Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
VK7.1: Gogol, Nikolai , Vii
Nikolai Vassiljevitš Gogol (1809 Velõki Sorotšõntši, Poltava kubermang –1852 Moskva) oli ukraina päritolu vene kirjanik. Tema kaasaegsed pidasid Gogolit üheks venekeelse kirjandusliku naturaalrealismi koolkonna üheks olulisemaks isikuks. Gogoli hilisemad kriitikud on leidnud tema töödes fundamentaalset romantismi, mille on omased sürrealism ja grotesk ("Nina", "Vii" ," Sinel "," Nevski Prospekt "). Gogoli varasemad teosed nagu „Õhtud Dikanka Lähedal" on mõjutatud tema Ukraina juurtest, Ukraina kultuurist ja folkloorist. Tema hilisemad teosed ironiseerivad poliitilist korruptsiooni Vene impeeriumis („Revident“, „ Surnud Hinged“).
„Vii“ on Nikolai Gogoli rahvalikus laadis õudusjutt kauni nõia kättemaksust.
Aare asub koordinaatidel: N 58º AB.CDE' E 24º FG.HIJ'
A – Millises Nikolai Gogoli kogumikus ilmus jutustus „Vii“ ? „Mirgorod“ = 0, „Õhtud külas Dikanka lähedal“ = 1
B – Kes oli Tiberius Gorobets? Grammatik = 7, reetor = 8, filosoof = 9, teoloog = 0
C - Mida võis leida filosoofide taskutest? Vurriluud =5, näritud pitukat = 7, värvupoega = 1, tubakajuurt = 3
D – Öömajal olles vehkis teoloog sisse ühe kala. Mis liigist see kala oli? Koger = 6, latikas = 9, säga = 4, tuur = 2
E – Kuhu paigutas öömaja perenaine filosoofi magama? Tarre = 5, tühja sara alla = 4, lambalauta = 9, hobusetalli = 0
F – Mitu ööd pidi Homa Brutus surnuvalvet lugema? Liida vastusele 2.
G – Mitu tursket kasakat tuli Homale seminari järele? Liida vastusele 2.
H – Kuidas hukkus koerapoiss Mikita? Jõi surnuks = 0 pureti surnuks = 2, põles iseenesest ära = 1, uppus kaevu= 3
I– Millega lendas nõid kirikus ringi? Luuaga = 6, kapsatünniga = 0, kirstuga = 2, kukega = 4
J – Milline nägi välja Vii nägu? raudne= 1, kortsuline = 8, mullane = 3, samblane = 8
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Geokontroll | Lõpp-punkt | Geokontroll 97/337 |
Aarde sildid: välismaa_kirjanikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7R14C
Logiteadete statistika: 72 (91,1%) 7 3 0 0 1 0 Kokku: 83
Kohalike inimestena polnud vaja raamatut lugeda. Õiges kohas aitasid karbini jõuda eelnevad logi vihjed.
Sürr raamat.... aga vau, koht täpselt nagu seal kirjeldatud... veel siiski leitav ;). Milline päikesenoolte mäng võtteplatsil! Aare korras. Aitäh peitjale!
Kui lugemissoovituses Gogoli Vii'd nägin, meenus kohe lapsepõlves nähtud film. Must valge ja väikese lapse jaoks vägagi hirmutav. Ju sain nii sügava elamuse, et siiani mäletan kuidas need väikesed kuradikesed kesöötunni lüües kirikust laudade vahele põgenesid. Ja kaua püsis meeles, et kui ikka asi väga kriitiliseks läheb, vaja nõiaring enda ümber teha. Pole küll siiani vaja läinud, aga mine tea. Raamat enam niisuvõrd sügavat elamust ei pakkunud. Eks aeg ole edasi läinud ja õudukatel pole enam sellist mõju. Aga logima tulles oli koht ikkagi kuigivõrd õõvastav, ju segu kaugetest filmielamustest ja sarnasusest selle väikese kiriku varemete ja mäletatu vahel. Tänud peitjale mõistatuse eest ja aaret peitmast
Tore mõistatus, mille juba mullu talvel ette võtsin. Tänasel georetkel tuli logimisetund.
