaga üle.
Kohalik küll, aga egas enam mäletanudki, et kivini säärane tee viib. Mul läks seal muidugi ka mõni hetk aega, sest tahvel ei ole just oma õiges konditsioonis (kirjade järgi tundub, et juba pikemat aega). Ajas pisut segadusse. Sellegipoolest leitud-logitud sai. Õhupüss läheduses oli tõesti kõhe. Aitäh!
Teel Kukka aareteni kõlasid paugud. Võttis veidi kõhedaks, hiljem põllukivi juures saime aru, et tegemist on õhupüssiga, mis liikumise peale linde ära ehmatab. Kukka kivi probleemi ei valmistanud kuigi infosilt ise on infotahvlist mitmed meetrid eemal pingi peal. Aitäh! EVEJ
Hoogsalt otsisime alguses paarist valest kohast, kuni jäi silma ka õige objekt. Aitäh peitjale!
Päris pirakas kivi on siia metsa veeretatud. Panime nimed kirja ja ronisime projekteerima. Tänud!
See oli kena jalutamine. Põld oli tühjaks tehtud ja saime veidi teed otsemaks käänata. Kivi oli ohoo meie jaoks. Väga suur ja võimas. Ronisime otsagi ja vastasime, kuhu elutuba, kuhu vann ja kuhu kelder teha. No nii suur, kui maja oli see. Aitäh peitmast!
Paras pirakas, aitäh näitamast. Kivil polnud häda kedagi, kuid inimese lisatud elemendid kipuvad seal lagunema. Redeliastmed on puhta ära pudenenud ja tahvel vedeles võpsikus. Aare oli veel terve, kuigi vihje muidugi praegu paika ei pea.
Auto jätsime pruuni sildi juurde ja kikkadi-kukkadi jalutasimegi aardeni. Täitsa pirakas oli see tõesti. Aaret otsisime alguses püsti oleva sildi juurest, kuid siis jäi silma ka vanem, maha kukkunud silt, kus juures aare end peitiski. Logida tuli kiiresti, et enne mugude saabumist nimi kirja saaks. Üldse oli seal kuidagi palju inimesi. Ma küll muguna ei läheks Hiiumaale kive vahtima, aga eks igaühel omad valikud :D Aitäh!
Tahvel on ise täitsa kummuli võpsikus.Proovime sellest informeerida vastavaid instantse. Käigu tegi eriliseks juba eelpool mainitud kuldne viljapõld. Aitäh peitjale!
Hiiumaa tripi kuues. Elvis jäi põllu kiviga maid jagama, tüdrukud jalutasid Kukkale külla. Leid kiire. Uhke kivi. Aardest võetud TB. Tänud siia juhatamast.
Uhke viies ka üle vaadatud. Raja ääres kaunis kuldne viljapõld päikselisel päeval. Tänud peitjale.
Sellele kivile viitavat silti kasutas tiimikaaslane kunagi Kategoorilise imperatiivi nimelise aarde logimiseks. Olgugi et Hiiumaal, aga võrokestel kästakse siin kivi kukkama hakata. Seekord jätsime hiiglase siiski lükkamata ehk oma kohale. Jalutasime mööda kena põlluäärt vaateid imetledes aardeni. Noorgeopeitur ronis kohe kivi otsa ja meie võtsime vihjele täitsa vastavast kohast aarde välja. Täitsa mõnus jalutuskäik ja vaatamisväärsus võrreldes sellega, mis ees ootas. Aitäh!
Kivi oli täitsa uhke :) Aare ise oli ka täitsa sÕbralikult peidetud ja tuli kiirelt kätte erinevalt naabrist. Aitäh peitjale.
Milline kaunis retk põlluääres! Aare ise tuli ruttu, suurem elevus sellest külastusest tuli hoopis viiest puugist, kes kõik end minu heledate pükste äärele sättisid jalutuskäigu jooksul. Tuleb end täna korralikult küürida, et kõik jänesed lahti saaks. Aitäh!
Kukka on ju soome keeles lill. Ehk siis lillekivi. Kunagi elasin aasta Usas, ühes soomlaste poolt asustatud linnakeses, kus kõik tänavad olid veel soome nimega ja kohalikel soome perekonnanime, kuid kus keegi enam soome keelt rääkida ei osanud. Küll aga oli kohalik lillepood ikkagi nimega Kukkakauppa.
Ma jõudsin siia üle põllu kohale ja siis käis mul klõps sees ära. Sest mul on eluaeg olnud mälestus, kuidas meid kas 1. või 2. klassis viidi põhikooliga Hiiumaa ekskursioonile. Ja kuidas siis kuskil oli üks suur kivi, mille otsa me kõik ronisime. See on olnud kustumatu mälestus ja ainuke asi, mida sest reisist detailselt mäletan. Ja mõni aasta tagasi tegin Hiiumaale rattatiiru peale ja siis ka veel mõtlesin, et kas see kõik ikka oli päris, et üldse ei ole sellist kivi kuskil näha ega midagi.
Ja siin ta siis oli. Oma kogu hiilguses. Ma tegin pühitsuseks ikka 3 ringi ümber tema ära, nagu vana maagia ette ära näeb. 3 kukerpalliga sai libahundiks muutuda näiteks, see on ikka vana maagia ja kui ma oma lapsepõlve halloluse mälestustega kohtusin, siis oli tunne, et seekord teen nii.
Täiega mõnus aare. Südamest tänan.
Infotahvel on oma aja ära elanud, aga kivi peab küllap veel teisegi igaviku vastu. Aare ootas õnneks loogilises kohas ja leid tuli kiiresti. Aitäh!
Parkimiskohas tutvusime uuesti sama BMW-ga mehe ja naisega, kes Kallaste panga juures ka oli. Aga kuna logimas neid kuskil ei näinud, siis nemad olid niisama vaatamisväärsusi vaatamas.
Loogiline leid. Kahjuks on sildid kõik ära vajunud, aga kivi on tõesti kena pirakas. Aitäh kohta tutvustamast!
Vaat kus lugu, ei teadnudki, et selline suur kivi siin peidus on. Ei olnud varem siia sattunud. Muidugi ronisime ka kivi otsa ja üllatuseks oli siin ruumi nii palju, et löö või tantsu. Seda siiski tegema ei hakanud, vaid läksime ja logisime aarde. Tänud kutsumast!
Võrreldes põllukiviga oli siin kõik kiire ja konkreetne. Tänud peitjale!
Pärast õhtusööki ligidal Ungru restos saatsime sõbrad koju oma pärdikuid magama panema, meie Tomiga tahtsime veel suuri kive näha. Jätsime auto suunava sildi juurde ja võtsime ette ilusa jalutuskäigu viljapõllu äärt mööda loojuva päikese taustal. Kivi oli ikka pirakas! Ronisime mõlemad sinna otsa ja imetlesime looduse väge. Logisime ja sõime enne edasiliikumist ka metsvaarikaid. Kes lähiajal selle aarde juurde satub, võta kauss ämber kaasa, vaarikaid on megalt!
Kukka väiksema naaberkivi juurest lahkudes avastasime, et täiesti viisakas rada läheb heinapõllu ja heinamaa piiri peal. Jätkasime mööda seda. Aardega läks kiirest. Pärast käisime massiivse kivi otsas vaatamas, et kas seal minusugune telkida saaks. Aitäh kive tutvustavast!
Nii minu moodi on aardeni ragistada mööda korraliku võpsikut, kleit seljas ja varbad paljad - kohalejõudes avastame ikka, et kuskilt tuleb päris niidetud rada :D Aardeleid ise käis kähku, hiljem nautisime veel kivi võimsaid mõõtmeid. Suured tänud siia juhatamast!
Kärdlast sadamasse liikudes jäi suts aega üle ning mida targemat geopeitur ikka oskab teha, kui teele jäävat aaret otsida. Kui see tops tuli kiiresti, siis naaberaarde juures valitses ikka sügav talv. Sinna kunagi tagasi.
Võrreldes teise Kukka aardega - oli siin ainult kohalemineku vaev.
Täitsa suur mürakas siin metsa servas. Aare korras. Tänud näitamast!
Hiiumaa leid #49. Lihtne ja kiire leid Kukka põllukivi mitteleiu kompenseerimiseks.