Kui mingi veider reegel on, et kipume surnuaia- ja kirikuaardeid logima öösel (mis teha, kui alati päev liig lühike on), siis seekord, õnneks, moodustus erand - päike säras veel taevaservas. Asi selles, et kirik või mitte, õudne või ei, aga selle nukra lagunenud hoone ümbrus on üsna ohtlik ja ei soovitaks sinna pimedas kondama minna. Päevavalguses on suurem võimalus, et ei lõhu ennast roostes plekiservaga, ei astu naela otsa ja ei vääna jalgu tühimikke katva risu vahele.
Tänud raamatu eest!
Tahtsime jalutava mugu mööda lasta enne võssa sukeldumist, aga ta tuli meiega hoopis juttu tegema. Lootis oma raskete kottidega veidi küüti saada, aga me kahjuks ei saanud teda sellega aidata. Kuulasime jutu ära ning kui mugu lahkus, siis suundusime aarde poole. Pressisime end läbi väikse võsa ning üle prahise maastiku ning Silver leidis karbi. Aitäh!
Mõistatus sai ammu lahendatud ja talvel kord ka otsimas käidud. Täna sattusin siit mööda sõitma ja läksin uurima, kas olud paremad. Mõnevõrra olid, aga väga see paik ei meeldinud, mõtlesin et kaua ei otsi. Minu telefoni nullis paari kohta katsusin, ei leidnud ja astusin veidi eemale ringi vaadates ning edasiliikumist kaaludes, äkki jäi üks koht silma, vaatasin ka selle üle ning leitud-logitud see aare sai. Aitäh peitjale!
Mõistatuse lahendasin kodus arvutis kiiremini kui oleks osanud oodata. Raamatut lugenud ei ole, aga väike huvi tekkis küll! Lõpus läks veidi rohkem aega, kuna raske oli sealt kändusid leida. Tänu eelnevatele logidele tuvastasime, mida täpsemalt otsida võiks ja saime leiu kirja. Huvitav koht, kahju, et selle ajaloost midagi kirjas pole. Tuleb vist ise internetiavarustesse veidi süveneda. Aitäh!
Mai tegi ära raske töö ja luges raamatu läbi. Mina tegin lihtsama töö ära ja kirjutasin nimed logiraamatusse. Pärast tegi Mai väikse kokkuvõtte raamatust. Aitäh!
Lahendus oli juba mõnda aega olemas, aare ootas leidmist. Täna pärast orienteerumispäevakut vormistasime ära. Tore peidukas, mis mõeldud leidmiseks. Tänud peitjale!
Kiire leid õnneks. Peidukaid tundus esialgu päris palju. Tänud!
Tänud peitjale!
Ei hakanud silma karbike, aga logidest sain tõuke leidmiseks. Kevadel kohast mööda sõites mõtlesin, et kuidas siia pole veel midagi pandud. :)
Raamatut lugenud ei ole, küll sai aga õhtujutuks kuulamiseks valitus ERR järjejutt. Päris tore kuulamine oli. Tekkis väike ettekujutus, kuhu aare võiks peidetud olla. Ja me ei pidanud pettuma. Koht oligi mõnusalt kõhedust tekitav. Aarde peidiku juures askeldasid usinalt mustad sipelgad või olid need ka mingist kurjast vaimust vaevatud..... Tänud peitjale!
Jutud kuulatud, ülesandele vastused leitud, sukeldusime aardeotsingule. Päris kõhedustekitav piirkond - taimed olid ka kuidagi ebaloomulikult suured, päris kindel ei saanud olla, kuhu võib astuda ja kuhu parem mitte. Sobivaid objekte seal jätkus ja nullist päris täpselt aru ei saanudki. Georajad justkui olid ja justkui polnud ka. Poleerisime seal mõnda aega enne kui karbini jõudsime - korraliku geokõdukihi alla oli mattunud. Aitäh peitjale nii mõistatuse kui aarde eest!
Võiks ju öelda, et sisu oli just midagi mulle aga nii see siiski polnud. Õudusjutud ei tundu enam eriti lahedad. Aga loetud ta sai ja kohapealne otsingu koht juhatas meid päris huvitavasse kohta. Peale väikest ringi vaatamist leidsime ka aarde. Tänan!
Raamat sai geopeituse alustamise järgselt läbi loetud ja nüüd jõudsime ka kohale. Tänud
Gogoli fännilt sain numbrid. Lõpus oli õnne, et väga kaua ei pidanud seal tiirlema. Aitäh!
Asjaolude kokkulangemsisel õnnestus tänane aare kodust päris kaugelt võtta. Raamat oli selline "huvitav". Aitäh paika näitamast!
Kaups oli hoiatanud, et siin tuleb suuremat sorti otsimine ja nii oligi. Õnneks siiski ülemäära kaua otsimine ei kestnud ning Kaupo lõpetas varsti piinad. Aitäh!
Mõistatus oli juba ammu lahendatud, aga kuna me väga tihti siiakanti ei satu (läheb raskeks meenutada, millal üldse võis olla see aeg, kui me viimati siia sattusime, kasvõi läbi sõitma), siis oli aare leidmata. Täna parandasime selle vea ja otsisime aarde üles. Sarnaselt mitmete eelmistega tuli ka meil veidi võidelda paljude langenud lehtedega, mis karbi leidmist segasid. Meie võitsime, saime karbi kätte ja panime nimed kirja. Täname!
Õudusjutt oli julgust kokku võttes ammu loetud. Pärast hiljutist Saaremaa samal teosel põhineva aarde leidmist meenus, et kuskil on ju üks Vii veel, mille koordinaat ootab külastust. Täna jäi seegi lõpuks teele. Õnneks oli päike veel kõrgel taevas ning kohapeal hirmus polnud. Julgestus oli ka kuuldeulatuses. Võsas läks üsna lihtsalt, imestati isegi veidi üllatunult, kas tõesti juba leidsin. Aitäh peitjale.
Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 3. päev, päeva 2. karbileid.
Nujah, algselt olin arvestanud, et see on mul päeva põhikarp, aga siis tekkis pildile ka Lepalinnu uus virtukas, mis täitsa plaaniväliselt juba enne Gogolit ühe ägeda seiklusleiu meile Indyga juurde andis... :D.
Hommikul aitas Hanno meil auto Kilingi-Nõmme ja meid veel seejärel Laiksaarde tagasi. Astumist alustasime Indyga umbes kl 11, saime käia mööda mitmeid erinevaid maastikke, möòdusime lõkkekohast, kus üldse esimest korda geopeitusega alustamise algusaegadel metsas ööbisin, sõime ja puhkasime... Ühesōnaga selline mõnus matkapäev.
Lõkkekohta kohale jõudes keris Indy ennast oma tagapingidiivanile juba chillimismõngliks ja mina tegelesin parasjagu saabaste jalastharutamisega kui telefonis Marje/Paavo hõikasid, et läheduses on FTF saadaval. Noh, vererõhk läks ikka natuke üles ja palavalt küpsetav päike lisas vist viimase, igatahes mõni minut hiljem ma autot järve poole roolisin, mind sellise eh?!-jälle-ve?-näoga vaatav koer tagaistmel...:D. Mis sellest kiirreageerimisest lõpuks kokku tuli, on juba kirjas Sillaotsa järve kivi logis. Ja see ka, mis peale seda tuli - et ka Hanno ja Triin ning Salme ja Helen tegid siia kivile dessandi ja tulid samuti peale logimisi meie lõkkekohast läbi; Maris oli meiega jõudnud liituda juba pooltund varem. Nii tore oli ja geoloba kõrvale möödus vist ca tunnike märkamatult. Kui Hanno ja Triin lahkuma sättisid, mu akupangad veel täislaadimiseks kaasas (avastasin, et autosse kaasa haaratud inverter ei tahtnud ikka minuga koostööd teha), tegime peale varemleidnute heade soovituste ärakuulamist plaani päev lõpetada Gogoliga. Sest neli paari silmi on ikka neli paari silmi... Leidsime ka, Helen esimesena; aitäh Kleonele aarde ja kaaslastele kaasotsijateks tulemise eest ning Kajale/Brunole raamatu laenamise eest, see mul tänaseni töö juures laual :).