Parkisin auto, panin Silveri kõhukotti ja hakkasime matkama. Põld oli vallutatud sookurgede poolt, kes kaagutasid kõva häälega, et nemad lendavad nüüd lõunamaale. Ma ei jõudnud veel põlluservalegi kui parv õhku tõusis ja paarsada meetrit eemal jälle maandus. Kui jõudsin kohta, kus rada hargnes kahe erineva kivi suunas, lahkusid kured päriselt. Kahju, ilus oli vaadata-kuulata. Jõudsime metsaserva ja meid ootas päris uhke kivimürakas. Tegime pilti, logisime ja lahkusime. Põllukivi jääb mõneks teiseks korraks, kui otsijaid rohkem kaasas. Tänud!
Väga võimas kivi! Aare on hea ja lihtne, mitte nagu põllukivi
Liigne geokuhila ei andnud võimalust kahelda konteineri asukohas. Aare heas seisus.
Parkalst hakkasime kivi poole liikuma mugude kannul. Kuna meie liikumiskiirus oli aeglasem kui neil, siis kaotasime nad peagi silmist. Saime põllu juurde kui samad mugud meile vastu jalutasid. No küll oli kiire kivi vaatlus neil ikka. Minu GPS näitas veel vähemalt 200 m minna. Jõudsime meie kivini. Henriko ronis kohe kivi otsa ja mina tegelesin aardega. Sain isegi nimed kirja kui samad mugud nüüd läbi metsa kivi juurde jõudsid. Eks nad eksisid teega kuigi mõlemad teed viivad samasse kohta välja. Aitäh.
Kirglik ja kisagi täis öö sai veedetud Ninaotsa telkimisala lähistel mererannas. On, mida meenutada. Eks sedagi, et mina teps mitte siin veel roolis polnud. Panime auto tuuliku juurde, mis juba omaette vaatamisväärsus ning hakkasime mööda heinamaad astuma. See oli peitjail viisakalt niidetud, mitte nagu minu Hilineja KP aarde, kus rohi kõik niitmata, puugid kõik kokku korjamata ja aaret seetõttu GC lehel noorpeituri poolt hooldada paluti ;-)
Kivigi oli muljetavaldav. ikkagi Eestimaa top kümne seas. Vautsti-vau! Käisime otsas ära, tegime pilte, nalja jm. Aarde leidsime ka õnneks hõlpsalt. Aitäh poistele siia kutsumast! Aare kombes. Korjasin ka tühja pudeli või paar siit kaasa.
Möödas oli kuum, emotsioone, kirge, valjusti öeldus sõnu ja mida veel sisaldav öö tuulisel Hiiumaa rannikul. Siin olid kõik meie emotsioonid vaikinud. Tuulik oma tiibu ei keerutanud ja meiegi kulgesime suures rahus aarde poole. Kivi oma mõjukusega rahustas veel lisaks.
Oli ikka vägev kivi. Logisime ja siis uurisime kivi ülevalt ja alt.
Täname!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Kivi kirjeldav silt oli ümber lükatud, ei tea, kas tuule käsi või kellegi pahatahtlikuma. Vihje näitas kätte eeldatava peidukoha ning süvitsi inspekteerides aare ka välja ilmus. Mõnus kivi. Aitäh!
See aare mulle meeldis. Kivi oli ka vägev. Aare jääb kindlasti meelde. :P
Leitud, logitud, tänan peitjat.
Aare leidus loogilisest kohast. Kivi peal sai ka askeldatud. Tänud peitjale.
Krantsid said jälle autost välja jalutama. Vihjest lähtudes ei olnud otsimine vajalik. Käisime ka kiviotsas ära, krantsid ka ei kannatanud maapeale jääda, vaid turnisid samuti kõrgustesse. Aitüma kena kohta näitamast!
Kunagi palju, palju aastaid tagasi sai seda kivikest perega vaatamas käidud. Siis ronisime laste rõõmuks kõik üheksakesi kivile ja ruumi jäi ülegi. Pilti tegime ka. Kivi on endiselt heas vormis, mina umbes 40 aastat vanem ja mitte enam nii krapsakas, aga kivi otsa sain kenasti. Allatulek oli tükk maad keerukam, siiski saan logi kirjutada kodus, mitte kivi otsas :). Tänud, koht on aaret väärt.
Seltskond 30+ aastat Hiiumaal elanud ja kukka kivi polegi näinud, nüüd siis käidud ja logitud.