Ei osanud uneski näha, et ma nii kähku siia tagasi satun. Aga et õhtu mind siiakanti tõi, siis see leidmata täpike torkis ja tuletas end meelde. Pakkusin Marisele, et kui tal õhtul veel viitsimist, siis võiks vaatama minna. Mulle tundus, et abiväega on ikka julgem minna. Juhtus aga nõnda, et abiväge sai palju rohkem, kui meie kaks. Taimestik oli veel hullem kui esimesest külastusest meelde oli jäänud. Rammisime läbi selle kohale. Jagasin teistele lahkesti juhtnööre, kus seda aaret ei peitu :) selle olin ju eelmine kord väga hästi selgeks saanud. Nojah ja juba Helen hõiskaski, temal käis leidmine kähku. Tänan peitjat ja toredaid kaaslaseid. Enam see täpp ei torgi.
Olime külastamas Puutetundliku tema selleöises puhkepaigas, kui nad koos Maxiga mainisid, et plaanivad seda aaret otsima tulla. Meil kahjuks oli see teos lugemata, aga Puutetundliku lahkel kutsel, et annab meile natuke leiukrediiti, me koos aarde peidupaiga juurde läksimegi. Maastik oli pehmelt öeldes kohutav ja võimalikke peidupaiku piirkonnas päris palju. Neljakesi asusime kahtlaseid kohti kammima. Käsi eriti kuskile toppida ei tahtnud, ühest valgustatud kännust vaatas vastu konn. Hea, et muid elukaid kohata ei õnnestunud. Isegi ootamatult kiiresti õnnestus sonkida õiges kohas ja üsna muljetavaldava kõdukihi alt hakkas karbi nurk paistma. Rõõmuhõiskega sai kõik asjaosalised kohale kutsutud ja logitud.
Täname peitjat aarde eest ja täname Puutetundliku kutse eest! Lubame, et võtame selle raamatu siiski tulevikus lugemisnimekirja.
Raamat oli ammu loetud ja nüüd jõudsin ka aardeni. Otsimisega läks ikka üksjagu aega ja tuli ka abi küsida. Selgus, et koordinaat on veidi mööda ja seetõttu ei osanud piisavalt kaugelt otsida.
Ise ma tahan küll, et minu aardeid otsitakse. Siin aga mu väike sõber Henriko lausa peitnud ja ma ei saa ega saa kohale. No lihtsalt Pärnu sõidetakse ju teist teed.
Täna sobis ta hästi mu teele. Meie jaoks sobis kõrval olev peidik ka imehästi aga see oli jah tühi. Loomulikult hellasin peitjatele ja siis ju kohe leiab ka alati aarde. Tänud kutsumast, kunagi kindlasti äge koht, täna oli ikka vana ja väga räämas, kahju kohe.
Vajalikud infokillud sain kätte jootmise kõrvale järjejuttu kuulates. Kohapeal oli ikka omajagu tuustimist ja tekkis isegi kahtlus, et äkki on lausa kaudnud, aga oli siiski olemas. Aitäh peitjale.
Peab tunnistama, et lahendus ootab iidamast-aadamast ning korra oleme eelmisel suvel, kui siin oli rinnuni džungel ning muud ebameeldivad kõrvalnähud, ka käinud. Aga tempo oli peal ning tookord lahkusime tühjade kätega. Täna hakkas juba hämarduma, kui leid lõpuks tuli. Aitäh.
Kui vägevalt valitud peidukoht, täpselt raamatu järgi! Karbi leidmine nii lõbus polnud, sügisesed lehed olid paksu kihina maas ja segasid. Mikk sobras lõpuks kaardi järgi aarde välja kohast, mille mina peale vaadates välistasin. Sellegipoolest oli aardega kõik korras. Aitäh!
Raamat sai varasemalt ära kuulatud ning aare leitud, kuid aardes puudus pliiats ning endal samuti sellel korral ühtegi kaasas polnud. Niisiis sai järgmisel korral pliiatsiga logima mindud.
Mõistatus ise sai kunagi ammu lahendatud- kõigepealt proovisin raamatut netist leida kuid sattusin err arhiivi, kus kõik kenasti järjejutuna ette loeti. Geokontrolli vist ei tulnudki teha, kuna Maa-ameti kaart osutas liigagi loogilisse kohta. Välitööd aga nii libedalt ei läinud. Geps jooksutas siia-sinna ning vihje.... Jah, tõesti väga hästi ära peidetud. Võib-olla suvel ereda päikesega jääks kiiremini silma, kuid siin lihtsalt lõpuks sõrmedega sobrades tundsin, silmadega ei näinud midagi.
No siin andis ikka otsida, ei teagi mitu tiiru sellele loodusele peale sai tehtud enne, kui Edvin kastanid tulest välja tõi. Aga koht oli põnev, sellega tutvumisele kulus ka omajagu aega. Tänud aarde eest!
Oli alles ära peidetud, lõpuks ikka leidsime. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
。◕‿◕。
。◕‿◕。 。◕‿◕。
Jõuluks koju ning see aare jäi sobivalt teele. Raamat oli hea lihtne lugemine ning paras meenutada, mis seal siis täpselt oli. Asukoht ise samuti õuduka vaimus valitud. Nägime mitmeid kummalisi objekte, nagu traadiga ristiks kokkuseotud oksad ning ingel, kes meie üle valvas. Õues oli pime ka juba ning aardeleid ülemäära lihtsalt ei tulnud. Aitäh!
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis umbes kuu aega tagasi palusin ma mõistatuse lahendamiseks abi oma kahelt venelannast kolleegilt ja seda lootuses, et nad on raamatut lugenud ja mulle kui muuseas küsimustele õiged vastused annavad. Nemad sattusid asjast aga nii hasarti, et lugesid mõlemad meeldetuletuseks raamatu uuesti läbi ning kandsid mulle mõned päevad hiljem täpsed tulemused nagu kandikul ette. Suur-suur tänu neile, kuid eks mul nüüd natuke ikka piinlik on ka, et ma sellise kergema vastupanu teed läksin. Aga on selle asjaga nii nagu on, täna oli kindel plaan aardega toimetused lõpuni viia. Kohapeal ei sujunud aga otsingud sugugi nii libedalt kui meil eeltööga läks. Tiirutasime päris pikalt edasi-tagasi, kuni lõpuks Ain õige koha ära tabas ja mind logima kutsus. Ka aarde ümbrus oli uudistamist väärt, äge igatahes. Tänud!
Mõistatuse lahendasin mina, logimas käis Tõnu. Täname!
Võtsin Taavile raamatu sisu kokku ja üks hetk oli päris kõhe antud kohas. Küll tuul ulus, küll lindudel oli vaja nagu segastel põõsastest välja karata. Aaret andis ikka otsida siis aga tõmbasin geokindad kätte ja aare tuli kohe peidust välja :D Tundub, et ka sipeldatele on antud peidukoht meelt mööda. Aitäh! EVEJ
Leidmiseks oli siiski tõuget vaja. Null käitus nii nagu tema tahtis,kord 2 ja siis kohe 12 meetrit. Aitäh.
Eelmisel korral tuli Kilingi-Nõmmesse sattumine ootamatult ja polnud isu seda raamatuaaret põlve peal lahendama hakata. Leidsin siis kaks teist tavalist aaret, panin oma karbi paika ja tulin tulema. Paar päeva hiljem panin juba selleks ajaks teatavate kahetiste tunnetega oma aarde üles, aga siis hakkas Carol nagu tellitult miski kisama, sest minu karp olla mingile teisele karbile liiga julgelt külje alla pugenud. Sain kohe aru, millega tegu, aga igaks juhuks küsisin ka Kleonelt, nii oligi. Samal õhtul lahendasin selle põlve peal lahendamatu mõistatuse ikkagi põlve peal ära ja täna ei jäänudki siis muud üle kui nulli minna, oma kodinad kokku korjata ja 10m eemal hoopis teine aare logida. Olles nüüdseks ka VIIga põgusalt tutvust teinud, tuleb tunnistada et Kleone aare sobitub siia tõesti kordades paremini kui minu karp seda eales oleks teinud. Üleüldse, kõik siin ilmas juhtub ikka põhjusega ja kui siit mingi järeldus üldse teha, siis ju on minu karbile kuskil mõni parem koht, mida ma praeguse seisuga veel avastanud pole :) Aitäh aarde eest!
Vahepeal tegin väikesemat sorti mitteplaneeritud Läti geotuuri. Kõigepealt mõtlesin, et kui juba siin kandis olen, siis võiks ka õlut osta. Kütusenäidikut vaadates otsustasin ka bensiinipaagi ääreni täis ajada. Siis tekkis juba plaan, et kus ma õhtul ööbin ja sellest tulenevalt tegin Läti aarete otsimise peale sobivalt kaua aega parajaks. Kõht sai ka veel täis söödud ja nüüd tagasi kodumaal.
Mõiatatuse lahendasin pooleldi loogikaga ja pooleldi googeldades. Oleks ma aga teadnud, et kohapeal nii palju aega kulub, siis oleksin Lätis paar aaret vähem võtnud. Pärast pikka otsimist vajasin natukene juhendamist. Koht oli lahe. Aitäh!
Kodutöö oli hästi tehtud ja kohapeal läks kiiresti, tänud.
Suvel märkasin seda aaret. Võtsin tükk aega hoogu, et lugu läbi lugeda. Ulme ja õudukad pole just mu lemmikud. Aga kuna see jutt oli väga lühike, siis lugesin sügisel ikkagi läbi ja suundusin enne lume mahatulekut logima. Aga geopimedus lõi kohapeal, pimedus hakkas maad võtma ja nii ta leidmata jäigi. Helistasin veel peitjale, sest tunne oli, et kui juba nii kaugele tuldud sai... Aga kätte ei saanud ja nii ta jäigi. Täna siis uuesti. Leidsin kohast, kuhu ma enda arvates eelmisel korral KINDLASTI vaatasin. Koht oli sügishämaruses palju temaatilisem kui tänases kevadises päikesepaistes.
Kuna lumes kaevma enam ei pea, oli paras aeg selle aarde jaoks. Koordinaadid täpsed ja leid tuli ruttu. Tänud peitjale!
Kuna teiste jaoks sünnipäev kestis 2 päeva siis käisime mu pealinnast tulnud sõpru meenutavaid inimvaresid üleskorjamas ja ma ei olnud nõus ilma aardeta koju naasma. Ma olin äärmiselt mittesobivalt riides(loe:kontsaga saapad ja minikleit) aga õnneks aardeleid tuli kiirelt. Tänan vahva mõistatuse eest ning koht on ka vägev! :)
Lahendus oli juba ammu olemas, nüüd toimusid välitööd. Filmi Vii olen lapsepõlves mitmeid kordi vaadanud. Oli vist esimene Nõukogude õudukas. Kuid see, et selle loo on kirjutanud Gogol oli mulle küll suureks üllatuseks. Kuigi otsisime aaret juba pimedas, siis keegi kummitama ei tulnud ja tänu varemleidnule tuli leid kergemalt. Tänan.
Lahendus viis huvitavasse paika ja sinna me täna siis sattusime 1.detsembril. Seisid kahekesi ühelpool teed ühel joonel ohutus kauguses, üks neist väsinud, teine mitte. Karp sai ka leitud. Tuldud teed karjalauda juurest tagasi maanteele minnes, sai üks neljajalgne korraks ehmatuse osaliseks. Seisis, külmetas õuel üksipäini aedikust väljaspool. Tänud peitjale.
Lugemine kohe pärast aarde ülestulekut ei edenenud. Küll polnud raamatukogus raamatut saadaval, küll polnud tuju. Aga sain hakkama.
Koht aardele oli väga sobiv. Samuti sattusime seda otsima just õigel ajal. Ilmselt aitas hea ajastus kaasa üsna kiirele leiule.
Aitäh!
Kohale jõudsin, oli veel valge. Ei teagi kaua otsisin, aga varsti tundus, et ei näe enam midagi. Tõin autost taskulambi ja jätkasin. Ikka ei leidnud. Kõhe hakkas ja ei tahtnud sinna pimedasse kauemaks jääda ja päeva mitteleiuga lõpetada, ikkagi raamat ju loetud. Küsisin vihjet ning siis nägin juba topsi ka, oli ikka peidus. Tänud kohta näitamast ja mõistatuse eest!
Peitmise päeval lahendatud ja mitteleitud, jäi see tops pikalt tagavaraks, aga nüüd sobis parajasti uue geomobiili katsetamiseks. Päris huvitav lugemine, aitäh!
Vahepeal oli mitu kuud raamatuaaretest kopp ees, ei olnud mingit isu lugeda. Kui aga suve algul tekkis plaan minna Saaremale ja teele jääb Mustandi aare, siis lugesin selle üle ridade läbi. Tekkis kohe tahtmist veel lugeda ja sai kõik lahendamata raamatuaarded tehtud. Antud raamat veel praegugi kodus sest pole põhjust raamatukokku uue järgi minna olnud. Kilingi-Nõmmes olen palju lapsepõlve suve veetnud. Kui antud teosega jõudsin poole peale siis juba arvasin toimunud sündmuste põhjal, kus aare võib paikenda ja seal ta oligi. Muidugi tuli täpne koordinaat kätte saada ja ka sellega tuli leid raskelt. Sai 15 minutit ringi tiirutatud aga vähemalt leidsin.
Mõistatust lahendasime vene keeles, aga tulemus sellest ju ei muutunud ;). Kohapeal ei hakanud õige koht kohe silma, kuid veidike silmadega uurimist ja saime logima hakata. Tänud!
Vastused sain eesti raadio kuuldemängu kuulamise abil - raamatut nimelt polnud käepärast. Aare leitud ja logitud. Tänud
Leitud teel vahvale Suveseiklusele. Mina olen filmi kunagi osaliselt näinud, see on priilt ka Telia Filmiriiulist võetav. Guugeldasin pooled vastused, Marje luges ülejäänu raamatust. Kohapealne oli samuti täitsa temaatiline paik. Puuke ega usse ei kohanud, vastasolev ägeda nimega asutus oli ka paraku suletud, ei saanudki väisata.
Aare oli korras, evej. Paneme edasi, Suveseiklusele vastu!
Selle asja lahendamine oli tükk põnevat pusimist, kohapeal meeldis aarde asukoht ka. Tänud
Gogoli lahendamine oligi see, miks me nii hilja Tallinnast liikuma saime. Leid tuli juba hämaruses ning kordus see, mis tavaliselt: Pühapäeva õhtu, järgmine päev on tööpäev ning ma olen kusagil kodust mitmesaja km kaugusel läti piiri ääres ja vaatan ringi, kas lähedal veel midagi leida on. Tänan peitjat, täitsa teemasse koht tundus olevat! :)
Olin laisk ja raamatukokku ei viitsinud minna, lasin googlel seekord tööd teha. Kohapeal veidi ikka tuuseldasin valedes paikades ka, enne kui karp kätte jäi. Aitüma!
Umbes 5 minutit peale aarde avaldumist otsisin Elisa raamatust nõutava materjali. Lugu läks kiiresti ja mõistatus veel kiiremini. Üllatusin veel, et sellise tempo peale olin teine roheline geokontroll. Aga polnud aega ega ka viitsimist kohe Pärnust logima ka sõita. Muidugi üllatus suur, et aare ootas esimest leidjat ka ikka suhteliselt kaua, aga siiski jäin ka selles teiseks :D. Lugu võib-olla pole päris mulle, kuigi õudukad on lahedad, aga raamatud on alati toredad. Koht muidugi ideaalne sellisele. Aitäh!